postimpressionism Paul Cézanne Paul Cézanne (1839 1906) · Prantsuse postimpressionistlik kunstnik · Õppis Aix-en-Provence'i ülikoolis õigusteadust · Õppis Académie Suisse'is ja täiendas end peamiselt Louvre'is · Alustas tumedate pastoossete piltidega, millel oli kujutatud vägivaldseid sündmusi · Hakkas otsima kujutamisviisi, mille kaudu oleks võimalik näidata looduse fundamentaalset olemust · Sai kubistidele eeskujuks · Maalimine mitmest vaatepunktist · Pani aluse konstrueerivale kunstitegemisele Natüürmort kummutiga (1887) Kaardimängijad (1890-1892) Saine-Victoire´i mägi (1904-1906) Inglisekeelne tekst · Early years and family · The Cézannes came from the small town of Cesana now in West Piedmont, and it has been assumed that their name came from Italian origin. Paul Cézanne was born on 19 January 1839 in
ja vormide abil mitme asendi pinnad, jooned ja tooreid maailma ja kõik korraga heletumedusega värvikontraste või sellega kaasneva kujutamisega modelleeritud jälle meelega Teh- kujutamine. Ei ning kubistidele mahud. Valitsevad Kasutatakse ,,poriseks'' ning lähtuta reaalsetest iseloomuliku pruunid, rohekad ja kontrastseid ja tuhmiks muudetud nikad objektidest. killustatusega. hallid toonid. erksaid värve koloriiti. Giacomo Balla (1871-1958) Henri-Émile-Benoît
näiteks Sügissalong Pariisis, mille tõttu sai alguse fovism. Foovid hülgasid kõik varemad mõttevisiid ja kasutasid hoogsaid ja metsikuid pintslitõmbeid, et maalida teoseid, mis mõjusid erakordselt jõulised. Saksamaal tekkis kunstis uus suund, mida nimetatakse ekspressionismiks. Sarnaselt foovidega üritatakse väljendada kunstniku sisemisi tundeid. Üsna pea tekkis ka kubism, mille üks kuulsamaid esindajaid oli Picasso. Kubistidele oli iseloomulik erineva värvikäsitluse kasutamine (eristatakse näiteks sinist või roosat perioodi Picasso puhul) ning ka inimese anatoomia vägivaldne moonutamie. Põhiliseks väljendusvahendiks olid pinnad, jooned ja heletumedusega modelleeritud mahud (mitte värv nagu foovidel). Hakati valmistama kollaaze (liimitud pildid). Itaalia noori huvitas tulevik ja sooviti luua kunsti, mis katkestaks sidemed minevikuga. Seetõttu tekkis kunstivool, mida hakati nimetatama futurismiks
16.Mida taotlesid futuristid? Eesmärgiks oli eirata mineviku kultuuritraditsioone. Levitasid ideed, et vana kunst tuleb hävitada ja asemele tuleb uus kunst. Muuseumid olid nende jaoks nagu surnuaiad. 17. Iseloomusta futuristliku maali? Kuidas anti kujutavas kunstis edasi liikumist? Kujutv kunst tihedalt seotud filmikunstiga. Tahtsid kujutada liikumist. Sageli püüdsid ka helisid kujutada. 1) Esimene võte liikumisele- pildi pinna killustamine sarnaselt kubistidele. Värviskaala kirgas.(Auto möödus. Mootorratta kiirus). 2) Teine võte: justkui filmikaadreid üksteise peale pandud. Nt: Bella ,,Koer keti otsas". 3) Võte: kasutatakse puantelistide võtet, punktide jada. (,,Tüdruk jookseb rõdul"). Kujutatakse liikumist, sõiduvahendeid, tantsu ja teadusesaavutusi. (,,Tänavalgustus"). Tehnikas kaasati kollaazi. Maastikuvaated. Futuristid lootsid, et kunst saaks elu osaks!
figuuride taga, nende rütmilise või kaootilise võbisemise taga, kuhu ruttab ,,kiire" ajastu? Vastust inimese eksitentsi olulistele küsimustele futuristid ei otsinud. See aga võrdub inimese väljaajamisega kunstist, loomingust. Selle futuristliku kunsti kurva tagajärje fikseerisid ka nende endi teoreetikud: ,,Meid huvitab inimese nukrus niisama palju kui elektrilampi nukrus." Kehade liikumise edasiandmine on futuristliku maali iseloomulikem ja määrav väline joon. Vastupidiselt kubistidele ei püüdnud enamik futuriste seda liikumist väljendada mitte ainult vormivõtetega, vaid ka süzeega. Osa futuristide maale on loodud nii, et inimesed ja esemed on lahutatud palju kordi järjekindlalt korduvateks elementideks. Näiteks G. Balla laialt tundtud maalil ,,Koer keti otsas" on sisulselt tagasi mindud karikaturistide tavalise mooduse juurde joonistada hulk lainelisi jooni, mis kujutavad koera jalgade, saba liigutusi. Keerulisemalt on maalitud tantsivaid inimesi G.
omadusi: oranz, punane, kollane tükivad esile - sinised toonid viivad pildiosa kaugemale. Samuti ei pööranud ta tähelepanu perspektiivireeglitele ehk kõikide joonte suundumisele ühte punkti. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Henri de Toulouse-Lautrec Inimesi kujutades näitab Toulouse-Lautrec nende ühiskondllikku kuuluvust ja rõhutab nende omapäraseid jooni karikatuursuseni. 1892. aastast hakkas ta tegelema värvilise litograafiaga ning selle tehnikas 7
nähtuseks, kus looduslikud vormid polnud enam ära tuntavad. Ühte ja sama objekti kasutati üheaegselt simultanism. 1911 võttis Braque kasutusele uue meetodi kollaaz erinevate materjalide kasutamine pildi tegemisel. Veel eristatakse sünteetilist kubismi, mille esindaja oli Gris enne kombineeriti pildile vormid ja värvid, alles siis leiti pildile mingi motiiv. Orfism oli uut laadi kubism, esindaja oli Delaunay, kasutati erksaid ja heledaid toone. Kubistidele hakkas mõju avaldama ka paralleelselt tekkinud futurism, kohati 2 voolu lähenesid teineteisele. Orfistlik kunstnik Lèger kujutas peamiselt silindreid, torne ja teda on eraldi hakatud kutsuma tubistiks. Kubism leidis toetust ka skulptorite hulgas, nt rumeenlane Brancusi Futurism 1909st alates Futurism esines kirjanduses, ei tekkinud Prantsusmaal, vaid Itaalias ning kõrgaeg oli 1909 1914, programm tekkis enne kui kunst
impressionistide voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb arhitektooniline tasakaal ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse
luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb arhitektooniline tasakaal ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale
impressionistide voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb arhitektooniline tasakaal ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse
voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb arhitektooniline tasakaal ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad egiptlased inimest). Mitme vaatepunkti kasutamisega lõhkus Cézanne vundamendi tsentraalperspektiivilt, mida Euroopa kunstis oli alates renessansist peetud endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel.
annaabi.ee 
