Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"kubi" - 8 õppematerjali

thumbnail
1
txt

Kraanadest

*hetalalise sillaga kraanal( talakraanal) asendab lastivankrit telfer.Rbastele pealt toetuvat sildkraanat nim. tugikraanaks, rbaste all rippuvat rippkraanaks. *sildkraana tpi on ka pukk-, kaabel- ja virnastikraana. *Pukk-kraana sild on kujundatud jalgadega pukiga, mille rattad toetuvad maas asuvale kraanateele. *Mehhanismid sarvanaevad sildkraana omadega. Montaaipukk kraana tstevime on 100 m sildade ja knksu 50m tstekrguse korral kuni 200t, laevaehituses rakendavate pukkkraanade tstevime on kubi 800t. Masslasti laadimiseks kasut laadimissilda. *kerge pukkkraana vib olla ka hkrehvidega ratastel. *Poolpukk-kraana ks rbas on maas, teine lal. *Kaabelkraanal asendab silda tugede vahele pingutatud kandetross, millel veotrossi tbest liigub rippvanker. *Sille on 150-600m, erijuhul le 1km, tstevime harilikult kuni 25t, erijuhul 150t. *Kaabelkraana on otstarbekas suurtel puidulaoplatsidel, karjrides ja vesiehitusel. *ta vib olla kujndatud ka radiaalkraanana, selle ks ots liigub ringjoonel

Kategooriata →
59 allalaadimist
thumbnail
54
pdf

KIBERSPORDI POPULAARSUS NOORTE HULGAS

Jõhvi Vene Gümnaasium KIBERSPORDI POPULAARSUS NOORTE HULGAS Uurimistöö Jevgeni Pistrailov, Kubi Nikita, Jegor Tihhon 11.B Klass Juhendaja: Maksim Stepanenko Jõhvi 2015 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS .........................................................................................................................3 2. MILLINE ON MEIE EESMÄRK? ............................................................................................. 4 3. MILLEST KÕIK ALGAS JA MIS ON PRAEGU? .............

Informaatika → Arvuti
5 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Heitealad

siseservade vahele. Enne võistlusvahendi maandumist ei tohi sportlane ringist või hoovõturajalt lahkuda. Eesti rekordid (seisuga 16.09.2014) Mehed Kuulitõuge 20.53 Heino Sild Budapest 11.06.79 Kettaheide 73.38 Gerd Kanter Helsingborg 04.09.06 Vasaraheide 84.40 Jüri Tamm Banska Bystrica 09.09.84 Odavise 87.83 Andrus Värnik Valga 19.08.03 Naised Kuulitõuge 18.03 Veronika Minina Nokia 25.05.80 Kettaheide 65.00 Elju Kubi Tallinn 26.08.87 Vasaraheide 65.75 Maris Rõngelep Tallinn 20.07.08 Odavise 63.17 Liina Laasma Leiria 15.03.14 Maailmarekordid (seisuga 1.01.2014) Mehed Kuulitõuge 23.12 Randy BARNES USA Los Angeles, USA 20 May 90 Kettaheide 74.08 Jürgen SCHULT GDR Neubrandenburg, GDR 6 Jun 86 Vasaraheide 86.74 Yuriy SEDYKH URS Stuttgart, FRG 30 Aug 86 Odavise 98.48 Ján ZELEZNY CZE Jena, GER 25 May 96 Naised Kuulitõuge 22.63 Natalya LISOVSKAYA URS Moskva, URS 7 Jun 87 Kettaheide 76

Sport → Sport
5 allalaadimist
thumbnail
28
docx

Kergejõustikualad

*Pidurdusfaasis/tasakaalustusfaasis pidurdab heitja liikumise ja püüab vältida üleastumist. Lisa info paikneb Lisades. Maailma rekord kuulub meeste kategoorias Jürgen Schultile (Saksa DV) tulemusega 74.08m. Naiste kategoorias kuulub praegune rekord Gabriele Reinschile (Saksa DV) tulemusega 76.80m. Eesti meeste rekord on 73.38m, mille püstitas Gerd Kanter ja naiste rekord on 65.00m, mille püstitas Elju Kubi. Tallinna Ühisgümnaasiumi tüdrukute rekord 31.84m (Eve Lipp) ja poiste rekord on 42.52m (Heiki Lipp) 6 Kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg, naistel 4 kg ning peab olema siledapinnaline metallkera. Tõuget sooritatakse ringist 2,135 m.

Sport → Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Lumelauasport ja selle olukord Eestis

Tartu Kivilinna Gümnaasium Lumelauasport ja selle olukord Eestis Referaat Autor: Uku Volke Tartu, 2011 2 Sisukord 1.LUMELAUASPORDI AJALOOST........................................................4 2.VARUSTUS...........................................................................................5 2.1. Sõiduks vajalikud vahendid..............................................................................................5 2.1.1. Lumelaud......................................................................................................................5 2.1.2 Lauaklambrid.................................................................................................................6 2.2 Turvavarustus.....................................................................................................................7 3. ERINEVAD SÕIDUSTIILID...............

Sport → Sport/kehaline kasvatus
27 allalaadimist
thumbnail
11
odt

Doping

Liidu aegadel oma vormi dopinguga tõsta püüdis. Samuti jääb mulje, nagu poleks ükski meie spordiarstidest dopingaine retsepti välja kirjutanud. Ilmselt on lähtutud Berendoki raamatus toodud soovitusest: «Iga dopingujuhtum moodustab Saladuse Maffia, mis kohustab igaüht alatiseks vaikima. Kes lubadusest kinni peab, saab väärilise tasu. Lubaduse murdjat aga ootavad ettearvamatud tagajärjed.» Eestlastest vahelejääjaid on teada kolm: kettaheitja Elju Kubi, tõkkejooksja Peep Liinev ning maratonijooksja Sirje Eichelmann. Eelmise aasta lõpul tunnistasid mitmed tuntud Soome sportlased, et siis kui dopingut tarvitada oli lubatud (enne 1974. aastat), sai neid loomulikult ka proovitud. Ning ei kahetsetud, sest võidud ju tulid. Sama enesekindlad olid tol ajal tegutsenud spordiarstid. Miks mitte kasutada, kui pole keelatud! Veredoping

Sport → Kehaline kasvatus
59 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Judo tund

normaalsete sammudega, mööduvad jalad, Tsugi-Ashi – liikumine üks jalg ees, järgnevad jalad, Mae-Sabaki – pööre ette, Ushiro-Sabaki - pööre taha, Mae-Mavari-Sabaki – täispööre ette). Soojendust tehes kordavad ja õpivad lapsed ka jaapanikeelseid numbreid: ichi – üks, ni – kaks, san -kolm, shi – neli, go – viis, roko – kuus, shichi – seitse, hachi – kaheksa, kyu – üheksa, ju – kümme) ja kehaosade nimetusi (te – käsi, ude – käsivars, kata – õlg, kubi – kael, tai – keha). Seda sõnavara on vaja õppida, et tulevikus tehnikatest aru saaks. 5 1.4. Maasmaadlus Maasmaadluse mõtte on treenida maasmaadlust. Vahel võib mõni püstimaadluse võtte ebaõnnestuda ja siis läheb maadlus maas edasi. Maas maadlus on raskem, kui püstimaadlus, sest sa seisad põlvede peal. Maasmmadlusega saab harjutada ka kinnihoidmisse minekuid ja ka selle eest kaitsmist

Sport → Sport
13 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Kergejõustik

Amsterdamis · Meeste ketas kaalub 2 kg, läbimõõt 21,9 - 22,1 cm · Naiste ketas kaalub 1 kg, läbimõõt 18,0 ­ 18,2 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jürgen Schult poolt kelle heite pikkuseks oli 74.08 .Eesti rekord on 73.38 ja selle püstitas Gerd Kanter. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Gabriele Reinsch poolt kelle heite pikkuseks oli 76.80. Eesti rekord on 65.00 ja selle püstitas Elju Kubi. Odavise Esmakordselt oli olümpiamängude kavas meestele 1908 Londonis ja naistele 1932 Los Angeleses · Meeste oda kaalub 800 g, pikkus 260 ­ 270 cm · Naiste oda kaalub 600 g, pikkus 220 ­ 230 cm Praegune meeste maailmarekord on püstitatud Jan Zelezny poolt kelle viske pikkuseks oli 98.48 .Eesti rekord on 87.83 ja selle püstitas Andrus Värnik. Praegune naiste maailmarekord on püstitatud Osleidys Menendez poolt kelle viske pikkuseks oli 71.70

Sport → Sport/kehaline kasvatus
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun