Ku�lm so�da (0)

Külm sõda Sõja kujunemine
Külmas sõjas järgiti reeglina Vana-Hiina sõjakunsti strateegias formuleeritud põhimõtet: 
parimaks mooduseks sõdida oma vastasega ilma võitluseta. Rahvusvaheliste mõõtmeteni on 
külm sõda tavaliselt paisunud niisugustes piirkondades, kus põrkub mitu tsivilisatsiooni ja 
rivaalitseb mitu vastandlikku, ülemvõimu taotlevat religiooni ja/või kultuuri, sõjajõudu 
omavaheliste vastuolude lahendamiseks aga ühelgi poolel ei piisa. Kõige tuntumad näited on 
olnud Ibeeria poolsaar hiliskeskajal Hispaania impeeriumi tekke eel ja Palestiina 20. sajandil, 
enne Iisraeli riigi loomist.
Külm sõda läks terminina laiemalt käibele Walter Lippmanni kommentaaridest New York 
Herald Tribune'is 1946. aastal ja neid koondava raamatu "Cold War" ilmumisega järgmisel 
aastal.
Ametlikuks poliitikaks muutus see sama nime all USA-s aastast 1947 president Harry 
Trumani valitsemisajal ja kestis vahelduvate tõusude ja pingelõdvendustega president Ronald
Reagani teise valitsemisajani. Ameerika Ühendriikide poolseks alusdokumendiks oli 18. 
augustil 1948 Ameerika Ühendriikide Rahvusliku Julgeoleku Nõukogu (NSC) poolt vastu 
võetud direktiiv nr 20/1, mille põhiteesid olid:
• viia Moskva mõju ja võimsus miinimumtasemeni, millal ta enam ei ohustaks maailma ja  rahvusvaheliste suhete stabiilsust; • muuta teoorias ja praktikas rahvusvaheliste suhete põhimõtteid, mida järgib Venemaal  võimul olev valitsus. Nõukogude Liit kuulutas ametlikult külma sõja, VK(b)P KK sekretäri Andrei Ždanovi poolt 
1947. aasta septembris, Moskvas toimunud välisriikide kommunistlike parteide esindajate 
nõupidamisel. Idapoolkeral rakendati külma sõda sisuliselt, kuid mõistet ennast kasutamata, 
kõigepealt Vladimir Lenini ehk nn Kominterni doktriini kujul, mis tähendas 
klassivõitluse kandmist üle töörahvariigi välissuhteisse. Kommunistlikud valitsejad 
maskeerisid oma külma sõja poliitikat rahuvõitluse sildiga. Eesti  Nõukogude okupatsioon 1940-1941 o Riigiparaadi lammutamine
o Riigivolikogu nim ülemnõukoguks, valitsusest sai Rahvakomissaride  nõukogu, juunikommunistid o Valla- ja linnavalitsuse asemel täitekomiteed
o Eesti politsei asendati miilitsaga
o Majanduses viidi läbi riigistamine
o Kultuuriväärtuste hävitamine
o Massiküüditamine 14.06 1941
o Suvesõda 22.06.1941-> Saksamaa tungib kallale NSV liidule  Rajoniseerimine-> maakonnad rajoonideks; 39 rajooni, mis on jaotatud kolmeks 
oblaskiks