Kreeka ajaperioodi vahemikus 1600-1100 eKr on nimetatud Mükeene perioodiks, et näidata Mükeene juhtuvat osa. Religioon Juba ammu enne paleekultuuri sündi austati Kreetal mingilaadset jumalannat. Vähesed tekstid räägivad pühapaikadest või usukommetest, arheoloogiliste leidude hulgast on raske tuua esile kultuspaiku ja altareid. Ohvriandide loeteludest võib siiski järeldada, et panteoni kuulusid osad klassikalise kreeka jumalad. Poseidon paistis olevat välja toodud ktoonilise jumalusena, seotuna maavärinatega. Teistest jumalustest on tuvastatud Zeus-Hera paar, Ares, Hermes, Artemis, Dionysos. Hesiodose ja teiste antiikkirjanike väitel oli kreetalaste jumalanna nimi Rhea või Demeter. Tema kultus oli seotud püha õlipuuga, mida hooldasid kuningakoja tütred. Naisjumaluse sümboliteks olid kaksikkirves ja tuvi. Tillukesi religioosseid kujutisi kanti kuld- ja kalliskiviehteina sõrmustena, käevõrudena või nööriga kaelas, nii et nad olid alati
Ta oli olemas juba mükeene ajastul. Ainus puuduv suurjumalus on Aphrodite, kes on aga foiniiklaste poolt meritsi Küprose kaudu Kreekasse siirdatud semiidi Astarte, mõnevõrra sulamis Väike-Aasia Kybelega. Ilmselt olid peamised jumalakujud nimeliselt ja toimeliselt paigas teise aastatuhande lõpul, olles seega põhiliselt helladi ajastu paikse ja sisenenud osise segunemise tulemus. Sellest järgust pärineb kreeka usundi dihhotoomia algus ,,olümposliku" ja ,,ktoonilise" kult.tuse vastanuvus, millest esimene taevalik ja valguselembelik, teine aga mullane ja allilmalik. Zeus: sugukonnapealik, patriarhaalne peremees, abielus Heraga, kellega ta suguühe soodustab viljakusemaagi. Nime poolest võrdub vana veda taevajumala Djausiga (indoeuroopa Dyeus). Zeus on pilvekoguja, välguheitja ja vihmatooja ja üldiselt räigevõiatu jumalik jõupruukija, kuid samas õigusemõistja, kes kaitseb vande pühadust. Kreeta Zeus oli mäekoopas varsul, mesilaste ja kitse
emadus senisest erineva tähenduse. Seni au sees peetud viljakus muutus tabuteemaks, jumalaema ei ole naine, vaid pühak. Maisest ja lihalikust viljakuse võrdkujust sai pühalikkuse ja puutumatuse sümbol: “Varasemal ajal koobastes austatud emakujud (…) paigutati nüüd templitesse ja universaalse emaduse anonüümne esindaja asendati jumalustega, mis vähehaaval kaotasid oma ktoonilise iseloomu ehk ühenduse maa ja viljakusega.” (Onasch, Schnieper 2003: 22). Kolmainsus. Kolmainsuse juured peituvad perekonnaühtsuse kujutamises (ema, isa, laps). (Onasch, Schnieper 2003) Kolmainsus on seotud ka jumala mitmenäolisusega. Kristluse kolmainsus (isa, poeg ja pühavaim) sümboliseerib jumalikku ühtsust. Jumal, tema poeg (tema liha ja veri, jumala sõnumi kuulutaja maapeal – kristluse olulisim prohvet) ja püha vaim – kehatu
hoolega kinni, et kurat tumma ei roomaks ja pikne sisse ei lööks." (Eesti) Kui vihma sajab ja päike paistab, siis üteldi: jumal riidleb vanakurjaga. (Vadja) Kurat koeranahas pikse ajal ei tohi lasta oma manu ühtki koera, ka oma enda koera mitte (Liivi) Kokkuvõtvat pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseisust Pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti Pikse oponendi seos vee- ja maaelemendiga; ktoonilise sfääriga Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga 32. Arutle [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile] teemal, kas hinduism on religioon või mitte. Miks on hinduism religioon? (Pea)jumalate olemasolu (Brahma, Visnu ja Siva) Usulised autoriteedid braahmanid Pühakirja olemasolu (sellesse kuuluvad veedad, upanisadid jne) Väga iidne uskumus ka riiklikus poliitikas juurdunud Miks hinduism pole religioon?
Hele valguskuju Seotud väe või elujõu ideega Iseloomustab eemalviibivus, mille tõttu pole palju müüte Samastatakse ka päikese, looma või linnuga 57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseis · L. Röhrich: pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti · Pikse oponendi seos vee- ja maa-elemendiga; ktoonilise sfääriga (vt must härg) · Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga (lms jumal(a), kurat, perkele, vrd leedu velnias) Piksega seotud sõnavara lms keeltes 1) vana mees · eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, täi) · eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriää (müristab), vrd ka Äio
Sealt selgub, et Dionysos aitab surmajärgselt paremat elu saavutada. On leitud ka raamatuid, kuhu on kirjutatud kuidas käituda peale surma, et saada eeliseid. Mine Hadese kotta, seal on valge küpressi allikas, kus puhastatakse hingi- sealt ära joo. Mine mäletamise allika juude, seal küsitakse miks sa rändad- vasta, et olen maa ja taeva poeg ja küsi juua, ja nad annavad juua. Mine mööda pikka teed, mida mööda ka teised müstid- Mystai ja Bachhoi- sammuvad. Tuleb pöörduda ktoonilise kuninganna ja Eukles(kuulus) ja euboleus'e poole ja öelda, et ,,olen teie õnnistatud soost". Olen kandnud karistust oma ebaõigluse eest ja olen astunud välja kannatuste ja valu ringist ja sukeldusin ktoonilise kuninganna rüppe. Siis saad sa jumalaks inimese asemel. Platon ütles, et keha on hingele haud, kus ta peab viibima seni, kuni ta kõik lunastanud on. Inimese keha on titaanlik. Kuna titaanid sõid ära DIonysose, siis peab selles tuhas, millest tehti inimesed
vaatlemine, lihtne vestlus tavalisel teemal vms.Jung arvas,et unenäo puhul vaid kompleksidele keskendumisega kaasneb oht eemalduda unenäo sümbolitest ja nende mõistmiseks nende aktuaalsusest.Ta hakkab rohkem tähelepanu pöörama unenäo vormile ja sisule.Pöördepunktiks kahe analüütiku koostöös osutus Freudi klammerdumine seksuaalteooria külge. Freudi arvates oli seksuaalsuse aluseks bioloogiline tung.Jungi jaoks rajaneb seksuaalsus samuti bioloogilisel funktsioonil, kuid on samas ka ktoonilise(teispoolsuse) vaimu väljendus, mis kujutab jumala teist nägu, jumalapildi tumedat poolt. 1912.a. ilmus Jungi „Libiido muutumised ja sümbolid“, kus ta eemaldub teadlikult Freudi libiido mõistest.Freud mõistis libiido all sugutungi ning pidas seda ainsaks psüühilise energia vormiks aga Jung arvab,et psüühilist energiat tuleks vaadelda kui füüsilise energia analoogi, kusjuures seksuaaliha või agressiivsus- on vaid selle psüühilise energia välised avaldusvormid
annaabi.ee 
