b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks Küsimus 5 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milline võimalus ei sobi automatiseerimisel seadmete tootlikkuse tõusu allikana? Vali üks: a. lõikekiiruse tõstmine b. mitme instrumendiga töö c. abiaegade minimiseerimine Küsimus 6 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kes võttis kasutusele sõna automaatika Vali üks: a. Ktesibios b. Heron c. Lullius d. Archimedes Küsimus 7 Vale Hinne 0 / 10 Flag question Küsimuse tekst Milline nimetatuist kuulub mehhatroonika valdkonda Vali üks: a. arvuti b. transistor c. piesokristall Õige Küsimus 8 Õige Hinne 10 / 10 Flag question Küsimuse tekst Kas Eesti esimene automaatliin tehases Volta rakendati Vali üks: a. enne küberneetika mõiste kasutuselevõttu b. sellega samaaegselt c. hiljem
c. abiaegade minimiseerimine 3. Millisesse adaptatsiooniastme kategooriasse kuulub paindtootmine? a. iseorganiseeruv süsteem b. iseõppiv süsteem c. iseseaduv süsteem 4. Kas Eesti esimene automaatliin tehases Volta rakendati a. enne küberneetika mõiste kasutuselevõttu b. sellega samaaegselt c. hiljem 5. Millises reziimis toimub tavalise triikrauatemperatuuri juhtimine? a. pidevalt b. impulssidega c. diskreetselt d. digitaalselt 6. Kes võttis kasutusele sõna automaatika a. Ktesibios b. Heron c. Lullius d. Archimedes 7. Milline nimetatuist kuulub mehhatroonika valdkonda a. arvuti b. transistor c. piesokristall 8.Milleks on autopiloodis vajalik tagasiside lennuki pikikalde muutuse kiiruse järele? a. tuule suuna mõju kompenseerimiseks b. lennuki pikistabiilsuse tagamiseks reisijate ümberpaiknemisel c. lennuki pikikalde muutuse ennetamiseks 9. Kas jalgrattal püsimiseks ja selle liikumissuuna muutmiseks on vaja a. positiivset tagasisidet b. negatiivset tagasisidet c
teadlastüübile. Ta reisis palju ja see oligi tema mitmekesisuse võti. Näiteks reisis ta kord Aleksandriasse, kus tänu tema loominugulisusele leiutas ta põldude niisutamiseks- kruvipumba. Tema peamiseks teeneks ühiskonnale oli uue teadus mehhaanika rajamine, mis tõusis ülitähtsaks teguriks materiaalse tootmise arendamisel uusajal. Umbes samal ajal Aleksandrias sündis uus omanäoline tehnikaharu-pneumentika. Seda hakkas uurima Ktesibios(-3.saj.). Tema silmapaistvamaks leiutiseks on ka tuletõrjeprits. Ktesibiost huvitas ka sõjatehnika, tema antud on heitemasinate halkotoni ja aerontoni idée. Esimeses toimus vibu paigutamine pronksvedru abil, teises pani katapuldi hoovad liikuma sururõhk. Jõumasinate teke antiikajal oli vägagi tähtsateks leiutiteks. Vertikaalne veetõsteratas niisutuse tarbeks võeti kasutusele -600. a paiku. Käitati algul inimjõu abil, hiljem -200 a. hakkas seda ringi ajama härg
Ateena valmistas flöödi Hermes - valmistas lüüra, kinkis Apollonile kitara. · Levinumad pillid näpitavad keelpillid Ditüramb aulosel mängitav laul Dionysose auks. Dionüüsiad pidustused, etendati tragöödiat (amfiteatris), arenes välja ditürambist. Saatür loodusvaim, himurad, labased. Nende labasusest arenes välja komöödia. Hümn kultuslaul, laulis koor. Aoidid kutselised laulikud, laulsid oma laule. Rapsoodid - laulsid teiste laule. Ktesibios leiutas oreli Rooma: Tibia Kreeka aulose täiustatud variant · Meeldis sõu, põnevus. Varakristlik: Psalmilaul aluseks Vana Testamendi lauluraamat, 150 psalmi e vaimulikku laulu sees. · Kristlus levis esimestel sajanditel peamiselt Süürias. Keskaeg: Gregooriuse laul üldnimetus, roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta ladinakeelne liturgiline laul. Ei vaja noodikirja. Püha Ambrosius Milano piiskop, lõi hümnitekste, pani alguse ladinakeelsele hümniloomingule.
Positsioonjuhtimise Answer 3 ara maaratud tooorgani liikumistrajektoor punktide jadana korral on Tark tolm" on kasutatav järgmisteks mõõtmisteks : a. vibratsioon b. temperatuur c. müra d. valgus e. kujundituvastus Kes võttis kasutusele sõna automaatika : a. Ktesibios b. Heron c. Lullius d. Archimedes 5 Milline võimalus ei sobi automatiseerimisel seadmete tootlikkuse tõusu allikana? : a. lõikekiiruse tõstmine b. mitme instrumendiga töö c. abiaegade minimiseerimine 6 Millist materjali alltoodud loetelust tajub induktiivandur kõige paremini (kõige kaugemalt)? : a. Tavaline teras Korrektsioonitegurid tajumisulatuse määramiseks = 1.0 b. Roostevaba teras c. Messing d. Alumiinium e. Vask
· Athena valmistas, leiutas flöödi (kultuslaulu pole). Ta ei saanud kunagi flööti mängida, sest see teeks ta näo koledaks, seega ta viskas selle minema. Selle leidis Marseyas. · Marseyas kutsus Apolloni või(s)tlustele früügia saatür. · Paan paaniflööt (eripikkusega flööt), karjaste(pool)jumal. · Hermes valmistas lüüra (, kitara Apollonile) · Ktesibios vesiorel · Jaguneb 7 helilaadiks. Loetakse ülevalt alla. Lääne teatri alusepanija Thespis. TV Vana-Kreeka kultuuri seos Lähis-Ida kõrgkultuuride ja Euroopa kristliku kultuuriga: Ühised pillid (topelt)aulos, harf, lüüra. Kreeka muusika on Lähis-Ida kõrgkultuuride vahetu jätkuna nende ja kristliku kultuuri vaheaste. Musik - lauldes ettekantud luule. Vana-Kreeka muusika apollonlik ja dionysoslik alge, kuidas muusikas väljendusid?
• Tuntumatest teadlastest selles valdkonnas võib nimetada itaallast Galilei (17.sajand), kes uuris kehade ujumist ning tema õpilast Torricellit ,kes määras seaduse vedeliku voolamise kohta avast. Prantslane Pascal avaldas seaduse rõhu edasiandmise kohta vedelikus ning sajandi lõpul avaldas inglane Newton uurimuse vedelike sisehõõrde kohta . • Esimese teadaoleva kolbpumba ehitas roomas juba 190 aastat e. Kr. Ktesibios. Esimene kõverate puitlabadega aksiaalpump arvatakse pärinevat 5.sajandist . Sveitslane Leonhard Euler ( 1707 - 1783) pani aluse labapumpade teooriale ja viitas esimesena kavitatsiooni võimalikkusele . Injektori võttis kasutusele (vee pumpamiseks aurukatlasse ) 1858 aastal prantslane Giffard • Laeva süsteemid kujutavad endast hulk torustikke spetsiaalsete mehhanismide , aparaatide , mahutite , armatuuri ja näidikutega. Laeva üldsüsteemid peavad tagama
..................................................... 90 1 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides. Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi. Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes.
..................................................... 90 1 1 Pneumaatika ajalugu ja kasutatavad ühikud 1.1 Suruõhu kasutamise ajalugu Suruõhk on tõenäoliselt üks vanimaid inimese poolt kasutusele võetud füüsilise jõu suurendamiseks kasutatavaid energiakandjaid. Juba aastatuhandeid tagasi osati suruõhku kasutada oma huvides. Esimene kindlalt teadaolev suruõhu töövahendina kasutuselevõtja oli kreeklane KTESIBIOS. Enam kui 2000 aastat tagasi ehitas ta suruõhuga töötava katapuldi. Esimesed raamatud, kus suruõhku käsitletakse kui energiakandjat, on pärit 1. aastatuhandest e.m.a., kus kirjeldatakse seadmeid, mis töötamiseks kasutavad kuuma õhku. Sõna "PNEUMO" on pärit kreeka keelest ning see tähendab hingamist, tuult. Sellest sõnast pärinebki sõna "PNEUMAATIKA" kui teadus õhu liikumisest ja kasutamisest, kaasajal suruõhu kasutamisest energiaülekandes.
Leonardoda Vinci tööd, mis käsitlevad vee liikumist jõgedes ja kanalites. Tuntumatest teadlastest selles valdkonnas võib nimetada itaallast Galilei (17.sajand), kes uuris kehade ujumist ning tema õpilast Torricellit ,kes määras seaduse vedeliku voolamise kohta avast. Prantslane Pascal avaldas seaduse rõhu edasiandmise kohta vedelikus ning sajandi lõpul avaldas inglane Newton uurimuse vedelike sisehõõrde kohta . Esimese teadaoleva kolbpumba ehitas roomas juba 190 aastat e. Kr. Ktesibios. Esimene kõverate puitlabadega aksiaalpump arvatakse pärinevat 5.sajandist . Sveitslane Leonhard Euler ( 1707 - 1783) pani aluse labapumpade teooriale ja viitas esimesena kavitatsiooni võimalikkusele . Injektori võttis kasutusele (vee pumpamiseks aurukatlasse ) 1858 aastal prantslane Giffard. Tänapäeval pole elu ilma hüdrauliliste seadmeteta mõeldav . Neid kasutatakse kõigis rahvamajandusharudes kõikvõimalike vedelike segude pumpamiseks jne.