8,072 ±0,003 77,62 ±0,05 Joonis 1. Täiteteguri k sõltuvus sisendpingest. 3. Väljundsignaali ja sisendsignaali graafik, kui andsime modulaatori sisendisse 3V amplituudiga 1kHz sagedusega siinussignaali. Joonis 2. Väljund- ja sisendsignaali graafik 4. Ühendasime taimeritest 555 koosneva PWM modulaatori sisendiga ostsilloskoobi. Mõõdetsime sisendsignaali amplituud Usis, sagedus fsis ja impulsside täitetegur ksis. Arvutada teoreetiline impulssjada sagedus ning võrrelda mõõdetuga. Usis=1.588±0.016V fsis=7.191±0.001kHz ksis=52.61±0.01 Signaali periood: T=t1+t2=ln 2(R2+2R3)C3 =ln2(1000+2*10000)*0.01*10-6 f=1/T=6869.98Hz Teoreetiline tulemus on lähedane mõõdetud tulemusega. 5. Ühendasime ostsilloskoobi teise sisendi modulaatori väljundiga. Mõõtsime väljundpinge amplituudi Uvälj ja sageduse fvälj ning täiteteguri kvälj. Uvälj=5.31±0.01V fvälj=7
Lodijrve lossi ratsutas. Selleaegne lossihrra, rtel Konrad Raupen, oli mistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nuksimise prast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo ksteisega lbi ja otsustasid, et lhevad lossi aeda kaklema, sest uel ju ei saanud. Aias aga judis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga vravatest vlja ratsutasid, ksis Tambet pojalt, et kas ta tahab jrgmine kord kaasa tulla. Jaanus ksis prast, et kas ta vib mnikord ksi hobusega metsa sitma minna. Tambet ksis, et kas ta lheb ka mnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus kis peaaegu iga pev lossi juures lbutsemas ja ka ppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. hel peval istus ta oma tku selga ja ratsutas ksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku. Need olid Oodo ja Emiilia. Nad sitsid vidu Prohveti- Prdi koopani
Aga mis kell rong juab tpselt moskvasse. prdus noor inimene vagunisaatja poole. -tpselt kell 9.05 moskva aja jrgi. laisalt vastas paks vagunisaatja. -aga milllisesse rongijaama, jlle ksis tema. -leningradi vaksalisse. nagu alati. rritatult vastas vagunisaatja. -ma ei ole ammu venemaal olnud. jlle igustas ennast noormes. -aga kust sa oled. sinu ngu on mulle tutav. Kas sa ei ole minu linnast - huvitus andres. -ei, sulle tundub, ma olen tallinnast. -vib-olla tundus. -millises vagunis sa sidad -kuuendas. -mugav, restoranvaguni krval. -ma ei arva nii, rahvas hakkab koguaeg siia-sinna kima, uksi paugutama. -aga milline on sinu koht. -praegu vaatan, kolmekmnes, kige tualetipoolsem
midagi anda vi Sinuga jagada. Seda tehakse juhul, kui Sa oled pannud inimese hinge helisema. Siis ta teeb seda kas austusest vi tnutundest, aga igal juhul on see siis siiras ja ainult sellisel juhul on saadul ka vrtus vhemalt minu silmis. Ma testi suhtun tnutundega nii inimeste aega, mille nad on mulle phendanud vi nt htuski, mille nad on mulle valmistanud. Ma suhtun tnutundega sellesse, kui keegi tleb, et oi vihma sajab, ma viin Su koju ra. Kik algabki vikestest asjadest. Minu ks tuttav ksis, et mis sbrad Sul on. kspev kingitakse juveele, teine pev antakse Sulle ksimata korter elamiseks. Sbrad nagu sbrad ikka. Nad pakuvad seda, mida neil parasjagu on ja mida nad soovivad jagada, mida nad tunnevad, et nad sdamest tahavad kinkida vi usaldada miskit minu hoolde. Jllegi, ma lihtsalt olen tnulik. Ilusad inimesed on minu mber ja ilusad on nad ka siis, kui nad mitte midagi ei omaks. Jin praegu mtlema, et tegelikkuses me ju kunagi ei tea, mille peale me tegelikult ldse kadedad oleme
Nad lksid Bordeaux'sse, et asja uurida. See linn aga oli juba okupeeritud. Villasse tagasi judes ngid nad, et see oli samuti okupeeritud. Nii nad liikusid edasi Biarritzi, kus nad elasid pansionis. Kord kui Schwarts kis laevade vljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni toa prandalt pikali. Schwarts kutsus arsti, naine keelas viimasel oma mehele elda, et tal on vhk. Mees sai siiski teada, aga ei elnud Helenile, et ta teadis. Kord kohtasid nad hte ameeriklast, kes tegi neile vlja ja ksis, miks nad Ameerikasse ei tule. Kui mees tles, et neil pole viisat, lubas ameeriklane aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis
sonja juures, siis ta vttiski tooli ja istus seina juurde, tpselt sinna kus teise seina taga raskolnikov ja sonja olid ja kuulas tervet nende vestlust pealt. 3.kes oli razumihhini ja kuidas sai ta seotuks raskolnikovide perega?- Razumihhin oli raskolnikoviga ennem samal alal likoolis ppinud. Razumihhin oli ainuke, kellega raskolnikov natuke rohkem lbi kis, likooli ajal. Prast kui raskolnikov vaesuse prast likoolist ra tuli, siis nad enam eriti ei suhelnud. Raskolnikov ksis tihti razumihhinilt totsi, sest tema leidis alati, midagi teha. Esimene kohtumine teoses on, siis kui raskolnikovil tuli mte teda klastada. Ta tahtis temalt uuesti td ksida, aga sisse judes mtles jlle mber. Arvatavasti jttis ta endast vga lootusetu mulje raxumihhinile, kes hiljem ta ise les otsis, kuigi tatema aadressi ei teadnud. Algul hoolitses ta razumihhini eest, kui too haige oli. Ta aitas raskolnikovi palju. Perega rohkem sai ta seotuks, kui ta kohtus Dunja ja ta emaga. Talle
kuninga poolt kingitud kaelaehet(mis oli kuninga poolt kingitud laekas). 17.Kuninganna andis palve proua Bonacieuxile, et ta leiaks kellegi, kes lheb ja toob Buckinghami kest roosipuust laega ra. Bonacieux(ta sai vanglast vabaks koos Athosega) keeldus sellest lesandest. 18.D`Artagnan lks proua Bonacieuxi juurde ja kuna ta kuulis proua ja hrra Bonacieuxi juttu pealt, tahtis ta ise minna roosipuust laegast ra tooma(Londonist) ja ta saigi selle lesande endale. 19.D`Artagnan ksis de Treville`i kest luba lahkuda kaheks ndalaks. Kik 4 musketri said load ja hakkasid reisiks ettevalmistusi tegema. 20.4 musketri asusid teele koos oma 4 teenriga. Porthos ji esimesena maha koos oma teenriga(he mehega vitlema).Teisena ji Aramis maha (koos oma teenriga), kuna tal oli varitsusest saadud lahaav. Athos ja tema teener(kes peksa sai) jid maha(nelja mehega kaklema) selleprast, et Athost peeti valeraha tegijaks. D`Artagnan ja tema teener judsid Inglismaale, nad said Buckinghamile
filmivaatamise segajaks, postkasti ummistajaks, linnaruumi risustajaks. Kige positiivsemalt hinnatakse reklaami vib-olla siis, kui sel on krge kunstiline vi meelelahutuslik vrtus. Kohati polegi piir kunstiteose ja reklaami vahel selge. Vaatame kas vi krval olevat pilti. Tegu on he moodsa kunsti muuseumi restorani reklaamiga, mis kujutab saiaga soustist puhtaks riibutud taldrikut. Kuid sama hsti viks tegu olla moodsa kunsti teosega. Kursuse autor ksis reklaami tegemise positiivseid aspekte reklaamitegijailt endilt, maailma he suurima reklaamiagentuuride keti, Ogilvy & Mather, Toronto esinduse loovjuhtidelt Janet Kestlinilt ja Nancy Vonkilt, kelle td on vitnud kikvimalikke rahvusvahelisi auhindu: "Meil pole oma ametis hetkegi igav olnud. See pole liinit. Iga pev ootavad meid uued vljakutsed, reklaamiri areneb ja muutub pidevalt. Eriti just praegu on reklaamis huvitavad ajad: kik vanad reeglid on kuu peale saadetud ning originaalse ja vrske
rileping kohe-kohe lppemas, oli Viljasoo nus nad oma hoole alla vtma. 17. peatkk Koju judnud, oli Indrek rampvsinud ning suundus kohe magama. Hommikul vestles ta Kristiga eelmisest htust. Valitsus lubas hakata antud vabadusi lahti seletama, mistttu kigile tundus, et kik jb nii nagu oli siiani olnud. Vabadus pole enne sinu vimuses, kui oled ta virutanud selili ja surunud talle jala krile. Krsus sitis Indrekust mda ning kutsus ta kaasa. Nad lksid poodniku juurde, kelle kest Krsus ksis vabadusvitluse jaoks parteile raha. Mningase vaidluse peale sai ta lpuks sada rubla ning lahkus. Edasi sitis ta jrgmise ri ette, kus kordus seesama ikka ja jlle. Ainult viimane rimees keeldus kategooriliselt maksmast. Edasi Indrek koos Krsusega ei sitnud. Indrek hakkas koju Vargamele saatma Rahva Spra ning Viljasoo kirjutisi. ldse hakkas ta kodustele rohkem kirjutama. Isa kodus polnud sellest kigest aga huvitatud, ksis vaid Indreku venna Andrese jrele.
oli tema teadmata ostnud endale jubedad salariided.Brita sitis pargist eemale ja parkis auto hes krval tnavas.Ta tegi pattu,mida Gunnar ei sallinud silmaotsaski-stas sigareti.Brita rahunes.nneks ei viibinud Gunnar parasjagu vlismaal,htul on vimalik arutada asjade seisu.Brita keeras otsa ringi ja sitis kodu poole.Prast htuski,kui taldrikud tassid olid paigutatud nudepesumasinasse ja rahu majas,tles Brita mehele mdaminnes,et on vaja oluline probleem lahendada. Kas tegi autoga avarii?ksis Gunnar Lugu tsisem.Plekimlkimisega ei hakkas ma sind ttama. Lk 318-319 Gunnar kergitas kulme.Brita esitas levaate Silveri-Ginny loost.Ta pdis olla vimalikult neutraalne ega lisanud oma snadele emotsioone.Varem polnud Brita Gunnarit nii raevuna ninud.Polnud kahtlust,et tal tsi taga.Gunnar vajus mttesse,Brita tardus diivaninurka-loomulikult tundis ta ennast sdlasena.Melda vaid ta polnud,ta polnud saanud jagu mingist rmpsplikast Ginnyst
332. Eile ngin unes, et mind armastatake, kui les rkasin, hakkasin nutma 333. nuttes on raske pikest joonistada 334. Thanks for acting like you cared 335. When will all this pain just go away? 336. Just because I'm not crying, doesn't mean I'm okay 337. Miks ppisin tundma ht poissi, kes mulle vaid pisaraid ti? 338. Shit happens every fucking day 339. Mehed teadke, et Jumal loeb naiste pisaraid 340. Pain can also make you smile 341. Tdruk istus pingil ja ksis poisilt: "No, millist armastust on Sulle vaja?" Poiss vaatas tdruku sinistesse silmadesse ja sosistas: "Sinu oma..." 342. Ma olin koos sinuga, ma tundsin, et hoolid. See oli, on ja jb parimaks. 343. Sa tulid, olles vras said sa mu sdamest tki, olles oma said sa mu sdame, olles saanud selleks keda tundsin tegid prgulikult haiget. 344. Ma armastan sind aga on ks asi mis seda segab, ma vihkan valetajaid. 345. Kui sa prast nnetust oled tiuslikum kui enne seda, polnud see ju nnetus. 346
annaabi.ee 
