Balti jääpaisjärv 12 000-10 300. Antsülusjärv 9300-8000. Litoriinameri 8000-4000. Limneameri, algas 4000 aastat tagasi. 12 Pleistotseeni setted Jääaegade setted: Liustikutekkelised setted ehk moreen sorteerimata, kihilisus puudub, sisaldab liiva, kruusa, saviosakesi, aluskorrarahne. Jääjärvelised setted savid, viirsavid, aleuriit ja liiv. Liustikujõelised setted veerised, kruusaterad, jämeliiv. Balti jääjärve setted savi, viirsavi, aleuriit, liiv. Jõelised setted 3-10 m paksused liivad, kruusad. Tuulesetted põimjaskihilised kvartspäevakivi- ja kvartsliivad. Jäävaheaegade setted: Soo- ja järvesetted turvas, sapropeliit, aleuriit ja liiv. Holotseeni setted Merelised setted Läänemere vanad setted (Joldiamere, Antsülusjärve, Litoriinamere, Limneamere setted). Järvesetted järvemuda, -lubi, aleuriit, liiv.
Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 7 Tabel 2.1 Pinnaseosakeste nimetused 1. Fraktsioon 2. Alafraktsioon Osakeste suurus d mm Rahnud >200 Veerised 60 kuni 200 Kruusa jämeterad 20 kuni 60 Kruusaterad Kruusa keskterad 6 kuni 20 Kruusa peenterad 2 kuni 6 Liiva jämeterad 0,6 kuni 2 Liivaterad Liiva keskterad 0,2 kuni 0,6 Liiva peenterad 0,06 kuni 0,2 Mölli jämeosakesed 0,02 kuni 0,06
tihendatakse mitmesuguse veesisalduse juures, kasut selleks kindlat energia Näiteks vundamendi koormisest tingitud lisapinged pinnases põhjustavad Terade kujul oluline tähtsus mehaanilistele omadustele. Pinnaseosakeste hulka. Antakse teatud kõrguselt lööke, enamasti 25. Pärast tihendamist deformatsioone, mille summaarne mõju avaldub vundamendi vajumisena, selle nimetused: rahnud, veerised, kruusaterad, liivaterad, mölliosakesed, määratakse pinnase kuivmahumass. Tehakse kuivmahumassi ja veesisalduse peamine osa on põhjustatud pinnase mahumuutusest. Nihkedeformatsioonide saueosakesed. teinetesisest sõltuvuse graafik, kus määratakse max (max tihedus antud osatähtsus vajumisele muutub oluliseks väga suurte pingete esinemisel, kui 1.2
peamiselt kõrbetes. Eesti liivad kuuluvad uhteliivade hulka. Liiva kasutatakse: mörtides, betoonides, teedeehituses, silikaat-telliste valmistamisel, jne. 63 Ehitusliiv on sõmer materjal, mille tera jämedus on 0,125...4,0 mm (ENi järgi). Kruusad. Kruusad jagunevad tekkimise järgi: mäekruusad – seda nimetatakse ka looduslikuks killustikuks, sest kruusaterad terad on nukilised; uhtekruusad – terad on vee toimel lihvitud siledaks; moreenkruusad – on tekkinud mannerjää tegevuse tulemusena. Eesti kruusad kuuluvad enamuses moreenkruusade hulka. Liiva ja kruusa looduslikku segu nimetatakse kruusliivaks. Eestis leidub puhast kruusa vähe, enamus kuulub kruusliivade hulka. Eesti kruusades on vähe keskmise jämedusega teri, palju on selles suuri kive. Ehituskruus on sõmer materjal, mille terade jämedus on 4...64 mm.
Pinnaste liigitamine lõimise ehk granulomeetrilise koostise järgi (EVS 1997-12003 Geotehniline projekteerimine 1.osa: Üldeeskirjad) Fraktsioon Alafraktsioon Õppematerjalis Osakeste läbimõõt, mm kasutatav lühend Rahnud R üle 200 Veerised V 60 … 200 Kruusaterad Kruusa jämeterad JKr 20 … 60 Kruusa keskterad KKr 6 … 20 Kruusa peenterad PKr 2…6 Liivaterad Liiva jämeterad JLi 0,6 … 2 Liiva keskterad KLi 0,2 … 0,6 Liiva peenterad PLi 0,06 … 0,2
Kvandi mõistet kasutas ka Newton, kes rääkis 1670-l aastail, et valgus koosneb väikestest silmaga nähtamatutest osakestest - korpuskulitest. Sada aastat hiljem kirjeldas ainete soojuslikke omadusi Lomonossov, kes rääkis aatomitest ja nende soojusliikumisest. Veel hiljem võeti kasutusele elementaarlaeng (Helmhotz 1880). Kvantide idee pole midagi erilist, sest kõik meid ümbritsev koosnev väiksematest osadest (maja: tellised, kruusaterad, tsemenditolm; jutt: laused, sõnad, tähed). Teoreetiliselt põhjendatult võttis valgukvandi ehk footoni mõiste kasutusele 1900. aastal Max Planck. Kvandi mõiste abil seletas ta hõõguvate tahkiste spektrite omadusi. Ta sidus ka footoni energia E ja sellele vastava valguse sageduse f, pakkudes seoseks: E/f = const. Seda konstanti tuntakse nüüd Plancki konstandina. Esiti oli footon ka hüpoteetiline osake nagu varasemad kvandid. Kuid 1905.a. Einstein
1. Fraktsioon 2. Alafraktsioon Osakeste suurus d mm Rahnud >200 Veerised 60 kuni 200 Kruusa jämeterad 20 kuni 60 Kruusaterad Kruusa keskterad 6 kuni 20 Kruusa peenterad 2 kuni 6 Liiva jämeterad 0,6 kuni 2 Liivaterad Liiva keskterad 0,2 kuni 0,6
annaabi.ee 
