Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kruusakihi" - 9 õppematerjali

Vundamendi referaat
6
doc

Vundamendi referaat

ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane. Kivimaja puhul tuleb rakendada lisaabinõusid

Ehitus → Üldehitus
170 allalaadimist
Vundamet
16
odt

Vundamet

veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi- jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. 5 Nõuded vundamendiile Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. Vundamendi vajumine olgu ühtlane

Ehitus → Vundamendid
28 allalaadimist
Praktika aruanne näidis- Üldehitus- Ehitusviimistlus
7
docx

Praktika aruanne näidis- Üldehitus / Ehitusviimistlus

Kui konnad on ilusti parajate vahedega alla paigutatud on kõik valmis betooni valamiseks Minu ühe tööpäeva kirjeldus 06.00 äratus, ärkamine, kerge hommikueine ja kohvi. 07.00 lahkumine majutusest objketile. 08.00 jõudsime enamasti objektile, toimusid ettevalmistused ning töö läks lahti. Alustasin kohe aluspinna ettevalmistamisega kuhu valatakse betoon põrand. Eemaldasin suurema prahi ja kivid. Tasandasin maapinna reha ja labidaga, seejärel vedasin peale kerge kruusakihi mis sai kinni vibrotatud. Järgmiseks hakkasin panema armatuuri mis betooni sisse valatakse. Tassisin armatuuri tahvlid väljast sisse. 12.30 oli lõuna kuskil 45minutit kuni tund aega. Oma toit tuli kaasa pakkida, kuna läheduses söömis võimalusi väga polnud ning ega see poleks ka just kasulik rahaliselt. Puhkepausi tegi igaüks nii kuidas tahtis, kuid enamasti tehti väike puhkepaus iga täistund. 13.30 sai lõuna läbi, ning töö läks jälle edasi

Muu → Praktika aruanne
474 allalaadimist
Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020
25
docx

Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020

olemasolevat tee seisukorda, keskkonnakaitse nõudeid, piirkonna ja riiklikke arengukavasid ning muid olulisi asjaolusid. 5 Teehoidu on kavandatud tähtsuse järjekorras - säilitamine, rekonstrueerimine , ehitamine 6 ja teedevõrgu arendamine. 4 Kruusateede säilitusremontremont ­ pealmise kruusakihi taastamine või kruusatee seisukorra säilitamine kompleksselt (pealmise kruusakihi uuendamine, aluse tugevdamine, kraavide süvendamine, võsa raiumine jm), kuid ei ehitata tolmuvaba katet. 5 Rekonstrueerimine ­ remondi liik, mille eesmärgiks on tee muldkeha, katendi või selle osa asendamine koos tee juurde kuuluvate rajatiste asendamise või remontimisega ja liiklusohutuse parendamine sh ristmike ümberehitamine jne. Tee rekonstrueerimisel otsustab tee omanik liiklusohutuse

Ühiskond → Ühiskond
4 allalaadimist
Ehitiste tarindid
20
pdf

Ehitiste tarindid

9. Mida tähendab külmakerge? Talvistel tingimustes jäätub pinnases olev vesi, mis põhjustab maapinna paisumist. See omakorda avaldab survet hoone (alus)konstruktsioonidele ja tekitab hoonete kerkimist. 10. Kuidas saab nõrka pinnast tugevdada? • Pinnase tihendamine • Nõrga pinnase asendamine tugeva pinnasega • Tsementeerimine või silikaatimine • Termiline töötlemine (kõrge temp savipinnaste puhul) • Killustiku või kruusakihi täiendav sissetampimine 11. Kuidas saab nõrgale pinnasele ehitada ilma pinnast tugevdamata? Plaatvundamendi kasutamine – vertikaalsihilised koormused jaotuvad ühtlaselt plaadi kaudu pinnasele Vaivundament – Hoone rajatakse vaiadele, mis raiutakse nõrga pinnase all paiknevatesse tugevamatesse kihtidesse. 12. Sokli minimaalne kõrgus maapinnast? 30 cm 13. Mis koormused mõjuvad vundamendile? • hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormused

Ehitus → Ehitiste tarindid
54 allalaadimist
Võrtsjärv
14
rtf

Võrtsjärv

Soosaare lähedal asub ka voorestiku kõrgeim koht, mis küünib 56 m üle merepinna. Maastik paneb paika inimesed ­ piklikele voortele on kujunenud ahel- ja hagukülad. Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 7 Joonis 2. Võrtsjärve vesikonna maakasutus. A.Järvet 8 Kokkuvõte looduskeskkonnast Võrtsjärve ümber Võrtsjärv asub ulatuslikus Kesk-Eesti ehk Võrtsjärve nõos, mida piiravad suured kõrgustikud. Võrtsjärve nõgu sarnaneb hiiglaslikule liuale, kuhu ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveed kokku jooksevad. Nõgu on põhjaosas lai, lõuna suunas aga kitseneb ja liitub Väikse-Emajõe orundiga

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
Ehituskonstruktsioonidest kõike
23
doc

Ehituskonstruktsioonidest kõike

m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. Pinnaseid tuleks eristada kandevõime järgi - jämekruus, maakivist kruus, lubjakivist kruus, jämeliiv, keskliiv, niiske ja märg peenliiv, niiske ja märg tolmliiv, kõva ja püdel saviliiv, kõva kuni voolavas olekus savi. Nõrku pinnaseid, kohevat liiva ja pehmet savi, saab tugevdada killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Nõuded vundamendile. Vundament peab olema tugev, püsiv, kestev kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, samas ka odav ja nägus. Vundamendi ülesanne on hoone koormuse kandmine. Mõjutavad tegurid on vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnasevesi, perioodiline külmumine ja sulamine, sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. 15

Ehitus → Ehituskonstruktsioonid
151 allalaadimist
VÕRTSJÄRVE MADALIK
20
doc

VÕRTSJÄRVE MADALIK

pealevalguv mineraalaineterikas põhjavesi välja imbub. See ala on reservaat. Läänepoolses sopis asub Rannu ehk Sangla soo, milles asuvad briketivabriku turbaväljad (1020 ha). Võrtsjärve põhjaots on kõige laugem ja liivasem tänu jääliustikele, mis kunagi siitkaudu Võrtsjärve nõkku suundusid. Oiu ja Vaibla vahelisele lõigule kandsid jääaegsed liustikujõed kihiti lubjarikast liiva ja kruusa, sekka suuremaid kivirahne ja munakaid. Väga tüsedad jäävee setted ei ole, liiva- ja kruusakihi paksus Vaibla voorel on ehk meeter või paar. 4) Aluspõhja iseloomustus: Kogu Võrtsjärve nõo põhja moodustab keskdevoni Aruküla lade, mida iseloomustab punakas- kuni lillakaspruunide aleuroliitide ja punakate või kollakate liivakivide vaheldumine. Settekivimid on enamasti põimkihilised ja sisaldavad rohkesti kvartsi (75-90%), päevakive (7- 25%) ja vilke (1-10%). Pinnakatte moodustavad Võrtsjärve piirkonnas väga mitmekesise geneesi ja koostisega materjalid.

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist
Hoone osad
56
pdf

Hoone osad

c) voolavas olekus ÷0,05 Mpa Esitatud kandevõimed on tinglikud suurused, nad kehtivad rajamissügavusel 2 m ja taldmiku laiusel 1 m, väikeelamute projekteerimisel tuleb antud suurusi korrutada teguriga 0,7 Liivade kandevõime on seda väiksem, mida koredamad nad on. Koredat liiva tugevdab kõige paremini vesi. Nõrku pinnaseid ­ kohevat liiva ja pehmet savi saab tugevdada 10...20 cm killustiku või kruusakihi sissetampimise teel. Koostas: Meeli Kams 6 Hoone osad EPMÜ 2. VUNDAMENDID Vundamentide ülesanne on hoone koormuse kandmine aluspinnale. Vundamentidele mõjuvad: - hoone konstruktsioonidest tulenevad vertikaalsed koormised - horisontaalne mullasurve - pinnasevesi

Ehitus → Ehitus
139 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun