Trossi valik.......................................................................................................................... 4 Laagrite valik...................................................................................................................... 4 Telje tugevusarvutused....................................................................................................... 6 Kronsteini tugevusarvutused.............................................................................................. 9 Kronsteini kinnituspoltide arvutus..................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................... 14 Lisad................................................................................................................................
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Jõuga F koormatud konsoolne tala terasleht (S235) on kinnitatud karpprofiili (kolonni) külge. Projekteerida keevisliide. Karpprofiili number (U - nr), jõu F õlg l ja koormuse F väärtus valida vastavalt õppekoodi viimasele numbrile A. Teraslehe paksus valida vastavalt õppekoodi eelviimasele numbrile B. l = 1000 mm F = 7 kN U = nr. 350 = 5 mm Ülesande lahendus: Leida kronsteini (lehe) laiuse b ja arvutada keevisliide. Konstruktsioonile mõjuv staatiline koormus F = 7 kN ja l = 1 m. Lehe paksus = 5 mm, lehe materjal on teras S235 (y = 235 MPa), [S] = 1,4, []k.õmblus = 0,6 [], tegemist on käsikeevitusega. 1) Määratakse lehe laius b tugevustingimusest paindele konsoolse lehe jaoks. Lubatav pinge lehe materjali teras C30 korral: [] = ReH / [S] = 235 / 1,4 = 168 MPa []k.õmblus = 0,6 [] = 0,6·168 = 101 MPa Lehe ristlõige töötab paindele
suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1). Elastsusmooduli arvutamiseks venitusest esitatakse valem kujul E=Fl/(Sl). Elastsuse mõõtmiseks riputatakse traadile algkoormus F 0 traadi sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku nihkumise mõju mõõtetulemustele, sest nii määratakse ainult klambritavahelise traadiosa pikenemine. Töö käigus suurendatakse koormist järk-järgult, reguleerides iga kord vesiloodide nullid keskele ning registreerideskruvikute lugemid. Siis eemaldatakse vihid vastupidises järjekorras ja registreeritakse jällegi kruvikute lugemid. Saadud tulemuste põhjal ehitatakse graafik teljestikus l=f(F)
haak, 16- poom, 17- poomi pööramise vints, 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 20- lastivints, 21- topenandi juhtplokk, 22- tugi, 23- kai, 24- topenandi kinnitatud ots, 25, 26- kai talide plokid, 27- kronstein, 28- kronsteini kai, 29-topenant-tali, 30- lastitali, 31- sisse ehitatud juhtsiiv. Lasti saab horisontaalselt liigutada ka fikseeritud poomidega. Selleks fikseeritakse üks poom selliselt, et tema ots ulatuks parda taha. Teine poom aga selliselt, et ta oleks lastiluugi kohal. Kaid kinnitatakse ja poomide otste vahele seatud tali ("telefon") tõmmatakse pingule. Kui last on tõstetud poomiga luugikrae kõrgusele, hakatakse teda parda taga oleva poomi runneriga tõmbama parda poole . Nii, pardataguse poomi
trepi parda lähedal hoidmiseks, 16- kaitsepruss, 17- alumise platvormi tugi, 18- alumine platvorm, 19- alumise platvormi reelingud, 20- trepi käsipuu, 22- obadus sõiduasendis kinnitamiseks, 23- pöörleva kronsteini obadus, 24- trepi ja parda vaheline padi (sõiduasendis toetab treppi vastu umbreelingut pööratud treppi altpoolt), 25- pöördekronstein. Joon. 9.49. "Paraadtreppi" üldvaade. 28
1. Mõõta paadi parraste vaheline kaugus; 18 2. Mõõda kaugus tullist paadi pardani; 3. Jagada esimese mõõtmise tulemus kahega ja liita sellele teise mõõtmise tulemus. Joonis 2.2. Paarisaeru ja üksikaeru paadi tullide kauguse mõõtmine. Tulemus peaks olema 80-90 cm vahel ja see ongi tulli kaugus paadi keskkohast. Tullide kaugust saab muuta keerates tullide võlli kronsteini küljes hoidva mutri lahti. Tavaliselt on kronsteinide küljes ava, mis võimaldab 2cm ulatuses võlli nihutada. Pärast kinnitamist tuleb kindlasti mutter teise mutriga kinnitada, siis pole ohtu, et see lahti tuleks või paigast läheks. Paljudel vanematel paatidel aga ei saa muuta tullide kaugust kronsteinidel. Siis on võimalik astada puidust klotsid kronsteinide alla. Sellisel juhul tuleb arvestada, et klotsid oleksid täpselt
Pumba laagrid 1.Veerelaagrid (kuullaagrid pannakse väiksema tootlikkusega pumpadele, kus aksiaal ja radiaaljõud on taskaalustud või ei ole suured. Veerelaagrite õlitamiseks kasutatakse õlitoose või karteriõlitust. 2. Liuglaagrid, suurematel pumpadel. Liuglaagrid on paksuseinalised ja liud on valatud B83. Liugrlaagrite õlitamisks kasutatakse tavaliselt surveõlitust. Liuglaagrid vajavad pidevat hooldamist. 3. Mõnikord pronkspukse. Laagrid asetatakse pumba kerekaane või kronsteini pesadesse. Üheastmelise pumba puuduseks on, et tema tööparameetrite (surve ja tootlikkus) suurendamiseks peab suurendama pumba mõõtmeid, ratta ja kere läbimõõtu (R) ja andma töörattale suur joonkiirus (u). h kc 2 u 2 cos 2 (Pts= m Rw2 , u = Rw ja w = n/30; H = ) g Tööratta suure joonkiiruse korral, mis annab vedelikule voolule kiiruse võib vesi pumba
tugevdatud flooride külge. Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva
Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva
tugevdatud flooride külge. Mortiirid tagavad kahe sõukruviga laevadel sõuvõllide kerest väljumiskohtade veetiheduse. Nad kujutavad endast äärikutega torusid, mis on valatud vastavalt laeva kere kujule sõuvõlli väljumiskohas. Mortiiri äärikud keevitatakse kere väliskatte- plaadistuse külge. Vahel koostatakse mortiirid üksikutest valatud detailidest. Veetihedus tagatakse spetsiaalse tihendi abil. Pikendatud mortiir on ka sõuvõlli toeks, täites sel juhul ka kronsteini ülesandeid. Ahtertäävi ja peegelvaheseina vahele jääb ahterpiik, mis samuti leiab kasutamist ballastvee tsisternina. Ka ahterpiigis on tugevdatud talastik, kuid see ei ulatu peegel- vaheseinast ettepoole. Kasutatakse ruumipiime. Kumera ristlejaahtri püsttalasid nimeta- takse pöördkaarteks. 30. Laeva tekiehitised ja tekihooned, otstarve omapära. Tekiehitis - see on peatekist kõrgemal paiknev ehitis, mille laius on võrdne laeva
annaabi.ee 
