Ligi kaks sajandit valitses riigis Palaiologoste dünastia. Kirjandus ja kunst küll õitsesid, kuid tervikuna oli see kunagise hiilguse hale vari. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga oluline Rooma õiguse süstematiseerumine ja edasiarendamine. Kultuur toetus suurel määral antiikautoriteetidele. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. Suure populaarsuse võitsid pühakute elulood ehk hagiograafiad. Ajalooteadust esindasid varakeskahal maailmakroonikad ehk kronograafiad. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus. Riigile andis esimese ettekujutus Põhjamaadest bütstantsi rännumees Laskaris Kananos, kelle ühes teoses on kirjeldatud ka Eestit. 9. sajandil võeti riigis kasutusele Kyrillose ja Methodiose poolt slaavi tähestik. Bütsantsi riigi lõpp oli 29. mail 1453, kui Konstantinoopol langes türklaste kätte meeleheitliku vastupanu tulemusena.
425. a rajati Konstantinoopolis I Kõrgkool, kus õpetati grammatikat, retoorikat, õigust ja filosoofiat, millele hiljem lisandus veel geomeetria ja astronoomia. Kirjanduses olid populaarsed pühakute elulood ja hagiograafiad, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Kultuurilisuse poolest oli tuntud keiser Konstantinos VII Porphyrogennetos, kes kirjutas ise mitu traktaati ja laskis koostada vaimuvara kokkuvõtteid. Ajaloo teadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad, alates Piibli Aadamast ning jõudes välja keskaja Bütsantsini. 6. saj kirjutas ajaloolane Prokopios kaks kroonikat- "Sõdadest", mis rääkis keiser Justinianust ning tema tegemistest ja "Salalises loos", mis naeruvääristas õukonnaelu. Geograafiateaduses tunti kaugeid idapoolseid alasid (India, Tseilon, Hiina), lõunas aga jõudis see Etioopiani. Lääne-, Põhja- ja Ida-Euroopa kohta teadmised jäid aga pinnapealseteks. Tuntum geograaf oli Kosmas Indiassesõitja.
Lühikese sõjakäigud Itaaliasse 754. ja 756. aastal, sõda Bütsantsi ja Karolingide vahel, Gallia vallutamine frankide poolt ning viikingite retked Euroopasse. Bütsantsi kultuur oli tähtis vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel. Suur osa oli vaimulikul kirjandusel. Erilise populaarsuse kogusid pühakute elulood ehk hagiograafiad, mis on ka väärtuslikeks ajalooallikateks. Tähtsad olid ka kronograafiad ehk maailmakroonikad, mis olid samuti suureks toeks ajalooteadusele. Bütsants avaldas suurt kultuurilist mõju ka slaavi maadele ning 9. sajandil koostati slaavi tähestik. Ka Karolingid panustasid olulisel määral kultuuri arengusse. Nad rajasid palju ilmalikke õppeasutusi ning kloostreid, kus tekkisid uued tõlkimise ja käsikirjade ümberkirjutamise keskused. Sellist Karolingide kultuurilist arengut nimetatakse Karolingide renessanssiks.
lõplikult,jagades maailma kahte vaenulikku leeri. Liidus Genovaga õnnestus Bütsantsil 1261. aastal oma riik taastada, kuid tervikuna kujutas Bütsants siiski vaid kunagise hiilguse haledat varju. 29. mail 1453 aastal Bütsant hävis, Konstantinoopol langes türklaste kätte. Bütsantsi kultuuripärandis on antiikkirjanduse kõrval väga olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Väga väärtuslikuks ajaloo allikateks osutusid hagiograafiad ehk pühakute elulood. Ja kronograafiad. Kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku. Esimene suurem riiklik moodustis,mis lagunenud Lääne-Rooma riigi aladele tekkis,oli Frangi riik.Tuumikalad asusid endises Rooma-Gallias. Iseseisva keltide Gallia aeg kestis 1 saj. Keskpaigani eKr. Gallia oli killustatud ning piirkonda asustas neli hõimu : belgid,gallid,akvitaanlased ja liguurid ehk kõik need kokku gallialased. Ristiusk võeti vastu aastal 496 katoliikluse vormis
kirikupea. Justinianus I (527-565) ajal oli Bütsantsi esimene õitseng. Vastuolud Lääne- Euroopaga süvenesid ning 1054. aastal toimus kirikulõhe, mil kristlik kirik jagunes kaheks: ida- ehk õigeusu kirikuks ja lääne- ja katoliku kirikuks. Bütsantsis tegeldi antiikkirjanduse ja Rooma õiguse süstematiseerimise ja edasiarendamisega. Kirjaoskus oli Bütsantsi ühiskonnas suhteliselt levinud, eriti ülemkihi seas. Ajalooteadust esindasid varakeskajal eeskätt nn maailmakroonikad ehk kronograafiad, mille käsitlus algas Piibli Aadama aegadest ja jõudis kaasajani välja. Geograafiateadust iseloomustas Idamaade-suundumus, nt Põhjamaadest andis alles 15. sajandi rännumees selgema ettekujutuse. Bütsantsist võtsid slaavi rahvad vastu õigeusu, kreeka misjonärid Kyrillos ja Methodios koostasid 9. sajandil slaavi tähestiku (kirillitsa). Rooma õiguse säilitamine. Poliitiline olukord võimaldas kõrgetasemelise kultuuri teket. Keiser Justinianuse ajal rajatakse bütsantsi ehituskunsti
Kirjanduses lihviti antiikžanreid, vaimulik kirjandus, pühakute elulood e. hagiograafiad, mis on olustikuliste detailide jm poolest väärtuslikud ajalooallikad. Kõrgvaimulikud osalesid kultuurielus ja nende enamik suhtus lugupidavalt ka paganlikku vaimupärandisse. Konstantinos VII Porphyrogennetos laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati. Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad ehk kronograafiad (käsitlus Aadama aegadest vanaaja Bütsantsini). Prokopios kirjutas kroonikad “Sõjad” ja “Salajane ajalugu” korraga, üks ülistas keiser Justinianust, tema tegevust, teine naeruvääristas õukonnaelu. Anna Komnena kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. Geograafiateadust iseloomustas idamaade suundumus. Geograaf Kosmas Indiassesõitja “Kristlik topograafia” - Maa on lame nelinurk, mida ümbritseb ookean ja katab taevavõlv
· Kirjanduses lihviti edasi antiikzanreid. Suur oli vaimuliku kirjanduse osa. · Populaarsed olid pühakute elulood e. Hagiograafiad. ( on väärtuslikud ajalooallikad detailide jm poolest) · Enamik kõrgvaimulike suhtus lugupidavalt ka vanaaja paganlikku vaimupärandisse. · Konstantinos VII Porphyrogennetos Keiser, kes laskis koostada vaimuvara kokkuvõtvaid koguteoseid ja kirjutas ise mitu traktaati (10. Saj.) · Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu
Stratioodi said sõjaväeteenistuse eest pärandatava jaosmaa. Samuti kerkisid esile professionaalsetest sõjameestest suurfeodaalidest ratsaväelased. Vastuolud Lääne-Euroopaga süvendasid 1054 aastal Kirikulõhe. Bütsantsi ning arhitektuuri olemus koos näidetega: Kultuuriliselt oli Bütsants kõrgelt arenenud riik. 425 asutati esimene kõrgkool. Samuti arenes ka vaimulik kirjandus (hagiograafiad ehk pühakute elulood) ja maailmakroonikad ehk kronograafiad. Kyrillos ja Methodios koostasid slaavi tähestiku 9. sajandil. Bütsantsi arhitektuur arenes kiriku kaudu. Pöörati rohkem tähelepanu sisemusele kui välimusele: fassaadil olid peaaegu ainsateks kaunistusteks liseenid (ehk lamedad vertikaalsed ehisribad) ja neid ühendavad kaared. Ehitajaid köitis arhitektuuris eriti kuppel, kuna see avardas ruumi ning assotsieerus taevavõlviga. Senini aga oskasid arhitektid kupleid moodustada vaid ümmargustele ehitistele. Pikliku basiilika
annaabi.ee 
