inimesed erinevatelt elualadelt. Ka televaatajad saavad e-posti teel või telefonitsi arutelus oma sõna sekka öelda. "Vabariigi kodanikud" seekordseks saate teemaks olid elulooraamatud. Käsitleti selle üle, miks elulooraamatud tänases Eestis nii populaarsed on ja kas raamatul ja raamatul on vahe. Stuudios oli kirjastaja ja raamatute koostaja Enno Tammer, ajakirjanik ja kirjastaja Marii Karell, kirjandusteadlane Janika Kronberg ja hiljuti oma elulooraamatut esitlenud näitleja Anne Veesaar. Saate jooksul tõusid esile mitmed küsimused. Hiljuti oma raamatut esitlenud näitleja Anne Veesaarega seoses tekkis küsimus, miks näitleja tegi elulooraamatu. Sellele oli Anne vastanud sellega, et ühel hetkel oli mitu kirjastust sama ettepanekuga tema juures ja näitleja võttis ühe ettepanekutest lihtsalt vastu.Ameerikas kirjutatakse tihtipeale inimese teadmata temast
See maeti 28. oktoobril 2017 Paadrema kalmistule. MÄLESTUSTE JÄÄVUSTAMINE Karl Ristikivile püstitati 1987. aastal mälestusmärk Varblas. Tartus tegutses Karl Ristikivi muuseum Tähtvere linnaosas aadressil Hermanni 18 aastail 1987-2007. 2003. aastal kavandati ka Uue-Varbla mõisa eraalgatusel Ristikivi muuseumi. KARL RISTIKIVI SELTS Asutati 12.mail 2001.aastal Tartus kirjandusteadlased Rutt Hinrikus ja Janika Kronberg. See on mittetulundusühing, mis edendab väliseesti kirjaniku Karl Ristikivi loomingu tutvustamist ja uurimist, laiemalt aga eesti pagulaskirjanduse populariseerimist. Igal aastal korraldab Selts Karl Ristikivi sünnipäeva puhul ettekandekoosoleku. Karl Ristikivi Seltsil on ligi 60 liiget. 2014. aastal oli seltsi esimees Janika Kronberg. KASUATUD ALLIAKD https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Ristikivi https://lugemissoovitus.wordpress.com/2013/09/20/karl-ristikivi/ https://www
Ta õppis 19371941 Tallinna Riigi Rakenduskoolis. Töötas Eesti Kirjastuse Ühisuse tehnilise toimetajana. 1941. aastal liitus ta metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 1943 1944 sõdis vabatahtlikuna Soome armee eesti üksuse koosseisus ning naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti Relva-SS diviisis. Pärast sõda elas lühikest aega Rootsis, 19451953 Inglismaal, kus valmistus luuretegevuseks Nõukogude tagalas ning aastast 1953 elas ta Kanadas. (Kronberg, Janika 2009. Eesti lugu: Arved Viirlaid ,,Ristideta hauad" Eesti Päevaleht 30.04, lk 15) 1954. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu fondi auhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. ,,Arved Viirlaid, nüüd juba seitsmekümneviiene, on ehk kõige rohkem tõlgitud eesti kirjanik. Ta kuulub sugupõlve, kelle osaks sai põgenemine algul metsa, siis üle mere
seal hakata tehasetööliseks. Raamat räägib tema üleelamisest esimeses maalima sõjas, vabadus sõjas ning käsitleb pereprobleeme. Tuli ja raud pälvis suure tähelepanu. Võitis ilukirjandus konkursi ja sealt saadud rahaga sai jätkata oma õpingutega. Anton Hansen Tammsaarelt pälvis avaliku kiituskirja, kus kirjutas, et on temast teadlik ja ütles paar julgustavat sõna. 4. Ristikivi seltsi asutasid Tartus Rutt Hinrikus ja Janika Kronberg. Eesmärk on laiendada paguluskirjandust ja jäädvustada Karl Ristikivi loomingut. Seltsi ligi 60 liikme hulka kuulub kirjanikke, poliitikuid, diplomaate, raamatukoguhoidjaid ja akadeemilisi inimesi. Tänu Tartu Linnavalitsusele kasutab Selts kunagise Karl Ristikivi Muuseumi ruume Tartus Hermanni 18. Kes tahab võib sinna astuda ja liikmemaks on 7 aastas. Õppis õhtugümnaasiumis Tallinna Kolledz aastatel 1931-1932, kus 4-aastase kursuse lõpetas 1-aastaga.
OSKAR LUTS Oskar Luts (7. jaanuar 1887) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (1912–1913), "Suvi" (1918–1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Luts on tuntud eelkõige rahvaliku realistliku proosa poolest, milles ta lõi ilmekaid varjundirohkeid olupilte. Kirjandusteadlase Heino Puhveli sõnul on Lutsu stiilile omased "huumor ja sentimentaalne pehmus", mis annavad ta realismile "leebe varjundi". "Seepärast on O. Lutsu nimetatud ka sentimentaalseks realistiks."Leebe huumori ja
"Õnnevarjutus" (1929), "Lageda taeva all" (1930), "Kivi südamelt" (1935) markeerivad ta värsside haaret, mis ulatub romantilise varjundiga intensiivsetest ballaadidest (kogus "Õnnevarjutus") keskendunud pihtimuste ja elu valguse- ja varjupoolte süvenenud vaatlemiseni. Nõukogude ja saksa okupatsioonide ajal väljendas Underi luule rahva sügavamaid tundeid kogus "Mureliku suuga" (1942) 3 ALLIKAD 1. Hinrikus, Rutt; Kronberg, Janika; Olesk, Sirje; Tepandi, Tio (2003). Maria Under. Tartu, Kirjatus : ,,Ilmamaa" ja autorid. 2. Kruus, Oskar; Puhvel, Heino (1995 ja 2000). Eesti kirjanike leksikon. Kirjastus: OÜ Eesti Raamat 3. Koolielu. Pagulaskirjanikud. www.koolielu.ee/files/Pagulaskirjanikud.ppt ( 15.02.2009) 4
"Härjanädalate aegu" (1994) Kangro ei raatsinud niisama istuda ja sulge sahtlisse visata vaid istus ikka ja jälle kirjutuslaua taha, küll lundis lõikusetee maja pööningu kambris, küll katvikis või bastadis suveks üüritud toas.Ta koondas 1988-1991 kirja pandud mõtted 1992 ndaks aasta sügiseks kogumikku pealkirjaga" Härjanädalate Aegu. Kirjandus Karl Ristikivi, "Bernard Kangro" Karl Muru, "Ühe nooruslüürika vaatlusi" Keel ja Kirjandus 1971 Janika Kronberg, "Kirjuta!" Looming 2000 Oskar Kruus, "Bernard Kangro: elukäik ja looming". Eesti Raamat, Tallinn 2003 Kokkuvõte Bernard Kangro oli proosakirjanik kes andis välja ka ajakirja ,,Tulimuld". Ta kirjutas nii romaane kui ka luuletusi.Ta esimene pikim romaan oli tartu- romaanide sari, teine oli unenäost alguse saanud, mis jutustas joonatanist.Kangrol amputeeriti jalg, Kangro ja tema naine Maria surid 1994 samasse haigusesse.Nad mateti 8 aprillil 1994 lundi krematooriumi kabelis (vt. lisa 2)
Juhendaja: Reet Bobõlski Rakvere 2012 SISUKORD Sissejuhatus 7. jaanuar 1887 (vana kalendri järgi 26. detsember 1886) Palamuse kihelkond Järvepere küla 23. märts 1953 Tartu) oli eesti kirjanik ja farmatseut, Eesti NSV rahvakirjanik (1945). Lutsu tuntuimad teosed on Paunvere alevit kirjeldav nn Tootsi-lugude sari: "Kevade" (19121913), "Suvi" (1918 1919) ja "Sügis" (1938, 1988). Kirjandusteadlane Janika Kronberg nimetab veebientsüklopeedias Estonica Lutsu 20. sajandi alguse eesti kirjanduse "kõige prominentsemaks prosaistiks". Elulugu Oskar Luts sündis 7. jaanuaril 1887 Tartumaal, Palamuse kihelkonna Järvepere küla Posti talus, mis asus Kuremaa järve idakaldal. Mitte järves, nagu kirjanik oma perekonnanimele vihjates on armastanud rõhutada. Kui Oskar oli 4-aastane, kolis pere Palamusele, kus isa avas kingsepatöökoja ning ehitas varsti Veskijärve äärde ka väikese maja.
hästi nii koolivoorus kui ka maakonnas. Ma arvan, et see jääb mulle eluks ajaks meelde. Me saavutasime esimese koha. Järgmisel aastal ma otsustasin järgi teha jälle üht Eurovisiooni laulu (Teabags) - ,,Push the Button". Ka see esinemine lõppes samade tulemustega. 7. klassis võtsime hoogu, aga kahjuks üritus jäi ära, kuna väga vähe osavõtjaid oli. Foto 15. Kõige ees on Sander Lebreht, seljataga Tauri Lebreht, taga vasakult Ardi Kaaristo,Maario Hõimla, Sander Nool ja Sander Kronberg. Pildistatud Pikakannu Põhikoolis. Fotograaf Riina Antson. Foto pärineb Riina Antsoni fotokogust 28 Ma tegelesin väiksena rahvatantsuga, 2005. aastal astusin Võrumaa Poistekoori ja laulan siiani, 2007. aastal otsustasin minna breik-tantsu trenni ja üks aasta hiljem läksin ka judosse. Nendel treeningutel käin ma ka siiani. Ma olen judos võistlustel mitmelgi korral saavutanud