tähtsaks ka antropoloogias ja bioloogias. 8. Olulisemad faktid inimese evolutsiooni ja rännete rekonstrueerimisest mtDNA ja Y kromosoomi uurimise alusel? Molekulaarse evolutsiooni andmeil elas tänapäeva inimese eellane Aafrikas 100 000 200 000 a tagasi. Aafrikast väljaränne algas 100 000 a tagasi. Ränne Euroopasse ~40 000 a tagasi. kaasaegne mitokondriaalne Eeva elas ~130 000 a tagasi. Y kromosoomi DNA sekveneerimine (pärilikkus isaliini pidi) näitab, et Y kromosoomne Aadam elas Aafrikas ~60 000 a tagasi. kaasaegne inimene on evol-lt noor 9. Mis on klaad? Millisel eesmärgil kasutatakse evolutsioonibioloogias klaadide meetodit? - Klaad on taksonoomiline rühm, mis hõlmab endas viimase ühise eellase (liigi) ja kõiki selle eellase järeltulijaid. Klassifikatsiooniks kasutatakse erinevaid meetodeid traditsiooniline, kladistlik analüüs jt., mis erinevad tunnuste poolest, mida väärtustatakse
Ravita veres juba Retsessiivne haigus. tekib vaimne alaareng. sünnitusmajas 3 Ensüümi puudus mis Fenüüalaniini kõrgema päeva jooksul. tõttu ei lagundata taseme juures: käte organismis värisemine, fenüülalaniini tasakaaluhäired, keskendumishäired Alporti sündroom X kromosoomne Nefriit, poistel Geeniuuringud, dominantne sündroom. noorukieas Uriinianalüüs, Põhjuseks neerupuudulikkus, vereanalüüs, neeru neeruglomeerulite vaegkuulmine, osadel ultraheli uuringud basaalmembraanide muutused silmades, mis jms kollageeni nägemist ei mõjuta
- Sugurakkude liin eristub pärast raku jagunemist - Emasorganismi geeniproduktid määravad embrüos taga või esiosa ja selgmise, kõhtmise sümmeetriteljestiku - Organismi põhigeenid määravad embrüp sgmentatsiooni ja spetsialiseerumise ning rakkudevaheliste signaaliülekandega eri tüüpi rakukihtide moodustumise ja organite tekke 46.Epigeneetika - Genoom – kromosoomne DNA (kromosoom – tuumas, episoom – tuumaväline) - Epigenoom – kromosoomiväline DNA - Geneetika – geenid tuumas ja tuumaväliselt - Epigeneetika – geenide avaldumine, arengugeneetika, õpetus sellistest pärandumismehhanismidest mis ei ole seotud muutustega genoomis (lihtsamalt geenide avaldumine) - Kogu seda protsessi ei saa vaadelda lahus geenidest
M. Kimura järgi toimub inimpopulatsioonides keskmiselt 0,57 nukleotiidivahetust inimgenoomi kohta aastas. 156. Allopatriline liigiteke. Liigiteke, mis on vähemalt osaliselt põhjustatud geograafiliselt isolatsioonist. 157. Sümpatriline liigiteke. Uute liikide eristumine populatsioonidest, mis asustavad samu või kattuvaid geograafilisi piirkondi. 158. Mitokondriaalne Eeva. Ehk ema-DNA. Mitokondrid kanduvad munarakuga järglasele mööda emaliini. 159. Y-kromosoomne Aadam. Y-kromosoomi muutlike osade järjestused kõigis inimpopulatsioonides koonduvad ühele eellasjärjestusele (u. 100 000 aastat tagasi). 160. Rasside ja rahvaste evolutsioon. Inimrasside eristamine. Rahvaid ja riike huvitab aga küsimus sellest, kust me tulime ja kes me oleme. Põhijäreldus on, et inimese geneetilist päritolu (ränne) ei saa kokku viia rahavaste keelelise päritoluga (keelerühmad).
397. Sümpatriline liigiteke: moodustuvad samal territooriumil subpopulatsioonid eelkõige populatsioonisisese muutlikuse kasvu tõttu, eriti suurtes populatsioonides ja laiadel asualadel, geneetiline diferentseerumine viib lõpuks reproduktiivse isolatsioonini, edasi moodustuvad 2 teineteisest eristuvat liiki 398. Mitokondriaalne Eeva: mitokondriaalne DNA, sest mitokondrid kanduvad munarakuga järglasele mööda emaliini 399. Y-kromosoomne Aadam: Y-kromosooni DNA, sest Y-kromosoom kandub edasi vaid isalt pojale 400. Rasside ja rahvaste evoltsioon: inimese geneetiline evolutsioon (ränne) ei ühti rahvaste keelelise evolutsiooniga (keelerühmad), geneetilise varieeruvuse alusel on inimrasse raske geneetiliselt eristada, eestlased on geneetiliselt sarnasemad lätlaste ja venelatega, kui soomlastega, kellega on keel palju sarnasem
jääda ellu ja anda järglasi. Tähtsaim faktor, mis muudab suurtes populatsioonides alleelisagedusi. 15. Fülogeneesipuud fülogeneesipuu (ingl. Phylogenetic tree)- Organismide evolutsioonilise suguluse kujutamise viis. 16.Inimahvide evolutsioon 17. Liigitekke tüübid 1. Mehhanismid a. Allopatrilinhe liigiteke b. Sümpatrilinhe liigiteke 2. Inimese evolutsioon a. Mitokondriaalne Eeva b. Y-kromosoomne Aadam c. Rasside ja rahvaste evolutsioon 18.Inimese evolutsioon 19.Rahvaste geneetiline kaugus 20.Eestlaste geneetiline sugulus teiste rahvastega
Mitu riiki? Riikide arv Riigid 2 Loomad, taimed=ülejäänud 3 Loomad, seened, taimed=ülejäänud /Loomad, taimed, protistid 4 Loomad, seened, taimed, bakterid/ Loomad, taimed, protistid, bakterid/ Loomad, taimed, seened, protistid 5 Loomad, seened, taimed, protistid, bakterid 6 Loomad, seened, taimed, protistid, eubakterid, arhebakterid Palju Loomariik, seeneriik, taimeriik, esiviburlaste riik, alveolaatide riik, amööbiriik jne Kuidas jaotada? Kromosoomne Prokarüootne Eukarüootne Sümbioosne Viirused Bakterid Seened Samblikud Plasmiidid Sinivetikad Loomad Mitokondrid Taimed Plastiidid Eluslooduse suurim jaotus kaheks 1937: eeltuumsed (prokarüoodid) ja päristuumsed (eukarüoodid) Tänapäeval kolm domeeni: arhebakterid, bakterid, eukarüoodid III domeen EUKARÜOODID e. PÄRISTUUMSED (Eucaryota) 1) ülemriik Ürgloomad (Archezoa) ◦ 5. riik Ürgloomad (Archezoa) 2) ülemriik Metacaryota ◦ 6. riik Algloomad (Protozoa, Rhizopoda) ◦ 7
Jätked Vibur Ujumine, voogamine valgud Vajalik DNA ülekandeks Sugupiili valgud konjugatsiooni ajal Pinnale kinnitumine, biolfilmi Fimbriad moodustumine, piili- Valgud tõmbumine 2.1. Tsütoplasma komponendid 2.1.1. Nukleoid Prokarüootidel puudub tuum, siiski prokarüootidel on kromosoomne DNA mingil määral pakitud ning seda nimetatakse nukleoidiks. Enamike bakterite kromosoom on tsirkulaarne. Tsirkulaarsele DNA-le on iseloomulik superspiraliseeritud olek, mis lihtsustatult tähendab tsirkulaarsele DNA-le vintide pealekeeramist. Tavaliselt on bakteri DNA negatiivselt superspirali-seeritud, positiivne superspiralisatsioon on iseloomulik ainult spooride DNA-le või lokaalselt vaigistatud DNA-le. DNA superspiralisatsiooni tulemusena pakitakse DNA
annaabi.ee 
