kolonnis;Cm:massivahetus liikuvas faasis ;Cs:massivahetus liikumatu ja liikuva faasi vahe Kus A, B ja C on konstandid, A arvestab difusiooni, B molekulaarset difusiooni ja C takistust massi üleminekul. A- arvestab täidise statsionaarse faasi suurust ja geomeetriat. B- molekulaarne difusioon- laienemine tänu difusioonile liikuvas faasis, sõltub voolu kiirusest, kiiruse kasvades väheneb. C- takistus massi üleminekule. Kvalitatiivne analüüs kromatograafias: Ainete identifitseerimine Kromatograafiliselt on võimalik kindlaks teha et segus on aine kuid, mitte seda mis ainega on tegu. Retentsiooni ajad on tüüpilised teatud ainele. Kasut. kvaliteedikontrollis- kui on teada, mis aine on segus; - segus on vähe komponente. Kvantitatiivne analüüs kromatograafias: Detektori signaal registreeritakse arvutis, printeril, integraatoril *Detektori signaal on sõltuvuses kontsentratsioonist; Vajalik on leida piikide maksimumid, piikide algus ja lõpp;
liikumatu ja liikuva faasi vahe Kus A, B ja C on konstandid, A arvestab difusiooni, B molekulaarset difusiooni ja C takistust massi üleminekul. A- arvestab täidise statsionaarse faasi suurust ja geomeetriat. B- molekulaarne difusioon- laienemine tänu difusioonile liikuvas faasis, sõltub voolu kiirusest, kiiruse kasvades väheneb. C- takistus massi üleminekule. Kvalitatiivne analüüs kromatograafias-ainete identifitseerimine Kromatograafiliselt on võimalik kindlaks teha et segus on aine kuid, mitte seda mis ainega on tegu. Retentsiooni ajad on tüüpilised teatud ainele. Kasut. kvaliteedikontrollis- kui on teada, mis aine on segus; - segus on vähe komponente. Kvantitatiivne analüüs kromatograafias- Detektori signaal registreeritakse arvutis, printeril, integraatoril Detektori signaal on sõltuvuses kontsentratsioonist; Vajalik on leida piikide maksimumid, piikide algus ja lõpp;
2+ Mg 3 mg/l Sr2+ 10 mg/l Ba2+ 25 mg/l Eluent: 0,025 M fenüleendiamiindihüdrokloriid/0,025 M HCl 5.4 Ainete identifitseerimine mass-spektromeetriliselt mass Segu lahutamine komponentideks kromatograafiliselt: kromatograafiliselt · Retentsiooniaegade võrdlemine · "Tundmatu" piik kromatogrammil? · Mass-spektromeetriline spektromeetriline detekteerimine: detekteerimine aine molekul viimine gaasifaasi ioniseerimine fragment-ioonide ioonide teke mõõdetakse tekkinud ioonide massi ja laengu suhted, m/z spekter
84. Võrrelge omavahel titrimeetrilist ja gravimeetrilist analüüsi. 85. Kromatograafia põhimõte. Kromatograafia on sisuliselt meetodite grupp segudes ainete eraldamiseks uksteisest. Kromatograafia on enam-vahem koige voimsam segude analuusimise vahend, mis olemas on. 86. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on. 87. Kuidas saaks kasutada kromatograafilist meetodit? Pinnanähtused ja adsorptsioon 88. Kolloidsüsteemide jaotus. 89. Kolloidsüsteemide tekke tingimused. 90. Koagulatsioon. Koagulatsioon on kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks
Meetod on seega madala selektiivsusega. Selektiivsust lisab fotomeetriliste reaktiivide kasutamine. Kui uuritav proov on segu, saab analüüti määrata, kui analüüt neelab väga pikal lainepikkusel (nt värvilise aine määramine segus, kus teisi värvilisi aineid pole), segu teised komponendid neelavad lühikesi lainepikkusi (nt aromaatsete ühendite sisalduse määramine alkaanide segus), teised komponendid võib eelnevalt eraldada (nt kromatograafiliselt), analüüt viiakse vormi (kompleksi), millel on neeldumismaksimum väga pikal lainepikkusel (mitmed fotomeetriliste reaktiividega analüüsid, fosfori määramine molübdeensinise meetodil). Mida pikemal lainepikkusel analüüsi läbi viia, seda väiksem on tõenäosus, et mõni teine proovi komponent segab analüüsi. Mida kõrgem on molekuli neeldumistegur analüütilisel lainepikkusel, seda tundlikum on meetod. Analüütiliseks lainepikkusest tasub võtta maksimumi lainepikkuse. 148
Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga. Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 79. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Kromatograafilise kolonni väljundis registreeritakse detektori signaal. See signaal töödeldakse registraatoris ja tulemus esitatakse tavaliselt komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavate kolmnurgasarnaste piikidena (dc/dt). Ainete piikide vahel on liikuva faasi tsoonid. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on.
lahutamise järel denatureeritakse DNA topeltahelad üksikahelateks NaOH abil. Denatureeritud ahelad kantakse üle nitrotselluloos kilele. Kile viiakse sondi sisaldavasse lahusesse. Sond hübridiseerub vastava üksikahelise DNA fragmendiga ja tema asukoht elektroforegrammil on vôimalik kindlaks määrata, kuna sond on märgistatud. Northern blotting'iks nimetatakse RNA fragmentide määramist samal meetodil. Kromatograafia valkude puhastamisel. Valkude eraldamine kromatograafiliselt (st puhta või rikastatud valgu eraldamine bioloogilistest materjalist (taimeleht, organell, aju, rakukultuur, bakterimass) ‘’segudest’’’ – nt lüüsitud rakkudest/kudedest) 1. Segu lahustatakse vedelikus - nn ‘’mobiilne faas’’, mis voolutatakse (flow) läbi nn ‘’statsionaarse faasi’’. 2. Segu (mixture) eri koostisosad constituents liiguvad erinevad kiirusega ja nad lahutatakse üksteisest 3
Ensümaatiline märkimine (karboksüterminaalse AH märkimine mingi kemikaaliga). SILAC märkimine, pSILAC valgusünteesi dünaamikma uurimisel. SILAC Valgud märgitakse stabiilsete isotoobidega. Rakukultuuris märgitakse valgud lisades söötmele raskeid aminohappeid. Harilikult lüsiin, arginiin või leutsiin, mis sisaldavad 2H, 13C 15 või N aatomeid. Valgud lõigatakse peptiidideks ja peptiidid eraldatakse kromatograafiliselt. Kindla väärtusega m/z ioonide kvantitatiivne suhe näitab peptiidide ja seega ka valkude suhet. Trüpsiin lõikab valguahelat positiivselt laetud 3 AH (R, K) C-terminaalselt. LysC lõikab vaid lüsiini tagant. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete AH (F, Y, W) tagant. Kasutades massi märkega ühte neist AH-st, saab kindla massnihkega peptiide.pSILAC
Moodsad seadmed lisaks eraldamisele ka detekteerivad eraldatud ained ja mõõdavad nende sisalduse proovis, seega on tegemist mitte lihtsalt eraldmise vaid täieliku määramise meetodiga. Kromatograafia on enam-vähem kõige võimsam segude analüüsimise vahend, mis olemas on. 86. Mis on kromatogramm ja kuidas saab leida aine hulka kromatogrammilt? Kromatogramm on kromatograafi registreerimisseadme väljund graafiliselt paberil või numbrilisel kujul ja näitab kromatograafiliselt lahutatud komponentide suhtelist sisaldust proovis. Kromatograafilise kolonni väljundis registreeritakse detektori signaal. See signaal töödeldakse registraatoris ja tulemus esitatakse tavaliselt komponentide kontsentratsiooni ajalisele muutusele vastavate kolmnurgasarnaste piikidena (dc/dt). Ainete piikide vahel on liikuva faasi tsoonid. Piigi asukoht kromatogrammil näitab aine kolonnist väljumise aega ja piigi suurus näitab, kui palju komponenti proovis on
bensüülpenitsilliin (penitsilliin G). · Seireprogrammidesse on haaratud näiteks Eestis järgnevad antibiootikumid sulfoonamiidid, penitsilliinid, tetratsükliinid, fluorokinoloonid, makroliidid jt. Kõigepealt analüüsitakse liha, piima jt. proovid mikrobioloogilise agar-difusioonmeetodiga, positiivsed proovid edasi kinnitamiseks ja kvantiteerimiseks kromatograafilise meetodiga. Osa proove analüüsitakse ka kohe kromatograafiliselt mingi konkreetse eelpoolmainitud antibiootikumiderühma sisaldumise suhtes. · Omaette toksikoloogiliseks probleemiks on antibiootikum klooramfenikool, mille suhtes on tundlikud enamus anaeroobe ning praktiliselt kõik aeroobid. Tema kasutamine produktiivloomadel on EL-s maades, sealhulgas Eestis, keelatud. Klooramfenikool on eriti kahjulik vereloomesüsteemi kahjustuste pärast, lisaks kahjustab ta maksa ning neere ja omab mutageenset toimet
¾ mõõtes murdumisnäitajat (RI - refractive index), ¾ kasutades keemilise analüüsi meetodeid erinevate ainete identifitseerimiseks, ¾ kasutades immunoreaktiivseid meetodeid. 36 Paber- ja õhukes kihi kromatograafia puhul võib: ¾ mta laikude värvuse intensiivsust VIS/UV-kiirguse piirkonnas otse kromato- graafilisel plaadil, kasutades vastavaid seadmeid, ¾ elueerida ühendi laigu kromatograafiliselt plaadilt või paberilt ja analüüsida seda mistahes sobival meetodil. Valik kromatograafiaalaseid mõisteid · Adsorptsioon pinnanähtus, mille puhul aine molekulid kogunevad nõrkade van der Waalsi jõudude toimel tahke aine (adsorbendi) pinnale; vastupidine protsess on desorptsioon. · Eluent ehk vooluti lahusti või lahustite segu lahutatavate ainete proovi kolonnist läbivoolutamiseks.
annaabi.ee 
