kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused kauba- ja fondibörs. Sealjuures leidis aset suur hindade tõus, mida teatakse ka kui hindade revolutsiooni. Suured maadeavastused andsid tegevust ka teistele Euroopa maadele, kellel oli suurem laevastik ja võimalus ookeanil sõita avastatud piirkondi hakati kiiresti koloniseerima. Kohalikud rahvad orjastati või rööviti paljaks, kultuurid hävitati. Ellujäänud põliselanikele sunniti peale euroopalikku elulaadi ning elanikud kristianiseeriti. Uuele Maailmale andsid eurooplased lisaks hobusele ka veel palju haigusi, seealhulgas gripi, tüüfuse ja rõuged. Vana Maailma aga sai eelkõige kasu botaanika valdkonnas kartuli, maisi, tomat, küüslaugu ja muu nüüdseks juba vägagi tavaliseks ja tuntuks saanud söödava ja kasvatatava toidu näol. Lisaks korjasid eurooplased ameeriklastelt üles süüfilise. Üldises maailmapildis said eurooplased teadmisi juurde zooloogias, botaanikas, etnoloogias ja geograafias.
sugugi sõjakas ja vägev olevat. Frankide kuninga naabrid olid kristlased. Germaani hõimud said oma teadmised kristlusest idakiriku misjonitöö kaudu. Nikaia kirikukogul (325) oli esindatud ka gootide piiskop Theofilos. Gootide hulgas levitasid kristlust sõjavangid, keda oli toodud Bütsantsist. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas suurejoonelise misjonitööga, mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaani hõimudeni. Läänegootid kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaani hõimude pöördumiseni läks intensiivse misjonitöö tulemusel ligi sada aastat. V saj. lõpuks olid kõik germaani hõimud peale frankide vastu võtnud ristiusu.2 Germaanlaste puhul oli tegemist hõimustruktuuriga ja kristlusesse pöördumised olid iseloomult mitte isiklikud, vaid küsimus otsustati hõimukuningate otsustega. Chlotilde mõjutusel ja oma võimu kindlustamiseks lasi Chlodovech end koos oma malevaga 496.a. ristida
Keskaja kirjandus 1. Euroopa keskaja ajalooline taust, iiri saagad 5- 15 saj. Keskaja alguseks peetakse Rooma Impeeriumi hukku. Rooma impeeriumi aegu oli toimunud vallutatud alade romaniseerimine, Oluline oli kirik ja religioon-- vaimulik kirjandus, aga selle kõrval kujunes ka rahvuskirjandus (antiikkirj mõju) nt rahvuseeposed ja rahvaluule. Ristisõjad. Eesti kristianiseeriti 13. saj. Feodaalsuhete kujunemine, arenes feodalismi kirjandus. Kloostri- ja kirikukoolid, 7 vabakunsti: grammatika, retoorika, dialektika, geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Vaimulikud olid ainuke haritud seisus ja nad kasutasid ladina keelt. Keldid elasid juba 1 aastatuhandel Lä- Eur (Briti saared,Pürenee, Sm lõ ja Pr ida osas). Pr keldid- gallialased, Br keldid- iirlased, sotlased. Iiri kirjanduse tekkeajaks peetakse 2.-7. sajandit, üleskirjutati 11.-12
peeti gootikeelseid jumalateenistusi. Uusariaanlikud teoloogid väitsid, et Poeg oli oma olemusels Isast erinev ja nende vaheline samasus oli ainult moraalne mille aluseks oli Poja sõnakuulelikkus Isa vastu. Väike-Aasia ariaanlik kirik alustas varsti pärast neid sündmusi suurejoonelise misjonitööga , mille eesmärgiks oli gootide abil viia kristlus ka teiste germaanihõimudeni .Läänegooti ariaanluse arendamisega tegeles eriti mees nimega Wulfila. Läänegooti kristianiseeriti 378.aastal, teiste germaanihõimude pöördumisest kristlusesse puuduvad täpsed andmed. Intensiivse misjonitöö tulemusel, mis kestis ligi sada aastat pöördusid kõik germaanihõimud välja arvatud frangid, läänegootide homoiosliku kristoloogiaga ristiusku. Germaanlased omandasid kristluse alles siis vabatahtlikult, kui tajusid, et kristlaste jumal võitis germaanijumalaid oma meelevallas ja väes. Kristlusesse pöördumise küsimus otsustati hõimukuningate otsusega.
Umbes sel ajal hakkavad kujunema Hansapäevad ja seega vaja selleks omad suunad välja selgitada. Needki tehti retsessidena. Kokkukutsujaks Riia, toimumiskohaks Pärnu ja Viljandi. Hansalinn on linn, mille esindaja Hansapäeval esindatud (Tallinn, Tartu, Riia). Ühiskond ja rahvas Historiograafias väidetud, et vana ühiskond hävis ja uus sisse toodud. Rosen deklareeris 1739, et Liivimaa põlisrahvad said vallutusega orjadeks. Roseneck samal arvamusel. 19saj: barbaarsed metslased, keda kristianiseeriti. Rahvusromantiline: Merkelist mõjutatud, vabaduse ja valgustuse ideed. Nõuka-ajal oli marksistlik skeem, kus leiti varafeodalismi kujunemine, millega mõisteti sõltuva talupoja tekkimist aga mitte läänikorda. 1970. aastail naasti egalitaarse mudeli juurde – inimesed üsna võrdsed. Domineeriv oli vaba talupoeg ja võim ei pruukinud olla päritav (E. Tarvel) 1990. algul P. Ligi räägib pessimistlikult ning tõi analoogia Skandinaaviaga. Võimuvõitlus maakondade ja kunnide vahel. 1990
Tsehhis kohtusid Baieri katoliiklik misjon ja Ida kiriku misjon. 10. sajandil Prahas katoliiklik piiskopkond, siiski peeti mõnes kloostrit liturgiat slaavi moodi. Umbes 1000.a said Poola ja Ungari katoliiklikeks maadeks. 831 Hamburgi piiskopkond, esimene pea Püha Ansgar (püha benedicktlane). 826 lasi Taani kuningas end ristida. 1015 28 hakkas Norra kuningas Olaf Püha oma maad ristiusustama. Ta kukutati. 12.saj alguses sai Rootsi ristiusklikuks. 13.saj alguses kristianiseeriti Liivimaa, Preisimaa. 1385 võttis Leedu ristusu vastu Poolalt, 1387 Vilniuse piiskopkond. Loode Leedu ristiusku 15. sajandil. Hispaanias, Lõuna Itaalias, Sitsiilias elavad nii muhameedlased kui kristlased. Lõuna Itaalias ja Sitsiilias sulandusid Lääne ja Ida kristlus. Paavsti pretensioon olla kogu kristliku maailma pea. Tema võim sõltus tema isikust, kuidas ta suudab end maksma panna. Paavstid pärinesid Rooma
12. sajandi alguses arenes ristisõja ideestik edasi arusaamaks, et see Jeruusalemm ei pea olema maine, vaid võib olla ka piltlik Jeruusalemm. Ristisõjaks vaja paavsti poolne heakskiit ja peaaegu alati sõda paganatega oli võimalik näidata kaitsesõjana. Juba 1140. aastatel peeti ühemõtteline ristisõda Läänemere ala, see on siis Vendi ristisõda vendide vastu, kus osalesid ka Poola vürstid, lõppes sõjaliselt edutult. Järgnevatel aastakümnetel vendid kristianiseeriti. Selle ristisõja ideestikku Põhja-Euroopas levitamise taga seisid Põhja-Euroopa vürstid, Vendide taga oli tegemist võimalus olla ristisõdija, teisest küljest mitte kaasa aidata Saksamaa kodupoliitikas domineerivale dünastiale, selle taga olid ka Taani kuningad, kes püüdsid legitimeerida oma dünastia, väga suurel määral oli see seotud ka tsitertslaste arusaamadega, kes 12. saj esindasid just kristluse sõjakat tiiba, pigem on siiski lähtekohaks
annaabi.ee 
