Samuti tooge välja, kas filmis on märgata subkultuure, neile omaseid sümboleid, materiaalseid, normatiivseid või kognitiivseid tunnuseid) h. Sotsialiseerumine (kas filmis toimub sotsialiseerumine, re- ja desotsialiseerumist, kes on sotsialiseerumisagendid, tähtsad teised) i. Hälbekäitumine (millist hälbekäitumist märkate, kas tegemist on deviantsuse või kriminaalsusega, kuidas reageeritakse, mis põhjustab hälbekäitumist, kas hälve on seotud soo, vanuse, sotsiaalse staatusega, kes on sotsiaalse kontrolli agendid) j. Perekond (milline perekonnasüsteem, millised perekonnaga seotud tunnused, perekonna tüübid, perekonna funktsioonid) k. Religioon (millist religiooni filmis kajastatakse, milliseid religiooni elemente (vt
parimate lahendusteni. Tänasel päeval näevad eestlased pagulaste vastuvõtmises või mittetraditsioonilise peremudeli sallimises suuremat ohtu ühiskonnale kui alkoholisõltuvuses. Alkoholismist on saanud eestlasi hävitav haigus. Alkoholi- ja tubakafoorumil 2014. aasta mais tõdeti, et ainuüksi tervishoiule tehtavad kulutused, mis tulenevad alkoholist, on kordades suuremad kui aktsiisist saadav tulu. Lisaks kulud mis kaasnevad alkoholist tingitud kriminaalsusega, liiklusvigastustega ja perele osutatud kahju. Kodanikutasandilt on alkoholisõltuvuse vastane tegevus pigem passiivne. On üksikuid algatusi, kuid siin ei kohta sellist vastukaja ja tulist seisukohavõttu kui näiteks pereväärtuste, rahvusluse või pagulasteema puhul. Inimeste üldine teadlikkus alkoholi ohtlikkusest ja alkoholisõltuvusest kui haigusest, on madal. Tõsiselt sotsiaaleetiline probleem minu meelest on selles, et alguses soositakse ühiskondlikult alkoholi
Vaadeldes kõrvalosatäitjaid peaksin hälbeks ka teatripidaja suhtumist oma alluvatesse naistesse. Ta põhimõtteliselt omastas nad ning töö säilitamiseks tuli naistel teatrijuhi käitumisega kaasa minna. Ja loomulikult Tsarskoje Selo mõrvar, kes esmapilgul tundub küll lihtsalt ullike, kuid tegelikult osutub külmavereliseks tapjaks ja julgen öelda, et isegi hulluks. Kui tavanormide rikkumine, millega õpilased tegelesid liigitub ilmselt deviantsuse alla, siis mõrvari puhul on tegu juba kriminaalsusega. Tema teod lõppesid kindlaks määratud karistusega. Arvan, et seesugune hälbekäitumine peaosaliste seas tuleneb enamasti soovist oma arvamust avaldada ja põhimõtteliselt teha midagi lubamatut. Eakaaslaste on üksteise üle pahatihti tugev mõju. Teatavasti on noorte seas seadustest üleastumine ikka närvikõdi tekitav ja seda enam kui on karm distsipliin. Vastuhakku ja sõdijahinge näitab ka lütseumikasvandike edasine elu – nii mõnegi nime leiame edaspidist ajalugu vaadeldes
- religioossetel üritustel osalemise (nt. kirikus käimise) sagedus; see näitab religioosset käitumist millega ei pruugi kaasneda usk - religioossete veendumuste tugevus; see näitab uskumise sügavust millega ei pruugi kaasneda religioosne käitumine - usuline kuuluvus, mida inimene usub (ristiusk, budism jne.) On leitud, et esimesed kaks religioossuse dimensiooni on positiivselt seotud inimese psühholoogilise heaoluga ja negatiivselt seotud kriminaalsusega Eristatakse veel kahte religioossuse tüüpi: - väline religioossus (extrinsic religiosity): inimene usub ja käitub religioosselt eesmärgiga saavutada selle abil mingeid muid hüvesid (nt. leida sõpru) - sisemine religioossus (intrinsic religiosity): religioon pole inimese jaoks vahend millegi muu jaoks, vaid eesmärk iseeneses Religioon ja ühiskond
· suhtlemisraskused, ei taju probleemi kujunemist, ei pinguta selle vältimiseks; · egotsentrilisus ja enesekesksus, raskus olla rollides, pidada leppeid, mõista ootusi · väärtused ja enesekasu; · kriitiline mõtlemine, riski ja tasu vahekorra hindamine. Oma soovide analüüsi asemel nende aktsepteerimine. Kasutusalad: Probleemilahenduse õppimine; Sotsiaalsete oskuste õppimine; Probleemide ennetamine; kriminaalsusest loobumine J.W.Hilborn(Kognitiivne käitumine, töö kriminaalsusega). IV. KÄITUMUSLIKUD MUDELID Thomas (1968, 1971) USAS-s ja Jehu (1967, 1972) Inglismaal olid esimesed, kes tõlgendasid psühholoogiaalast kirjandust sotsiaaltöö jaoks, kuigi väiksemaid katsetusi tehti ka juba 1950tel aastatel. Teistest autoritest võib nimetada veel sotsiaalse õppimise meetodite edendajaid Scwartz ja Goldiamond (1975), Sheldon (1982), Hudson ja Macdonald (1986) ja kognitiivse õppimise meetodite esindajaid (Jackson ja King 1982).
See tuleb välja ka kohe filmi alguses, kui Philippe otsib omale hooldajat. Driss astub kutsumata uksest sisse ning asub ebaviisakalt ning neid kuulates oma asja ajama. Et saada allkirja selle kohta, et on käinud tööd otsimas, kuid et ei sobinud neile. Philippe reageerib ootamatult sellele situatsioonile täiesti rahulikult nagu see oleks tavaline käitumisviis. Hälbekäitumisena võib välja tuua uuesti Drissi noorema „venna“ kuulumine jõuku, mis tegeles meelemürkidega. Tegu oli kriminaalsusega, sest poiss oli alaealine ning ta rikkus formaalseid norme. Samuti sai ta narkootikumide eest ka karistada. Driss päästis poisi politseijaoskonnast. Situatsioon tekkis arvatavasti kodusest kasvatusest ning sellest, et paljulapselisel perekonnal ei olnud materiaalseid võimalusi. Üheks näiteks saab tuua veel Drissi käitumise mehega, kes parkis Philippe’i maja juures sissesõidukoha ees, hoolimata sellest, et värava ees oli keelumärk. Selle tulemusena läks
kromosoomi 3-st on inaktiveeritud). · Klinefelteri sündroom - 47, XXY fenotüübilt mehed, kellel on mõningad naistele omased iseloomulikud sekundaarsed sootunnused suurenenud rinnad, vähenenud karvkasv kehal. Nad on ka lühemad, kui tavalised mehed, ja steriilsed (väikesed testised). Kui X kromosoome on veelgi rohkem, lisandub ka vaimne puue. · 47, XYY fenotüübilt mehed; seostatakse kriminaalsusega; võrreldes tavaliste meestega hüperaktiivsemad ja kontrollimatuma temperamendiga, raskused hariduse omandamisel · Sugukromosoomi monosoomia 45, X fenotüübilt naised, kuid kuna munasarjad pole välja arenenud (järelikult steriilsed). Kasvult lühemad, kuulevad halvasti ja on südamehäiretega. 27. Muutused kromosoomide struktuuris: deletsioonid, duplikatsioonid, inversioonid ja nende ümberkorralduste fenotüübiline efekt.
- sügavad isiklikud probleemid - alkohoolikud või narkomaanid - perekonnata (pole abielus olnud) ja sõpradeta (võrgustikuta) -suurlinnades immigrantide üleesindatus - enamasti vaimsete probleemidega (puue või haigus). Hilisemad uuringud näitavad kodutute noorenemist, naiste ja perede osa tõusu, kõrgema haridusega isikute osa tõusu jne. Down on their luck: a study of homeless street people. 1993. By David A. Snow, Leon Anderson Samad piirkonnad on kõrgema kriminaalsusega alad Kontrollitav ruum: 1. Arhitekt Oscar Newman (1972) analüüsis arhitektuuri ja kriminaalsuse seoseid. Tema väitel arhitektuuri ja kriminaalsuse seos olemas. 2. Koridori tüüpi kõrgelamud vabaplaneeringuga alal – kõrgeim kriminaalsuse tase - koridori ei kontrollita - õue ei kontrollita - tänavat ei kontrollita 3. Le Corbusier – vabaplaneeringu põhimõte (open planning system) 4. Kriminaalpreventsiooni toomine planeerimisprotsess Olustikuline kriminaalpreventsioon: 1
ennast elavamalt ning tihti liiga elavalt. Inimene kellel juba on antud temperamentne iseloom, need ka tihti kipuvad rohkem tujutsema millega kaasneb agressiivsus. Temperamentsemad inimesed võivad kohati ärrituda rohkem ning osad võivad muutuda agressiivseks.Tulisus ja erksus toob endaga vahel kaasa agressiivsema käitumise. 11. Mis Te arvate, kas kriminaal on pigem kõrge või madala IQ'ga? Joonis 12 Küsitletute arvamus IQ suurusest ning selle suhtest kriminaalsusega Küsitletutest koguni pooled (92) on kindlad, et kriminaal on pigem madala IQ ning vaimselt mahajäänud kui kõrge IQ-ga isik. 57 indiviidi arvas, et kriminaalse käitumisega seotud isik on pigem kõrge IQ ning kasutab oma „kingitust“ ära halva tegemiseks, olles kindel, et ei jää vahele. 66 Üle veerandi isikutest (28) arvas hoopis midagi muud. Paljud vastanutest arvavad, et osa
annaabi.ee 
