tegelikult jätkab võimu kandjana kommunistliku partei peasekretär Le Duan. 1979 Ühepäevane sõda Hiinaga. Hiina väesalgad hävitavad piirist 40 km kaugemal kõik ettejuhtuva. ÜRO konverentsil nõustub Vietnam lubama seaduslikku väljarännet, kuid massiline põgenemine jätkub. 1986 Kommunistliku partei peasekretäriks saab Nguyen Van Linh, kes algatab liberaalse majanduspoliitika doi moi(uuendamise). 1991 Avalik antikommunistlik teisitimõtlemine kuulutatakse kriminaalkuriteoks. 1992 Uus põhiseadus lubab teha välisinvesteeringuid, kuid kommunistliku partei juhtiv osa jääb endiseks. 1995 Normaliseeritakse USA ja Vietnami suhted. Poliitika Vietnamis Vietnam toimib ikka endise kommunistliku elukorralduse järgi. 146-liikmeline keskkomitee valib 17-liikmelise poliitbüroo. Kõrgeim võimuorgan on uue poliitbüroo alkaline komitee. Võimu jagub ka allapoole riigiettevõtete juhtidele, kes kõik on partei liikmed
noorte ees, millega kaasneb tööjõuprobleemid, esineb piirkondades, kui iive ei ületa 12 promilli (Euroopa, Põhja-Ameerika, Austraalia). 2) Teine tüüp: kõrge sündimus, suremuse vähenemine (eriti väikelaste osas), rahvastiku kasv üle 12 promilli aastas, omane enamikule Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika riikidele. Riikide rahvastikupüramiide mõjutavad sõjad ning olulist osa mängivad ka genotsiidid(1951.a jõustunud ÜRO genotsiidikonventsioon tunnistab genotsiidiaktid kriminaalkuriteoks.) Demograafiline siire Demograafiline siire e. üleminek on rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimese keskmine eluiga. Tinglikult võib eristada viit demograafilise siirde etappi: · Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine See on kõige vanem etapp, esineb riikides, kus on elatusmajandus, perekonnas sünnib tavaliselt 10-12 last, kellest täiskasvanuks saab vais kolm-neli, tänapäeval esineb seda
jõutud. Hitleri osavate manöövrite tõttu parlamendi võim praktiliselt hävitati ning kantsler sai õiguse anda välja seadusi Riigipäeva nõusolekuta. Sealt edasi arenesid sündmused tõusvas joones. Vastset võimu läks kõigepealt vaja teiste poliitiliste parteide kõrvaldamiseks. Ajavahemikus märtsist juulini sunniti tegevust lõpetama kõik parteid peale NSDAP. Protsess tipnes 1933. aasta 14. juulil parteide asutamist keelava seadusega, millega kuulutati kriminaalkuriteoks igasuguste poliitiliste rühmituste organiseerimine väljaspool NSDAP-d. 33. aasta novembris peeti uued valimised, kus valijatele esitati heakskiitmiseks üheainsa partei nimekiri. Tulemusena hõivas NSDAP kõik kohad Riigipäevas. Saksamaast oli ametlikult saanud üheparteiline riik. Miks opositsioon vastu ei hakanud? Kõige ilmselgem põhjus- tal ei olnud võimalust. Vasakparteid purustati valitsuse erakorraliste volituste alusel. Keskpartei saatis end laiali
kogu. Palju tuntud on Friedrich Nietsche (1844-1900). Teda valdasid homoerootilised tunded ja need avaldusid tema loomingus. Friedrich lähtus Antiik-Kreekast, leidis Luna-Itaalias tõelised jumalad, alasti suplevate Sitsiilia noorukite näol, kes kehastasid tema unistust. Nietzche vaated avaldasid suurt mõju XIX sajandi lõpu filosoofiale ja esteetikale, sealhulgas suhtumisele alastusse. (Ibd: 213) XX sajandi alguses see traditsioon jätkus. Kuigi homoseksuaalsus jäi kriminaalkuriteoks, oli Berliinis, Hamburgis, Kölnis ja teistes Saksa linnades hulganisti avalikke baare, kohvikuid, tantsuklubisid, kus külastajad võisid leida raskusteta sobivaid partnereid. Inglise ja Ameerika homoseksuaalid lendasid Berliini kokku. Igapäevase homoseksuaalse subkultuuri kõrval oli Saksamaal arenenud erinevad seda toetavad või selle vastu võitlevad ideoloogiaid. Sotsiaaldemokraatlikud teoreetikud taotlesid
õigusaktide või normide jõustumise tähtpäevast. Jõustumine võib toimuda üldise korra kohaselt määratud tähtajast, mis saabub tulevikus (siis peab see sisalduma jõustuvas õigusaktis endas), aga jõustumine võib olla ka tagasiulatuva jõuga: 1. sanktsiooni pehmendavad (nt. muudetakse kvalifitseeritud koosseis lihtkoosseisuks) seadused või õigusnormid või 2. koosseisu muutvad või tühistavad seadused või õigusnormid (nt. tegu ei loeta enam kriminaalkuriteoks, vaid haldusõiguse rikkumiseks või kaotatakse surmanuhtlus jne.). Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem õigusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi, küll võib neid aga laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Punkt 2 Jõusolek ning õigusjõud Jõus on iga jõustunud õigusakt, 1. mida ei ole muudetud või tühistatud või 2. mis ei ole muutunud kehtetuks temas sätestatud tähtajast või 3
Rahvusvaheliselt on tunnustatud põhimõtted, mille kohaselt kriminaal- või muud sanktsiooni karmistavatel uutel seadustel (õigusnormidel) ei tohi olla tagasiulatuvat jõudu, kuid samas peavad pehmendavad lahendid kindlasti olema tagasiulatuva jõuga: 1) Sanktsiooni pehmendavad (nt muudetakse kvalifitseeritud koosseis lihtkoosseisuks) seadused või õigusnormid või 2) Koosseisu muutvad või tühistavad seadused või õigusnormid (nt tegu ei loeta enam kriminaalkuriteoks, vaid haldusõigusrikkumiseks; kvalifitseeritud koosseis muudetakse lihtkoosseisuks või kaotatakse surmanuhtlus jne) Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem akt ei tohi olla tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi , küll võib neid aga laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. Jõus on iga jõustunud õigusakt, 1) Mida ei ole muudetud või tühistatud või
Karistused olid oma ajale iseloomulikud: ihunuhtlus, vangistamine, raha karistus. Töölisliikumine: Töölistel olid majanduslikud nõudmised, 1905. aastal revolutsiooni käigus majanduslikele nõudmistele lisandusid ka poliitilised nõudmised (Valimisõigus meestele, nõuti pesemistingimusi tööl ja seepi). Tööliskond ja töösuhete reguleerimine: Uus seadus kehtestati 1894. aastal- Tööliste olukorra reguleerimine on riigi mure. Piirati tööliste õigusi, streik kuulutati kriminaalkuriteoks. Laste tööjõu kasutamise probleemiga tegeleti, kuid ei andnud tulemusi, laste tööjõudu ikka veel kasutati. Tööliste elu-olu: Vabrikud võisid paikneda nii linnades kui ka linnadest väljas. Vabrikud, mis olid rajatud linnast väljaspool ei kehtinud seal linna õigused. Kõige paremaks kohaks tööliste elu tingimustele on Kärdlas. Tööline sai elamispinda
karmistavad uued seadused (õigusnormid) ei tohi evida tagasiulatuvat jõudu, kuid samas pehmendavad lahendid peavad kindlasti evima tagasiulatuvat jõudu: 56 1) sanktsiooni pehmendavad (nt muudetakse kvalifitseeritud koosseis lihtkoosseisuks) seadused või õigusnormid või 2) koosseisu muutvad või tühistavad seadused või õigusnormid (nt tegu ei loeta enam kriminaalkuriteoks, vaid haldusõiguserkkumiseks; kvalifitseeritud koosseis muudetakse lihtkoosseisuks või kaotatakse surmanuhtlus jne). Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem õigusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti õigusi, küll võib neid aga laiendada. Rahvusvaheliselt tunnustatakse põhimõtet, et on taunitav kehtestada kohustusi tagasiulatuva jõuga. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- P.2