ja süüstavad asjaolud. § 30. Prokuratuur kriminaalmenetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning esindab riiklikku süüdistust kohtus. § 213. Prokuratuur kohtueelses menetluses (1) Prokuratuur juhib kohtueelset menetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse ning on pädev: 1) vajaduse korral tegema menetlustoiminguid (4) Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik. (5) Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid. Uurimisasutustele suunatud juhis kooskõlastatakse selle uurimisasutuse juhiga, mida juhis puudutab. (6) Kõrgemalseisev prokurör võib oma määrusega tühistada prokuröri ebaseadusliku või põhjendamatu määruse, korralduse või nõude.
kriminaalhooldusosakonnad maakohtute struktuuriüksused. riigivõimu teostamiseks moodustatud riigiasutus. Näites on 01.06.2008 KrHS § 5 lg 1 muudeti valitsusasutuseks vangla. ja sätestati: "Vanglas on kriminaalhooldusosakond, mis võib jaguneda talitusteks." KrHS Struktuuriüksus on asutuse väiksem osa, millel ei ole § 5 lg 4 sätestatakse: omaette eelarvet, ei ole organisatsiooniliselt iseseisev. "Teenistuslikku järelevalvet kriminaalhooldusosakonna üle Näites on struktuuriüksuseks kriminaalhooldusosakond. teostavad vangla direktor ja justiitsminister." Sellega tagati, et kogu karistuse täideviimise menetlus on vanglate kui täidesaatva riigivõimu asutuse pädevusse ning on paremini tagatud võimude lahusus. ülesanne: Selgita mõisteid valitsusasutus ja struktuuri- üksus. 3) Vastavalt KOKS § 10 on Avalik-õiguslik juriidiline isik on seaduse alusel või kohaliku omavalitsuse üksused -
3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused. (3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distisplinaarsüüteo tunnused, teeb ta distsiplinaarkaristuse määramiseks õigustatud isikule kirjaliku
määratud kontrollnõudeid. 28. Mida tähendab süüdimõistetu allutamine käitumiskontrollile? Tingimisi karistuse kandmisest vabastatu võib kohus allutada käitumiskontrollile 12 kuust kuni kolme aastani, mille kestel süüdimõistetu on kohustatud järgima temale määratud kontrollnõudeid: 29. Nimetage kontrollnõuded ja täiendavad kohustused. · Elama kohtu poolt määratud alalises elukohas · Kohtu poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonna registreerimisele ilmumine · Kriminaalhooldaja kontrollile allumine oma elukohas · Ei tohi lahkuda oma elukohast kauemaks kui 15 päevaks ilma kriminaalhooldaja loata · Elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks peab saama hooldusametnikult loa Täiendavad: · Heastama kuriteoga tekitatud kahju · Ei tohi tarbida alkoholi ja narkootikume · Mitte omama, kandma ega kasutama relva
3) lõpetama kriminaalmenetlust; 4) tutvumiseks ja kontrollimiseks välja nõudma kriminaaltoimiku materjali ja muu materjali; 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid käesolevast seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud õiguste teostamisel on prokuratuuril uurimisasutuse õigused. (3) Kui prokuratuur sedastab uurimisasutuse ametniku käitumises kohtueelse menetluse toimetamisel distisplinaarsüüteo
9 5) andma uurimisasutusele korraldusi; 6) tühistama ja muutma uurimisasutuse määrusi; 7) kõrvaldama uurimisasutuse ametniku kriminaalmenetlusest; 8) muutma kriminaalasja uurimisalluvust; 9) tunnistama kohtueelse menetluse lõpuleviiduks; 10) nõudma uurimisasutuse ametnikult menetluse asjaolude kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 11) tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik; 12) täitma muid kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid ülesandeid kohtueelses menetluses. Alaealise kahtlustatava korral on prokuratuur kohustatud tegema kriminaalhooldusosakonna juhatajale ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik. Riigi peaprokurör võib anda kohtueelse menetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse tagamiseks prokuratuurile ja uurimisasutustele üldiseid juhiseid
inimest. Intervjueeriti 13 kinnipeetavat viiest erinevast eluosakonnast (sh üks vabanenu), kahte julgeolekuosakonna töötajat, kolme sotsiaalosakonna töötajat, kahte meditsiiniosakonna töötajat, kolme vangistusosakonna töötajat (valvur, kontaktisik ja peaspetsialist), MTÜ Convictus Eesti esindajat ja direktori asetäitjat. Intervjuu keskmine pikkus oli 40 minutit. Suurem osa intervjuudest viidi läbi Murru Vanglas; üks MTÜ Convictus Eesti ruumides ja üks Tallinna Linnakohtu Kriminaalhooldusosakonna ruumides. Intervjueerijad tegid kirjalikke märkmeid. · Struktureeritud intervjuud Struktureeritud intervjuudes (SI) kasutatakse vastusevariantidega küsimustikke. Need tuleks läbi viia vähemalt 20 inimesega, eriti sellistega, kel eeldatakse olevat ulatuslikud teemakohased teadmised, kuid mitte samade inimestega, kes tegid läbi PSI. Eesmärgiks on kontrollida esialgset, PSI-etapis saadud pilti ja seda kinnitada (või ümber lükata). Struktureeritud intervjuud viidi läbi 14
Süüdistatava kohtu alla andmisel lahendab kohtunik mh järgmised kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamisel lahendamist vajavad küsimused: kohtuistungi aeg ja koht kas kriminaalasja arutatakse avalikul või kinnisel istungil kohtuistungile kutsutavate isikute ees- ja perekonnanimed leppenimega tunnistaja või kannatani ülekuulamine telefonitsi KrMS 67 lg 5 kohaselt taotluste lahendus kas kriminaalhooldusosakonna juhatajale teha ülesandeks nimetada kriminaalhooldusametnik (264 lg 1) 3-1-1-30-16 (kohtuistung vahetult eelistungi jätkuna) Erandliku olukorrana, mil maakohus võib süüdistatava kohtu alla andmise lahendada protokollilise määrusega, saab käsitada KrMS §-s 265^1 toodud menetlussituatsiooni, kus eelistung jätkub kõigi kohtumenetluse poolte nõusolekul kohtuliku arutamisega ja
annaabi.ee 
