Milliseid positiivseid külgi võib leida Ameerika Ühendriikide kohtunike ametissepaneku korras? *rahvas valib kohtuniku ja see muudab kohtuniku lähedasemaks kogukonnale, kus tal tuleb töötada. * Kuna kohtuniku valib rahvas, mitte parlament või valitsus, siis on kohtunike oma otsus vabam, nad ei sõltu nii palju nendest riigionudest. Kui kauaks määratakse ametisse kohtunikud? Eluks ajaks. Mille poolest erineb kohtus tsiviilasi kriminaalasjast? Tsiviilasi - kohtuasi, mille mõlemal osapoolel on võrdsed õigused (lahutus, lapsendamine) kumbagi ei käsitleta kui süüdlast Kriminaalasi - selle käigus kogutakse tõendeid, et välja selgitada, kas toimepandud tegu on seaduse järgi kuritegu ja kes on antud loos süüdlane (vargus, ametiseisundi kuritarvitamine) Millised on Riigikohtu ülesanded Eestis? Riigikohtu pädevuses on: *põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine;
(2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele. välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega. Piirang on näiteks kirjas AvTS, ArhS, RSalS + rida eriseadusi (KrMK, TsMS jne). Lugeda RKKKo RT III 1996, 10, 135. 3.9. Kaitse õiguse printsiip
(2) Kohtul, prokuröril ja uurijal ei ole õigust panna tõendamise kohustust ja kolm nimetatud õigused võrdselt Eesti kodanikuga ka Eestis viibival kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele. välisriigi kodanikul ja kodakondsuseta isikul. (3) On keelatud taotleda kahtlustatavalt, süüdistatavalt ja kohtualuselt ja teistelt kriminaalasjast osavõtvatelt isikutelt ütlusi vägivalla, ähvarduste Vaadata tuleb avaliku teabe seadust. või muude ebaseaduslike vahenditega. Piirang on näiteks kirjas AvTS, ArhS, RSalS + rida eriseadusi (KrMK, TsMS jne). Lugeda RKKKo RT III 1996, 10, 135. 3.9. Kaitse õiguse printsiip
Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud
1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti 3) muuta tõkendit Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata. Kaitsja osavõtt kohustuslik. Kui kaitsja kohale ei ilmu, leitakse võimalusel asendaja. Kui ei leita, lükatakse edasi. Kui kannatanu kohale ei ilmu otsustatakse, kas saab temata arutleda. Tsiviilkostjateta saab asju ajada, kuid kohtunik enne mõtleb ja siis teeb otsuse. Istungil on lubatud süüdistust muuta. Ühest kriminaalasjast saab teise materjale eraldada. Kohtuistungi kord Juhib kohtunik ja tema korraldustele peavad kõik alluma. Keelatud on kohtuistungile minna tulirelvaga või muu enesekaitsevahenditega. Alla 14 aasta vanused võivad siseneda ainult kohtuniku loaga. Kui kohtunik saabub/lahkub tõustakse püsti. Kõik kohtu poole pöörduvad isikud teevad seda püsti seistes. Kohtunikul on õigus: 1) piirata saalis viibivate isikute hulka
1) kohaldada tema suhtes sundtoomist 2) määrata aresti 3) muuta tõkendit Prokuröri osavõtt on kohustuslik. Kui ei saabu, tuleb edasi lükata. Kaitsja osavõtt kohustuslik. Kui kaitsja kohale ei ilmu, leitakse võimalusel asendaja. Kui ei leita, lükatakse edasi. Kui kannatanu kohale ei ilmu otsustatakse, kas saab temata arutleda. Tsiviilkostjateta saab asju ajada, kuid kohtunik enne mõtleb ja siis teeb otsuse. Istungil on lubatud süüdistust muuta. Ühest kriminaalasjast saab teise materjale eraldada. Kohtuistungi kord Juhib kohtunik ja tema korraldustele peavad kõik alluma. Keelatud on kohtuistungile minna tulirelvaga või muu enesekaitsevahenditega. Alla 14 aasta vanused võivad siseneda ainult kohtuniku loaga. Kui kohtunik saabub/lahkub tõustakse püsti. Kõik kohtu poole pöörduvad isikud teevad seda püsti seistes. Kohtunikul on õigus: 20
Tähtis on see, et nad ei tohi tekitada isegi kahtlust erapoolikuses. Selleks ongi ette nähtud näiteks kohtunike taandamise obligatoorsed alused - kriminaalasjades ei tohi kohtu koosseisu kuuluda isikud, kes on või olid antud kriminaalasjas menetlusosalisteks või on mõne menetlusosalisega suguluses, s. o. vanemad, lapsed, lapsendajad, lapsendatud, vennad ja õed, vanavanemad, lapselapsed, samuti abikaasa ning samuti kes antud kriminaalasjast võtsid osa prokurörina, uurijana, juurdlejana, eksperdina, spetsialistina, tõlgina, tunnistajana või manukana (KMK § 26 lg 1 p 2,3). Tsiviilasjades on analoogiline piirang mõnevõrra erinev. Kaitsja puhul on lubatav erapoolikus kaitstava kasuks kuid peab olema välistatud, et kaitsja huvid oleks vastuolus kaitstava huvidega või oleks alust selliseks kahtluseks. Seetõttu on näiteks keelatud esineda kaitsjana isikul, kes selles
2) isik on välisriigi kodanik ja viibib välisriigis; 3) isik pärast kohtueelse menetluse lõpuleviimist taotleb kriminaalasja lahendamist lühimenetluses või kokkuleppemenetluses ning lühimenetluse või kokkuleppemenetluse kohaldamine ei ole võimalik. Ühiseks menetluseks võib ühendada mitu kriminaalasja, kui isikut kahtlustatakse või süüdistatakse: 1) mitme kuriteo toimepanemises; 2) kuriteo eelnevalt mittelubatud varjamises või kuriteost mitteteatamises. Kriminaalasjast võib eraldada kriminaalasja ühe või mitme kuriteo osas, kui see on vajalik kuriteo aegumise vältimiseks või mõistliku menetlusaja tagamiseks. Kui alaealist kahtlustatakse või süüdistatakse kuriteo toimepanemises koos täisealisega, võib alaealise huvide tagamiseks eraldada tema kriminaalasja eraldi kriminaalmenetluseks. Kriminaalasjad ühendatakse ja eraldatakse uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega. Kriminaalasja eraldamise määruse koopia lisatakse uude toimikusse. 2
3. Töökabinetist jälitusseadme avastamine ja selle asjaolu kindel seostamine kriminaaluurimisega, mis oluliselt mõjutas isiku edasist käitumist, on selle süüdistatava suhtes mõistliku menetlusaja kulgemise alguseks. 4. Mõistliku menetlusaja hindamisel lähtub kohus neljast kriteeriumist: kriminaalasja keerukus, riigivõimu tegevus, kaebajate tegevus ja see, mis kaebajate jaoks menetluses kaalul on. 5. Maakohus eksis, jättes rahuldamata taotluse kriminaalasjast eraldada põllumajandusministrile altkäemaksu andmise süüdistus, mis ei olnud ülejäänud asjaga olemuslikult seotud. Eraldamatajätmine tingis selle süüdistuse osas mõistliku menetlusaja ületamise. MÕISTLIKU AJA ÜLETAMISE TAGAJÄRJED 6. Kriminaalmenetlus tuleb mõistliku menetlusaja möödumise pärast lõpetada, kui kriminaalmenetluse jätkamine riivaks süüdistatava
annaabi.ee 
