Eesti taasiseseisvumine 1985 aasta kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse. Riigi majandus oli kokku varisemas, senised riigijuhid olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas, NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes. Saades aru muutuste vajalikkusest, valis kommunistlik ladvik NSV Liidu etteotsa reformaatori, kes tooks riigi kriisist välja, aga samas säilitaks olemasoleva poliitilise
EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE SÜNDMUSED EESTIS 1985-1988: 1. Muutused NSV Liidu poliitilises juhtkonnas ja selle poliitikas: 1985 kevadel valiti NLKP Keskkomitee peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Selleks ajaks oli NSVL jõudnud selgesse kriisiseisundisse: A) Riigi majandus oli kokku varisemas ja püsis pinnal vaid tänu naftadollaritele. B) Senised gerontokraatidest riigijuhid (L.Breznev, J.Andropov, K.Tsernenko) olid hoidunud igasugustest sisepoliitilistest ja majanduslikest reformidest ning üritasid Kommunistliku Partei võimumonopoli säilitada repressioonide tugevdamisega ühiskonnas. C) NSV Liidu välispoliitiline seisund maailmas nõrgenes
> suhestades end sel viisil mõne poliitilise või meelsusaktsiooniga, on inimeste rahulolematus kanaliseeritud, see ei pruugi leida väljendust muudes aktsioonides ning vajalik poliitiline muutus jääb saavutamata. > ühiskonna stagneerumises võib näha aga ohtu ühiskonna kui terviku püsimisele. Meedia negatiivne või varjatud toime (Merton, 1969): 1. meedia funktsioonide kõrval tuleb ette ka disfunktsioone kommunikatsiooni negatiivset toimet, mis viib süsteemi kriisiseisundisse; 2. ilmselgete ehk manifesteerivate funktsioonide (süsteemis osalejate poolt mõistetud ja soovitud toime) kõrval esineb ka varjatud ehk latentseid (süsteemis osalejad pole neist aru saanud ega neid soovinud) funktsioone; 3. omavahel eristuvad ka massikommunikatsiooni lühiajaline ja pikaajaline toime. Süsteemiteoreetiline lähenemine kommunikatsiooniteoorias > struktuurfunktsionalismiga üsna sarnane!
karjääril. Fordi ajal oli moraal kõrge. Individualismist -Sellest tulenevalt probleem kuidas ühendada individualismi ühiskonna huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse massivandmeid ja tekivad probleemid üldistamisega ehk" mainstreemi välja" toomisega. Empiriilise sotsiooloogia asemel algab uus etapp funktsionalistlik sotsioloogia. Funktsionalism tähendab seda, et ühiskonda tuleb käsitleda kui tervikut. Aga tervik koosneb osadest ja igal osal on täita mingi ülesanne ehk funktsioon. Tuleb uurida ühiskonda nedest vajadustest lähtuvalt. Funktsinalistliku sotsioloogia liidriks saab_ T. PARSONS 1902-1979
karjääril. Fordi ajal oli moraal kõrge. Individualismist -Sellest tulenevalt probleem kuidas ühendada individualismi ühiskonna huvidega. Üks tunnusjoon on ka perfektsionism (ameeriklastel), tuleb olla parim, tulemus peab olema maksimaalne. Otsused peavad olema kiired, aega ei ole. Ameerika ühiskonna miinus- kõik ei saa olla parimad. Hakkas põhjalik Ameerika uurimine, Chicago ülikool muutib keskuseks. Aga 1940 ndatel jõuab see empiiriline sotsioloogia kriisiseisundisse, mis töhendab seda et kogutakse massivandmeid ja tekivad probleemid üldistamisega ehk“ mainstreemi välja“ toomisega. Empiriilise sotsiooloogia asemel algab uus etapp funktsionalistlik sotsioloogia. Funktsionalism tähendab seda, et ühiskonda tuleb käsitleda kui tervikut. Aga tervik koosneb osadest ja igal osal on täita mingi ülesanne ehk funktsioon. Tuleb uurida ühiskonda nedest vajadustest lähtuvalt. Funktsinalistliku sotsioloogia liidriks saab_ T. PARSONS 1902-1979
Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimul olevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. Polnud ju ohtu, et kunagi peaks neid ka ise täitma hakkama. Olukorras, kus suur osa Rahvuskogust oli alati opositsioonis, jäi valitsuse moodustamise baas kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva jõul, pidas IV vabariik kaht ränka koloniaalsõda: Indo-Hiinas 1946-1954
Nimekiri riikidest, kes tõstsid järsult tollitariife, oli hoopis pikem. Majandusele eriti pärssivaks kujunes olukord, kus devalveerimata rahaga maa tavapärane eksport oli orienteeritud nüüd devalveeritud valuutaga riikidele. Selles osas oli Eesti olukord halvem kui ühelgi teisel pärast Inglise naela devalveerimist kullaalusele jäänud Euroopa riigil. Nimelt oli Eesti kaubavahetus seotud just nende riikidega, kes loobusid kullaalusest. Eesti majandus jõudis kriisiseisundisse 1930. aastal. Rahandus sai esimese raskema hoobi 1930. aasta sügisel. Pankrotistunud Diskonto Pank oli seotud nahatööstusettevõttega ,,Union", kelle operatsioonid Nõukogude Liiduga ebaõnnestusid. Diskonto Pank tõmbas endaga kaasa Kommertspanga, mis pankrotistus 1931. aasta jaanuaris. Pärast Kommertspanga maksujõuetuks jäämist algas hoiusummade massiline väljavool, mis kiirenes veelgi pärast naelsterlingi devalveerimist ja Scheeli panga maksujõuetuks muutumist. Esimene
Nüüd kritiseerisid kommunistid pidevalt võimulolevat valitsust, koondades enda ümber teisigi rahulolematuid ja jagades ise ohtralt lubadusi. Polnud ju ohtu, et kunagi peaks neid ka ise täitma hakkama. Olukorras, kus suur osa Rahvuskogust oli alati opositsioonis, jäi valitsuse moodustamise baas kitsaks. Sellest siis ka valitsuse teovõimetus. PRANTSUSE KOLONIAALIMPEERIUMI KRIIS. Ka Prantsuse koloniaalimpeerium oli jõudnud kriisiseisundisse, mis veelgi raskendas olukorda. Teise maailmasõja lõppedes oli Prantsuse koloniaalimpeerium Briti järel maailmas suuruselt teine. Oma impeeriumi püüdis Prantsusmaa iga hinna eest säilitada. Prantsusmaad ja tema meretaguseid kolooniaid - departemange ja territooriume nimetati Prantsuse Liiduks. Liitu juhtis Prantsusmaa ja asumaadel polnud isegi autonoomiat. Takistamaks impeeriumi lagunemist relva
annaabi.ee 
