................................................. 3 1.MIDA MÕISTETAKSE JAANUARITORMI ALL?..........................................................4 1.1.Tormi põhjustavad tsüklonid..........................................................................4 1.2.Veetaseme mõju tormile...............................................................................5 2.TORMI TAGAJÄRJED.............................................................................................. 6 2.1.Pärnu kriisikomisjoni tegevus........................................................................7 2.2.Esinenud probleemid..................................................................................... 8 KOKKUVÕTE.......................................................................................................... 10 Jaanuaritrom oli üks neis õnnetustest, mis pani meid rohkem mõtlema nii endi, kui ka lähedaste elu kui ka vara peale. Kuna torm tekkis ootamatult siis ei oldud
teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta;
kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise korraldust, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; [RT I 2010, 24, 115 - jõust. 10.06.2010] 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja
teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta;
elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. (2) Kriisireguleerimine on meetmete süsteem, mis hõlmab hädaolukorra ennetamist, hädaolukorraks valmistumist, hädaolukorra lahendamist ning hädaolukorrast põhjustatud tagajärgede leevendamist. § 3. Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon (1) Vabariigi Valitsus moodustab alaliselt tegutseva Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni. (2) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib üleriigilise kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsusele ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ja elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldamise kohta;
sätestatud meetmete rakendamiseks eriolukorra ajal; 12) teeb vajaduse korral Vabariigi Valitsusele ettepaneku taotleda hädaolukorra lahendamiseks rahvusvahelist abi; 13) teavitab avalikkust hädaolukorrast Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alustel ja korras; 14) täidab muid seadusest ja põhimäärusest tulenevaid ülesandeid. § 4. Regionaalne kriisikomisjon (1) Päästeameti kohalik päästeasutus moodustab oma tegevuspiirkonnas alaliselt tegutseva regionaalse kriisikomisjoni. (2) Regionaalne kriisikomisjon: 1) jälgib ja analüüsib kriisireguleerimise süsteemi, sealhulgas hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise ning elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise toimimist regioonis; 2) analüüsib hädaolukordade tekkimise tõenäosust ja teeb Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ning pädevatele asutustele ettepanekuid hädaolukordadeks valmistumise, hädaolukordade lahendamise, elanikkonna turvalisuse tagamise ja elutähtsate teenuste
kriisireguleerimisplaanis. Seega võib juhtuda, et asutuses on kasutusel kaks erinevat juhist, mis ei kattu üksteisega või samas dubleerivad üksteist. HOVSi järgi nähakse kriisireguleerimisplaanis ette kriisireguleerimismeeskonna töökorraldus ning hädaolukordade lahendamise juhtimise ja koordineerimise korraldus asutuses. Seega peaksid asutused Rahvusarhiivi juhises mainitud kriisireguleerimismeeskonna moodustamisel lähtuma HOVS-ist ja rakendama Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni 22.05.2003 otsuse nr 9 "Ministeeriumi kriisireguleerimismeeskonna moodustamise ja selle töökorralduse koostamise alused ja ajakava" alusel moodustatud meeskonda ka dokumendi- ja arhiivihalduse hädaolukorra lahendamisel. See välistaks kahe erineva meeskonna loomise ning hädaolukorras meeskondade töö alustamise, mis võib tekitada segadust olukorra koordineerimisel ja lahendamisel. 3.2Ennetamise osaks oleva analüüs dokumendi- ja arhiivihalduses
(Määrus ,,Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" § 1 lg 1) 62. Loetle sõidukid, mis kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõidukid. Kiireloomuliste ametiülesannete täitmisel on alarmsõiduk ka: 1) Vabariigi Presidendi auto ja saateauto; 2) peaministri auto ja saateauto; 3) Riigikogu esimehe auto; 4) Riigikogu aseesimehe auto; 5) ministri auto; 6) riigisekretäri auto; 7) Kaitseväe juhataja auto; 8) Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni liikme auto. (Määrus ,,Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord" § 1 lg 3) 63. Mis on alarmsõidukite eriseadmed ja millal tekib alarmsõiduki juhil õigus alarmsõiduki eriseadmeid kasutada? * Alarmsõiduki eriseadmed on valgusseadmed ja heliseadmed. * Alarmsõiduki valgusseadmed on vilkur ja märgutuli. * Alarmsõiduki heliseadmed on vahelduva tooniga helisignaalseade ja valjuhääldi.