osime sarnased tulemused. Ballooniga suruti vedelik viskosimeetri 00ml) etris (s) jämedamast harust peenemasse, ülemisest kriipsust kõrgemale. Balloon t0 t1 t2 t3 tkesk loputus eemaldati ning vedelikul lasti vabalt voolata. Mõõdeti vedeliku Dest
kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti põhiskaala lähima kriipsuga, vaid jääb sellest maha a/n võrra, teine kriips jääb maha 2*a/n võrra jne. Nooniuse viimane kriips ühtib jälle põhiskaala kriipsuga, kuna n*an=(n-1)a. Suurus a/n määrab nooniuse täpsuse ehk T=a/n, kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Mõõtmistulemuse leidmiseks loetakse esmalt põhiskaala näit M, mille määrab põhiskaala viimane kriips, mis jääb nooniuse 0-kriipsust vasakule. Seejärel leitakse, mitmes 0-kriipsule järgnev nooniuse kriips (N) ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. Saadud arv N korrutatakse nooniuse täpsusega T, nii saadakse nooniuse näit ning see liidetakse põhiskaala näidule M. Mõõtmistulemuseks L on põhiskaala näidu ja nooniuse näidu summa L=M+N*T. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega metallist mõõtejoonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist
kümneliste arvu; siin 4 suurt jaotist, seega 40'. Horisontaalskaalalt leitud näit on niisiis 103°40'. Nüüd vaatame vertikaalset skaalat, mis paikneb väikses parempoolses aknas. Mõõtekriipsust 14 üleval vasakul olev number annab minutite ühelised (siin 7') ja üles paremale jääv arv – sekundite kümnelised (siin 20"). Jaotiste arv kriipsust 7'—20" kuni horisontaalse mõõtekriipsuni 14 annab sekundite ühelised (siin 8"). Vertikaalskaalalt leitud näit on seega 7'28". Summeerides mõlema skaala näidud, saame kogulugemiks: 103°40' + 7'28" = 103°47'28". Töös mittevajalikke nuppe ja kruvisid mitte keerata! Rõhutame veel kord, et pikksilma ja kruvide keeramisel ärge tarvitage liigset jõudu! 4. Töö käik 1. Tutvuge goniomeetri ГС-5 ehitusega, seadke ta töökorda ja tehke mõõteskaalad selgeks. Leidke
alusele, tõmmatakse terava pliiatsiga väikese kolmnurga abil iga detsimeeterjaotise lõpu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõste joonlauda mööda latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri-kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. · Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks asetatakse latt küljeli ja tõmmatakse peenike jõhv või niit pingule lati nõgusal poolel
kriipsuke ning ühitatakse joonlaua lati teljega. Lati talla vastu pannakse žiletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõste joonlauda mööda latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri- kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet. Selleks
detsimeeterjaotise lõppu kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1mm täpsusega. Tõstes joonlauda piki latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri-kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Mõõtmise ajal määratakse joonlaua temperatuur ja vajadusel võetakse arvesse joonlaua temperatuurist tingitud parand. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5mm täpsel ja 1,0 mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet
nad pole nii pikad kui nad tahaksid olla 50% läänekultuuris, üle 50% tüdrukud et nad ei ole nii saledad kui nad tahaksid. Tüdrukud suhtuvad oma profiili, puusade kõhu, talje, juuste värvusesse, küüntesse jne, negatiivselt, lisanduvad veel rida kehaga seonduvaid tunnusjooni, osad on millesse neg suhtutakse. Ängistuse allikas eelmine lause ja nüüd veel, murdeealise keha jäsemete pikkus ei muutu vaid muutub ka kuju, võidakse muretseda ka sellepärast et see kuju võib saada kriipsust pudeljaks. Kui võrreldakse ennast teisega kui sellist säärt pole siis on see ängistuse allikas. Iga keha kujust ollakse selles eas väga tundlikud, kehaga seonduvad arengut puudutavate hinnangute suhtes. Ühtegi hinnangut ei tohiks õpetajalt tulla õpilase kehaga seonduvalt. *Igal ühel on oma tempo ja areneb oma moodi. Varase või hilise seksuaalne küpsuse mõju murdeealise arengule Varajane ja hiline küpsus kuidas mõjub psüühikale. Poistele ja tüdrukutele mõjub erinevalt
kriipsuke ning ühitatakse joonlaua äär lati teljega. Lati talla vastu pannakse ziletitera, millega ühitatakse joonlaua null. Seejärel loetakse joonlaua teisest otsast esimese latimeetri pikkus ±0,1 mm täpsusega. Tõstes joonlauda piki latti edasi, mõõdetakse ka teiste latimeetrite pikkused. Lati punase poole meetrite intervallide kontrollimisel alustatakse mõõtmist esimesest detsimeetri- kriipsust. Pärast seda kontrollitakse lati mõlema poole üksikud detsimeetrid. Mõõtmise ajal määratakse joonlaua temperatuur ja vajadusel võetakse arvesse joonlaua temperatuurist tingitud parand. Kontrollimise tulemusena arvutatakse latipaari meetri keskmine pikkus. Viga lati meeter- ja detsimeeterjaotiste pealekandmises ei või ületada 0,5 mm täpsel ja 1,0mm tehnilisel nivelleerimisel. Kameraalsetes tingimustes kontrollitakse välitööde perioodil kord kuus ka lattide painet.
£6 ¢ 166 natud noolest ja sel- rite ja parasiitide t~orjeks le langemiskohta t¨ahistavast koeraohvrit, mis tuulest tu- kriipsust . se- levate parasiitide t~orje letab m¨arki kui piktograa- puhul l~oigati lahti ja riputa- fi k~orgusest langeva linnu ti ristile linnav¨aravasse kujutisega, t¨ ahistab maad . Maast t~
annaabi.ee 
