saj jagunesid maakondadeks: Eestimaa rahuga 1721 Eesti ala Vene keisririigi algus kubermangus Lääne-, Harju-, koosseisu Järva-, Virumaa; Liivimaa kubermangus Saare-, Pärnu- ja Tartumaa Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa kubermangud, Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal 18. saj algus- jagunesid maakondadeks toimunud Vene revolutsioonide tule- 1918 (kreisideks) musena sai Eesti autonoomia (30. märts a) Kuni 1783 sama haldusjaotus, mis 1917) ja kuulutas välja iseseisvuse (24. Rootsi ajal veebruar 1918); Saksa okupatsioonile b) asehalduskorra ajal (1783- (veebr-nov 1918) järgnes Vabadussõda 1796)Tallinna ja Riia (1918-1920), mis lõppes Tartu rahuga (2.
Nimetatakse asehaldus korraks. 1) Eesti ja Liivimaa kubermangu hakkas juhtima asevalitseja ehk asehaldur Riias. 2) enine haldusjaotus muutus. Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Järva, Viru) lisandus Paldiski maakond. Liivimaal eraldati Pärnu maakonnast Viljandi ja Tartu maakonnast Võru. Narva jäi Peterburi ja Setumaa Pihkva kubermangu. Maakondi nimetati kreisideks. 1) 1783 said kõik maakonna keskused linnaõigused. (Paldiski 1783, Võru 1784) kokku 12 linna. 2) Maanõunike kolleegiumid saadeti laiali. Kõik mõisnikud said võrdsed õigused ja mõisad luulutati nende pärusomandiks. 3) Linnades saadeti laiali raeg. Linnu hakkasid juhtima linnatuumad eesotsas linnapeaga. Linna
(Saare, Pärnu, Tartu) Uusikaupungi rahuga 1721 Eesti ala Vene 18. saj. algus kubermangud, jagunesid keisririigi koosseisu (juriidiliselt) maakondadeks 1 Vene aeg Eestimaa ja Liivimaa Esimese maailmasõja (1914-1918) ajal toimunud 18. saj. algus- kubermangud, jagunesid Vene revolutsioonide tulemusena sai Eesti maakondadeks (kreisideks) autonoomia (30. märts 1917) ja kuulutas välja 1918 (Katariina II iseseisvuse (24. veebruar 1918). asehalduskorra ajal kolm Saksa okupatsioonile (veebr.- nov. 1918) järgnes uut maakonda: Võru, Vabadussõda (1918-1920), mis lõppes Tartu Viljandi, Paldiski). rahuga (2. veebr. 1920) 1917. a. autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa
Tartusse ehitati veel Katariina Kivisild ja Ülikooli hooned. TÜ peahoone arhitekt on Krause. 18. sajandi keskpaigaks oli eesti rahvaarv ½ miljonit. 18. sajandi lõppus üritas Rootsi eestit oma võimu alla haarata. Kuid nende väed said kohe peale Paldiskis maabumist lüüa. Balti erikord ei kehtinud 1783-1796. Katariina II pani siis kehtima asehalduskorra. Üritati Balti erikorda likvideerida. Sellega muutus haldusjaotus: tehti juurde 4 maakonda. Maakonnad nimetati ümber kreisideks. 1783 sai Paldiski linna õigused, 1794 Võru. Eesti kokku 12 linna. Määrati uus maks - pearahamaks. Pearahamaksu tõlgendasid talupojad valest: arvasid, et kui maksavad pearahamaksu, siis mõisakoormisi enam maksma ei pea. See eksitus põhjustas mitmeid rahutusi: Räppinas Puuaia sõda, Karula mõisa rahutused. Hakati koraldama hingeloendusi, mille käigus loeti ainult mehi. Need on esimesed usaldatavad andmed eesti rahvaarvu kohta
Institutsionaalne ülesehitus, mis Venemaale tuleb, on üle võetud Rootsist. Siiski ei saa Venemaa lahti ka varasemast taagast. Olulisemad pidepunktid (meile olulised): - kubermangude reform. 1708-09 jagab ta oma territooriumi kaheksasse kubermangu. Üks neist kaheksast on ka Ingerimaa kubermang (hiljem hakkab kandma Peterburi nime). Ida-Eesti (Tartu, Narva) liideti Peterburi kubermangu. 1710. aastal suurendab kumebrmangude arvu 10-ni, hiljem tuleb neid veelgi juurde. Kubermangude jagamine kreisideks ehk maakondadeks. Lisaks veel kreiside allstruktuurid ehk osad, eeskujuks olnud nii Rootsis kui Läänemereprovintsides olnud 9 kihelkonnad. Võetakse üle ka kubermangude juhtimine (kubermangu eesotsas kindralkuberner või kuberner). - luuakse Venemaal ka uus valitsemine. Kolleegiumid. 1710. aasta kapitulatsioonidega ja 1721. a Uusikaupunki e Nystadti rahuga kinnitatakse Balti erikorra tulevased punktid
Nende tööd koordineeris 8.armee staabiülem major Franz. 8.armee vastutusala jagati kaheks: taastati 1917.aastal pärast veebruarirevolutsiooni likvideeritud vana kubermangudevaheline piir. 68.korpusepiirkond hõlmas Põhja-Eestis ja 60.korpusepiirkond hõlmas Lõuna-Eestis ja Põhja-Lätit. 68.korpuspiirkonna eesotsas oli Seckendorff ja 60.korpuspiirkonna eesotsas Pappritz. Pigem tegelesin nende staabiohvitserid kohaliku elu korraldamisega. Mõlemad koprusepiirkonnad jagunesid maakondadeks (kreisideks), mõlemas korpusepiirkonna Eesti osas oli 4 kreisi. Põhjakorpuse piirkonnas Lääne-, Harju, Järva- ja Virumaa ja lõunas Pärnu-, Viljandi-, Tartu- ja Võrumaa. Nende eesotsas oli kreisipealik (Kreishauptmann), enamasti mingi diviisi või brigaadi ülem. Oli vormiline tegelane. Loodi linnakreisid (Stadtkreis), mille eesotsas oli linnapealik (Stadthauptmann), kelleks oli Saksa ohvitser. Sellised linnakreisid olid Tartu, Tallinn ja Narva. Kõikide asutuste juures alustades 8
alla. 1617 moodustatakse Ingverimaa kubermang, keskuseks on Narva. Liivimaa suunas vaadates 1621 moodustatakse esimest korda Liivimaa kubermang, keskuseks on Riia. 1629 kui sõlmitakse Altmargi relvarahu moodustatakse omaette liivimaa kindralkubermang. Tegelikult moodustatakse Liivimaa ja Ingverimaa kubermang. Piir fikseeritakse täpselt. Sarnaselt Eestimaaga hatakase moodustama ka Liivimaal asehaldusalasid ( Riia, Tartu ja Kognes), õige pea nim nad ümber kreisideks e mk. Kognese mk. Liivimaa esimene kindralkuberman on Juhhan Schüte. Liivimaa lõplik administratiivne struktuur pannakse paika altmargi relvarahu sõlmimise järel. Tek probleem , millised alad hakkavad kuuluma liivimaale ja millised mitte. Vaidlusküsimused põhjas, p'rnumaaga. Kuni Altmargi relvarahu sõlmimiseni kuulus Pärnumaa altmargi koosseisu, vastavalt sellele, kuidas liivimaad vallutatakse, hakatakse pärnu makse suunama riiga
annaabi.ee 
