seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 30–40, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme äärses külas. Noorim vadja keelt kõnelev vadjalane sündis aastal 1935. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vadja keelt 68 inimest. VADJA KEELES ON NELI MURRET JA MITU ERINEVAT MURRAKUT: • † idavadja • läänevadja • † Mäe vadja • † Oru vadja • Vaipoole vadja • Kukkusi vadja • † kreevini ROHKEM INFORMATSIOONI MURRETE KOHTA Murretest on järel veel läänevadja Vaipoole murrak. Lätis Bauska ligidal räägitud kreevini murre on kadunud juba 1800. aastatel. Idavadja oli hääbumas juba 1900. aastate algusepoolel, aga see säilis Itšäpäivä külas veel 1960-ndate (1960. aastate) lõpuni, millal viimane rääkija suri. Läänevadja Mäe ja Oru murrakud hääbusid samuti 1960. aastatel. Vadja keelt esindas 2006. aastal Östersundis toimunud Euroopa
Nendest ainult 10% rahvarvust oskab vadja keelt rääkida. Vadja keel on hääbumas. Suvel 1998 kõneles seda emakeelena suuremal või vähemal määral umbes 3040, suvel 2003 umbes kümme inimest kolmes Lauga jõe suudme lähedases külas. Vadjalasi on 7080. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: idavadja läänevadja Mäe vadja Oru vadja Vaipoole vadja Kukkusi vadja kreevini VADJA AJALUGU Vadjalaste asuala Lääne-Ingerimaal pole olnud kuigi turvaline paik venelaste, rootslaste ja sakslaste sõjakäikude tõttu. VADJA TOIDUD Nagu teistelgi soome-ugri rahvastel, koosneb vadjalaste toit põhiliselt kohalike põllukultuuride viljadest ja metsaandidest. VADJA RAHVARIIDED VADJA TÄHESTIK
Vadja keel Territoorium Kõnelejate hulk 1989. a. – 62 in. 1998. a. – 30-40 in. 2003. a. – 10 in. 2010. a oskas Venemaal vadja keelt 68 in. Murded ja murrakud † idavadja (1960) läänevadja • † Mäe vadja (1960) • † Oru vadja (1960) • Vaipoolne vadja Kukkusi vadja † kreevini (1800) Kirjakeel Läänemurdel põhinev vadja kirjakeel Looja: Mehmet Muslimov Vadja-Eesti sõnaraamat “Vad'd'a sõnakopittõja” Esimene vadjakeelne raamat Ilmumisaasta: 2015 Raamat on õppematerjaliks vadja keele kõnelejatele ja keelest huvitatuile. Keeleõpe Jõgõperä keskkool Luutsa küla kool (lõpetatud) Kingissepa koduloomuuseum
arheoloogiaandmete kohaselt on vadjalastega asustatud ala ulatunud varasematel ajajärkudel kaugemale nii lääne-, ida- kui ka lõunasuunas KEEL Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks – maa teeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. praeguseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele. Kasutatakse ladina tähestikku. Noorima vadja keele kõneleja sünniaastaks 1930. ELATUSALAD Vadjalaste peamiseks traditsiooniliseks elatusalaks on maaviljelus, millega liitub loomakasvatus. Lisaks on tegeletud ka kalapüügiga.
lähimad sugulaskeeled on eesti ja liivi keel. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadja keele oskajat. Vadja keeles on neli murret ja mitu erinevat murrakut: · idavadja · läänevadja o Mäe vadja o Oru vadja o Vaipoole vadja · Kukkusi vadja · kreevini Kreevini keelt kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele.
Vadja keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele
See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel. Käesoleva aastasaja alguseks oli vadja keel ja iseteadvus suuresti hääbunud. Sajandi esimestel kümnenditel vadja külades viibinud uurijate sõnul kõneles juba siis vadjalaste keskealine põlvkond, noorematest generatsioonidest rääkimata, omavahel vene keelt, kasutusest olid taandunud rahvarõivad ja omakeelsed laulud. Vadja keeles eristatakse nelja murret: ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murret. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid Itsäpäivä külas ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele
1989. aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka. Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks maa tseeli). 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadja keele oskajat. Tegemist on ilmselt veaga. Vadja keeles eristatakse nelja murret ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murre. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vene k Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele
Teadlasel õnnestus edukalt leida mitmeid luterlaste ja kreeka-katoliiklaste keelepruukide erinevusi, näiteks järgmise häälikuloolise joone poolest: Kreeka-katoliku keelepruugis on astmevaheldus arenenud kaugemale kui luterlastel (Mägiste 1925). 2.2 Läänemeresoome murrete uurimine Mägiste läänemeresoome keelte üksikküsimusi uurivates teadustöödes leidub sageli pöördumisi Ingerimaa või ka Ingerimaalt pärit keelte poole (vadja, kreevini, ingerisoome, isuri). Ta vastutab ka toonaste üliõpilaste ja hilisemate teadlaste juhatamise Ingerimaa keelte uurimise juurde. Nii näiteks meenutab Paul Ariste oma mälestusteraamatus: „Julius Mägiste oli kõige noorem õppejõud, tollal kõigest 25-aastane. Temal oli sõbralik vahekord üliõpilastega. Ta tegi juba siis vadja keele nõnda armsaks ja lähedaseks, et ma pole tänini saanud lahti selle keele võlust” (Ariste 2008).
aasta rahvaloenduse käigus arvati vadjalased ,,teiste rahvaste" hulka. Keel Vadja keel kuulub koos eesti ja liivi keelega läänemeresoome keelte lõunarühma. See on eesti (põhjaeesti) keele lähim sugulaskeel (ka vadjalased on nimetanud oma keelt maakeeleks - maa tseeli). 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaal 774 vadja keele oskajat (www.perepis2002.ru/ct/doc/TOM_04_04.xls). Tegemist on ilmselt veaga. Vadja keeles eristatakse nelja murret - ida- ja läänemurre ning kukkusi ja kreevini murre. Viimast kõnelesid 15. sajandil Lätisse küüditatud vadjalased (kreevinid) ning see hääbus 19. sajandi keskel. Kukkusi (Kurovitsõ) külas kõneldav murre on tegelikult vadja ja isuri segamurre. Idamurret räägiti II maailmasõja ajal veel vaid ühes külas (Itsäpäivä, vn Itsepino) ning tänaseks on alles jäänud vaid läänemurde viimased kõnelejad. Kirjakeel puudus kuni 2000. aastate alguseni, mil filoloog Mehmet Muslimov lõi läänemurdel põhineva vadja kirjakeele
annaabi.ee 
