Eelmiste aasta jaotamata kasum Kontod üheliigiliste varaobjektide, nende finantseerimisallikate ja majandusprotsesside tulemuste rühmitamise ja jooksvas arvestuses kajastamise vahendiks. Kahekordne kirjendamine majandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: Ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausend debiteeritava konto ja krediteeritava konto kindlaksmääramine Kontoplaan ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon) Korrigeerimiskanded raamatupidamiskanded, mis tehakse aruandeperioodi lõpul perioodi tulude ja kulude väljaselgitamiseks Depretsiatsioonisumma = (soetusmaksumus lõppväärtus) / kasutusaeg Lõpetamisekanded on: Tulukontode sulgemine Kulukontode sulgemine Tulude ja kulude koondkonto sulgemine
Tekkepõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud Raamatupidamist kassapõhiselt võivad pidada FIE-d. Kõikidel teistel raamatupidamiskohustuslastel peab olema tekkepõhine raamatupidamine 13. Raamatupidamislausendid (liht-, liit- ja komplekslausendid). Sellist raamatupidamislausendit, mis vormistatakse algdokumendil ja mis sisaldab peale debiteeritava(te) ja krediteeritava(te) kontode ka muud infot, nimetatakse kirjendiks....VT. Tööleht 14. Raamatupidamiskirjend. Raamatupidmiskirjend sisaldab: 1) majandustehingu kuupäev; 2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber; 3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad; 4) majandustehingu lühikirjeldus; 5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number 6 15. Raamatupidamisregistrid, kronoloogiline ja süstemaatiline kirjendamine.
2. Analüütilised kontod – detailne info. Täpselt iga õpilase kohta eraldi andmed, kes kui palju õppimise eest tasuma peab 53.Majandustehingute arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordseks kirjendamiseks nimetatakse majandustehingute arvestuspõhimõtet, mille kohaselt tuleb kõiki majandustehinguid kirjendada vähemalt kahel kontol (deebetis ja kreeditis). 54.Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. 55.Kirjend – üleskirjutuse tulemus. Lausendi üles kirjutamine. 56.Raamatupidamiskanne – andmekogumisse info kandmine. 57.Konteering – kontodele kandma. 58.Korrespondeeruvus – kontode omavaheline sisu, mida tingib majandustehing. 59.Lihtlausend – lausend, kus korrespondeeruvad kaks (üks krediteeritav, üks debiteeritav) kontot. 60.Liitlausend – ausend, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot. 61. 62
Kontod Sünteetilised kontod Analüütilised kontod (info kogumina) (detailne info) Kaup, volad tarnijatele Majandussündmuste arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordne kirjendaminemajandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. Lausumine ari keeles. Kirjend(lausend), (Raamatupidamis)Kanne(pannakse kirja), Konteering(kontole kandma) Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot, nimetatakse lihtlausendit. Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot, nimetatakse liitlausendit. Kontoplaan ... on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid
Kontol on kaks poolt parem pool on alati kreedit ja vasak pool on alati deebet. Raamatupidamislausendi kandmist kontole nimetatakse kirjendamiseks. Konto vasakule poolele sissekannete tegemine ehk kirjendamine on antud konto debiteerimine. Konto paremale poolele kirjendamine on antud konto krediteerimine. Heast raamatupidamistavast lähtudes alustatakse lausendite moodustamist alati debiteeritava(te)le kontodele kirjendamisega, alles siis kirjendatakse krediteeritava(d) kontod. Olenevalt sellest, kas on tegemist vara kontoga või kohustuste ja omakapitali kontoga, on kontode käitumine erinev. Seepärast on enne konteerimist (kontodele kirjendamist) vaja mõelda, milliseid bilansikirjeid (selle alusel vastavale bilansikirjele avatud kontosid) tehing puudutab ning milliseid bilansimuutusi tehing kaasa toob. Sellest lähtudes koostada raamatupidamislausend alustades alati debiteeritava või
.......... KOKKU "...."................... 200X. a. Lisa ...... lehel Raamatupidaja Memoriaalordereid ehk raamatupidamisõiendeid võib kasutada raamatupidamislausendite vormistamisel, reguleerimiskannete tegemiseks või tehtud vigade parandamiseks raamatupidamisregistrites. Vastavalt Eesti raamatupidamisseadusele peab raamatupidamiskirjend sisaldama: majandustehingu kuupäeva, raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrit, debiteeritava konto (kontode) kui ka krediteeritava konto (kontode) summat, majandustehingu lühikirjeldust, algdokumendi (koonddokumendi) nimetust ja numbrit. Kronoloogiline register selleks on päevaraamat. Ühtse päevaraamatu (zurnaali) asemel võib pidada mitut spetsialiseeritud kronoloogilist registrit. 10 Süstemaatilised registrid pearaamat ja analüütilise arvestuse registrid. Registrite kuju ehk
kahekordse kirjendamisega. Majandustehingud registreeritakse kontodel kahekordse kirjendamise põhimõttel, st iga majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis samas summas. Kui määratakse kindlaks, millistest kontodest tuleb tehing läbi kanda ja millistes summades, siis on tegemist lausendiga (nimetatakse ka konteering, kirjend, kanne). Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) nimetus(t)e ja summa(de) kindlaksmääramist. Kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Eristatakse liht- ja liitlausendit. Kui tehing tuleb kanda ainult ühe konto deebetisse ja ainult ühe konto kreeditisse, siis on tegemist lihtlausendiga. Kui tehing kantakse ühe või mitme konto deebetisse ja ühe või mitme konto kreeditisse, siis on tegemist liitlausendiga. Näiteülesanne 6: 1. Koostada lihtlausendid. 1
annaabi.ee 
