(õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna) 10. Kohustused tsiviilõiguses (Õigusõpetus, lk. 120-124) Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. Kohustuse mõiste. Kohustuse tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (krediitori) kasuks teatava teo: nagu üle andma vara, tegema tööd, maksma raha või hoiduma teatud teost. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Nii FI kui ka JI tsiviilõigussuhtesse siduvad tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest
Selle taotluse peale määras preetor pooltele õigusttundva kaaskodaniku kohtunikuks või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. 4 Kolmas tahvel reguleerib otsuste täideviimist. Tahvel koosneb kuuest paragrafist. Kuna Vabariiklikus Roomas puudus riiklik kohtukorraldus ja täitemenetlus, siis tuleb tähelepanu pöörata selle tahvli püüdele piirata krediitori võimu ning näha ette võlgniku kaitset. Neljandas tahvlis on reguleeritud patria potestas isavõim. Patria potestas oli sotsiaalne fakt. Isale kuulus absoluutne võim kodus, manus käsi, mis tegi ta kõikide perekonnaliikmete valitsejaks. Isa otsustada oli poja elu ja surm. Kui isa oma poega kolm korda maha müüs, oli poeg isa võimust vaba. Rooma kombed ei lubanud isal oma õigust muidugi suvaliselt ära kasutada, kuid esines kindlasti ka erandeid.
lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma) 3) Leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused (On lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Ei pea tõendama kahju, piisab rikkumise tõendamisest) 28. Käendus, käendussuhtes osalevad isikud Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud (s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti. Põhimõtteliselt võib käenduse anda nii juriidiline kui ka füüsiline isik
Kohustusõigus Tsiviilõiguste tekkimine Tsiviilõiguslikud kohustused tekivad tehingutest, haldusaktidest, avastustest, leiutistest ja autorlusest, teisele isikule kahju tekitamisest ning sündmustest, millega seadus seostab tsiviilõiguslike tagajärgede tekkimise. 13 By Matti `98 Kohustuse mõiste. Kohustuse tõttu on üks isik (võlgnik) kohustatud teostama teise isiku (krediitori) kasuks teatava teo: nagu üle andma vara, tegema tööd, maksma raha või hoiduma teatud teost. Krediitoril on aga õigus nõuda võlgnikult tema kohustuste täitmist. Siia lisandub võlaõigus, mida võib samastada kohustusõigusega, Kohustusalustest kõige levinum on kahepoolne kokkulepe ehk leping. Leping loetakse sõlmituks kui poolte vahel on saavatud kokkulepe kõigis selle olulistes punktides. Lepingu
õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 4.Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. 18. Nimeta kõrvalkohustused ja anna lühidalt nende sisu (§142, 156, 158) Vastus: Kõrvalkohustusteks on eelkõige: 1) käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused: Käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku krediitori eest vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustuse kas täielikult või osaliselt. Käendusleping peab olema kirjalikus vormis, kirjaliku vormi mittejärgimine toob kaasa käenduslepingu mittekehtivuse. Vastutuse mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja krediitori ees kui solidaarsed võlgnikud(s.t. kellelt võtta on sellelt võetakse), kui käenduslepinguga ei ole määratud teisiti.
,,seisusega võrdne." Teisest tahvlist on väga vähe teada, kuid ilmselt reguleeris see ,,kohtumenetlust." Menetlus ei lõppenud ,,jumalakohtuga," vaid palvega määrata kohtunik. Preetor määras pooltele kohtunikuks õigusttundva kaaskodaniku või vahekohtunikuks, kes eraisikuna tegi pärast asjaarutamist otsuse. Kolmas tahvel reguleeris kohtuotsuste täideviimist. Kuigi tahvlis leidus ka 4 ,,omaabi" elemente, oli piiratud ka ,,krediitori võimu" ning ,,kaitsti" võlgnikku (Ilus 2007, lk 33). Ka tänapäeval võib kolmas isik kohtus võlgniku võla maksta. See on sätestatud VÕS § 78, mis ütleb, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Seega on mõlema ühiskonna arusaamine seaduse
et olukord on vastupidine registrist (valdusest omaniku eeldamine valduse puhul ja ka kinnistusraamatu kande puhul) nähtuvale olukorrale. Asjaõiguste erinevus võlaõigustest Võla- ja asjaõiguse vahel tehti vahet juba Rooma õiguses. Asjaõigus andis vahetu võimu teatud kindla asja peale. See õigus oli suunatud, eriti õiguskaitse mõttes, kõikide kolmandate isikute vastu. Seega oli tegemist absoluutse õigusega. Obligatsiooniõigus oli aga rajatud vaid kahe poole krediitori ja debetiitor vahelisele õigussuhtele. Olles suunatud teatud kindla isiku vastu, oli see relatiivne õigus. Asjaõigus kui absoluutne õigus annab selle omajale aga kaitse igaühe vastu, omistades teatud hüve konkreetsele isikule ehk omandi kaitsjale. Asjaõigusega peavad arvestama kõik sealhulgas tehingus mitte osalenud isikud. Asjaõiguse absoluutsusest tulenevalt ongi enamik asjaõiguslikest sätetest imperatiivsed, samal ajal kui
annaabi.ee 
