a) raha, mida makstakse igakuiselt 65 aastastele ja vanematele b) raha, mida makstakse inimestele, kes otsivad tööd c) raha, makstakse, kui inimene on trauma tõttu töövõimetu d) raha, mida makstakse igakuiselt peredele, kus kasvavad väikesed lapsed 40. AS Kadakas raamatupidaja andis juhatusele ettevõtte rahalise seisu kohta aru (kroonides): Aktsiakapital 480000 Raha ja pangakonto 550000 Võlad hankijatele 85000 Võlad töövõtjatele 215000 Kaubad müügiks 130000 Lühiajaline laen krediidiasutuselt 300000 Masinad ja seadmed 705000 Ettevõtte bilansis olev sõiduauto 195000 Aruandeaasta kasum 500000 Ettevõtte bilansi passiva pool on: a) 1 100 000 krooni b) 1 365 000 krooni c) 1 580 000 krooni d) 1 710 000 krooni 41. Millest sõltub tavaliselt kõige enam see, kui palju keegi teenib? a) inimese poliitilisest kuuluvusest b) inimese vanusest c) nõudlusest selle inimese oskuste järele d) riiklikult kehtestatud minimaalpalgast 42. Riigieelarve on a) eeloleva aasta tulude ja kulude plaan
pank teenib kasumit. Lühikese netopositsiooni puhul saab tulu siis, kui välisvaluutakurss langeb. 12. Netovaluutapositsiooni suurus ja kapitali adekvaatsuse hindamine Baseli II raamistiku järgi. Krediidiasutuse avatust välisvaluutariskile peab arvestama ka kapitali adekvaatsuse normatiivi täitmisel juhul, kui kogu avatud netovaluutapositsioon ületab 2% krediidiasutuse omakapitalist. See aga nõuab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist võimalike kahjumite katmiseks. 13. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid Välisvaluutariski maandamismeetodid: Bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine Välisvaluutatehingute limiteerimine Riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon jt. Intressiriski maandamismeetodid:
33. Netovaluutapositsiooni suurus ja kapitali adekvaatsuse hindamine Baseli II raamistiku järgi. Vastavalt Baseli pangajärelevalve Komitee poolt välja töötatud kapitali adekvaatsuse hindamise metoodikale peab krediidiasutuse avatust välisvaluutariskilearvestama ka kapitali adekvaatsuse nor-matiivi täitmiseljuhul,kui kogu avatud netovaluutapositsioon ületab 2% krediidiasutuse omakapitalist. See aga nõuab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist võimalike kahjumite katmiseks. 34. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid Välisvaluutariski maandamismeetodid: •bilansi immuniseerimine ehk välisvaluutapositsiooni sulgemine; •välisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuuta-diileri, konkreetse valuuta jt riski üleandmine tehingu vastas-poolele; •riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap
Valisvaluutariski mootmisel on tahtsal kohal ka erinevate valisvaluutade korreleeruvus. 45. Netovaluutapositsiooni suurus ja kapitali adekvaatsuse hindamine Baseli II raamistiku järgi. Vastavalt Baseli pangajarelevalve Komitee poolt valja tootatud kapitali adekvaatsuse hindamise metoodikale peab krediidiasutuse avatust valisvaluutariskile arvestama ka kapitali adekvaatsuse normatiivi taitmisel juhul, kui kogu avatud netovaluutapositsioon uletab 2% krediidiasutuse omakapitalist. See aga nouab krediidiasutuselt omakapitali suurendamist voimalike kahjumite katmiseks. 46. Välisvaluutariski ja intressiriski maandamismeetodid Valisvaluutariski maandamismeetodid on jargmised: • bilansi immuniseerimine ehk valisvaluutapositsiooni sulgemine; • valisvaluutatehingute limiteerimine – krediidiasutuse, valuutadiileri, konkreetse valuuta jt riski uleandmine tehingu vastaspoolele; • riskikindlustus tuletistehingute abil nagu valuutaforvard, -futuur, -optsioon, valuuta- ja krediidiswap jt
3) tagab võlgniku vara säilimise; (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülesannete täitmiseks on ajutisel halduril õigus: 1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; 2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; 3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; 4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur vastutab oma kohustuste rikkumisega võlgnikule või võlausaldajale süüliselt tekitatud kahju eest.
Lisaks nimetatule täidab ajutine pankrotihaldur muid ülesandeid, mida kohus on talle pankrotimenetluses andnud. Selleks et ajutine pankrotihaldur saaks nimetatud ülesandeid täita, on tal õigus saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt, krediidiasutuselt või muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks; saada raamatupidamiskohustuslasest võlgnikult eelmise majandusaasta aruanne koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta. Kogutud andmete põhjal koostab ajutine pankrotihaldur aruande ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Arvamuses tuleb märkida sedagi, kas võlgniku
(3) Menetlusdokumentide kättetoimetamist korraldab kohus postiteenust majandustegevusena osutava isiku, kohtutäituri või kohtukordniku või vastavalt kohtu kodukorrale selleks pädeva muu kohtuametniku vahendusel või muul seaduses nimetatud viisil. (4) Kohtul on õigus menetlusdokumendi kättetoimetamiseks nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt, samuti isiku endiselt või praeguselt tööandjalt, krediidiasutuselt, kindlustusseltsilt ja muult isikult või asutuselt andmeid menetlusosalise või juriidilisest isikust menetlusosalise seadusliku esindaja või tunnistaja elukoha kohta ja muid kontaktandmeid. Andmekogu vastutav või volitatud töötleja või muu isik või asutus on kohustatud andmed viivitamata ja tasuta esitama paberil või elektrooniliselt. Tehnilise võimaluse olemasolul tuleb kohtule tagada, et ta saaks vajalikke andmeid ise isiku või asutuse andmebaasist kontrollida.
5) täidab muid kohtu poolt pankrotimenetluses antud ülesandeid. Ajutise halduri õigused Ajutisel halduril on õigus: 1) saada võlgnikult vajalikku teavet ja dokumente, eelkõige võlgniku vara ja kohustuste kohta; 2) viibida võlgniku valduses oleval maatükil ja majandus- või kutsetegevuseks kasutatavates ruumides; 3) viibida füüsilisest isikust võlgniku eluruumis; 4) saada riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuselt ning krediidiasutuselt, samuti muult isikult teavet ja dokumente, mis on vajalikud võlgniku varalise seisundi väljaselgitamiseks. (4) Kui võlgnik on raamatupidamiskohustuslane, on ta kohustatud ajutise halduri nõudmisel esitama talle eelmise majandusaasta aruande koos ülevaatega võlgniku finantsseisundi, majandustulemuste ja rahavoogude kohta ajutise halduri nimetamise päeva seisuga. Aruanne tuleb esitada mitte hiljem kui viis päeva enne kohtuistungit, kus vaadatakse läbi pankrotiavaldus
seadus. Andmesubjekti osalemise sisustamine Eesti andmekaitseõiguses viisil, mis annab andmesubjektile õiguse õiguslike tagajärgedeta juba tehtud tahteavaldus tagasi võtta, on vastuolus üldise õiguse põhimõtetega, kuna sellise absoluutse õiguse rakendamine paneb andmetöötlejad olukorda, kus andmesubjekti antud tahteavaldus ei too endaga õiguspärast ootust tahteavalduse püsimajäämisele. Nt andmesubjekt soovib saada krediidiasutuselt laenu. Krediidiasutus seab üheks tingimuseks, et andmesubjektist sõltuvate maksehäirete korral võib krediidiasutus avaldada andmesubjekti andmed avalikus võlglaste nimekirjas. Andmesubjekt on sellega nõus ning annab vastava nõusoleku. Krediidiasutus annab andmesubjektile laenu ning andmesubjektil tekivad mõne aja pärast makseraskused. Andmekaitsesubjekt kasutab oma IKS-i § 12 lõikest 7 tulenevat
annaabi.ee 
