majandustegevuse, äri või ametisaladuste ning omaniku või ärisuhete kohta. Pangasaladusena ei käsitata: andmeid, mis on avalikud või õigustatud huvi korral muudest allikatest kättesaadavad koondandmeid, mille põhjal ei saa kindlaks teha üksikkliendi andmeid krediidiasutuste asutajate ja aktsionäride või liikmete nimekirja informatsiooni kliendi kohustuste täitmise korrektsuse kohta krediidiasutuse ees. Krediidiasutusel on õigus avaldada klienti puudutavat pangasaladust kolmandatele isikutele vaid kliendi kirjalikul nõusolekul Krediidiasutus on kohustatud avaldama pangasaladust Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile seadusega pandud ülesannete täitmiseks välisriigi finantsjärelevalve või muu finantsjärelevalve asutusele Finantsinspektsiooni kaudu Krediidiasutusel on õigus ja kohustus avaldada pangasaladust rahapesu andmebüroole rahapesu ja terrorismi
suur. lk. 261-263, 266-272, 284-292 20. Krediidiasutuse põhifunktsioonid •säästude ja rahaliste tulude akumuleerimine ning nende inves-teeringutesse paigutamine, •krediitide vahendamine, •maksete vahendamine, •rahakäibes kasutatavate krediidiinstrumentide loomine, •konsulteerimine ning majandusliku ja finantsinformatsiooni pakkumine. 21. Krediidiasutuste tüübid 22. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Krediidiasutusel on tavaettevõttest kõrgem nõue omakapitali miinimumsummale, nt Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sisse-makstud aktsiakapital olema ekvivalentne vähemalt 5 mln euroga, mis vastab Euroopa parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2006/48/EÜ. Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt rahas sissemakstud summasid. Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva krediidiasutuse nimele Eesti pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole.
Aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine Riskikindlustus läbi riski kompenseeriva positsiooni võtmise Kindlustusfirmaga kindlustuslepingu sõlmimine Riskivarade müük lk. 293-296; 300-310 6. Intressimäärariski põhjused Intressimäärariski võib põhjustada nii üldine intressimäärade muutumine kui ka intressimäärade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad või kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 7. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida
valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine. Risk tekib siis, kui krediidiasutusel ei ole tasakaalus intressitundlike varade ja kohustuste summad voi kestused ning kui varade ja kohustuste struktuur on valuutades erinev. 41. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. Riski juhtimise seisukohalt on otstarbekas teada, kas ja kui suur on avatud intressiriskipositsioon, mille moodetakse gAp ja/voi DgAp mudeli alusel. GAP (value of rate-sensitive assets minus value of rate-sensitive liabilities) on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel
maksevõime. Teatud määral on normatiividel ka rahapoliitilised kaalutlused- Eriti meie rahasüsteemis (valuutakomitee süsteemis), kus rahapakkumist kujundavad pangad. Normatiivide karmistamine piirab pankade rahapakkumist (adekvaatsus, likviidsus, koh. reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus. Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents. Tegevuslitsentsiks on vaja panga omanikel paigutada panaga aktsiakapitali 5 miljonit Eurot. Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt
maksevõime. Teatud määral on normatiividel ka rahapoliitilised kaalutlused- Eriti meie rahasüsteemis (valuutakomitee süsteemis), kus rahapakkumist kujundavad pangad. Normatiivide karmistamine piirab pankade rahapakkumist (adekvaatsus, likviidsus, koh. reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus. Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents. Tegevuslitsentsiks on vaja panga omanikel paigutada panaga aktsiakapitali 5 miljonit Eurot. Usaldusnormatiividest kinnipidamist kontrollib Eestis finantsinspektsioon (Eesti Panga alluvuses, kuigi eraldiseisva eelarvega). Krediidiasutuse (kommertspanga) juhtorganiks on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Krediidiasutuse tegevjuhil peab olema majandusalane või juriidiline kõrgharidus või vähemalt
22.09. KREDIIDIASUTUSED Mõiste Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Krediidiasutus võib tegutseda AS-i või ühistuna ja temale kohaldatakse AS-i või hoiu-laenuühistu kohta sätestatut, kui KAS ei tulene teisiti. Ainult krediidiasutusel on õigus avalikkuselt raha hoiustamiseks vastu võtta või tagasimaksmisele kuuluvaid rahalisi vahendeid muul viisil... Krediidiasutuse ärinimi ja selles sõna pank kasutamine Krediidiasutuse ärinimes peab kasutama sõna pank või ühistupank kui tegutseb ühistuna. Ainult krediidiasutus võib neid sõnu oma ärinimses kasutada. Krediidiasutuse filiaal võib lisada krediidiasutuse ärinimele filiaali asukoha nimetuse.
Krediidiasutus seab üheks tingimuseks, et andmesubjektist sõltuvate maksehäirete korral võib krediidiasutus avaldada andmesubjekti andmed avalikus võlglaste nimekirjas. Andmesubjekt on sellega nõus ning annab vastava nõusoleku. Krediidiasutus annab andmesubjektile laenu ning andmesubjektil tekivad mõne aja pärast makseraskused. Andmekaitsesubjekt kasutab oma IKS-i § 12 lõikest 7 tulenevat õigust isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek tagasi võtta ning keelab krediidiasutusel sellega oma isikuandmete töötlemise. Krediidisuhtes on ühele lepingupoolele selliste ebaproportsionaalsete õiguste andmine tavapäratus. Eeltoodut kokkuvõttes, on andmesubjektil õigus: - Olla informeeritud enda kohta käivate isikuandmete töötlemisest sõltumata sellest, millisest allikast isikuandmed pärinevad. - Nõuda andmekaitse põhiprintsiipide järgimist isikuandmete töötlemisel
annaabi.ee 
