kratile kolm korda paremale õlale ja kratt ärkab ellu ja kui ta kratist ära tüdineb siis koputagu kolm korda talle vasakule õlale. Tütarlaps ei suutnud kauem vastu pidada jooksis koju ja koputas kratile kolm korda paremale õlale. Kratt ärkas ellu ja hakkas kohe ringi uudistama. Tütarlaps sai kratiga väga hästi läbi kuni järgmise neljapäevani . Tüdruk läks kodust ära , et süüa tuua , ja kratil hakkas igav ning ta arvas et ta on ju ikkagi normaalne kratt kes toob peremehele varandust kokku. Kratt hakkas metsas ringi uudistama ning leidis ühe majakese . Hakkas sealt raha ja palju muid huvitavaid asju Elisabethile koju tooma. Tüdrukule see muidugi ei meeldinud et kratt teistelt raha ja asju varastas. Tütarlaps läks linna selle sama poisi juurde ja küsis et kuidas ta kratist täiesti lahti saaks , poiss rääkis et kui panna kratt tegema midagi võimatut siis kratt kaob
söövate hiirte vastu. Kollane kratt olevat vana Räägu prossi ära varastanud, hiljem korraldas peo hingedega hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!" Oskar teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil oleks läinud liiga kaua aega aru saamiseks et see töö ei kanna vilja. Niimoodi ta ajaski krati põlema. Imbi ja Ärni jooksid marti, Jaan tahtis liituda, aga nad ei võtnud teda vastu, siis Jaan läks aidamehe maja juurde, too ei tahtnud lasta sisse Jaani, siis Imbi ja Ärni ütlesid, et kui vana kuu ajal koputada puu tüvele 3 korda, siis see kuivab. Kubjas Hans oli poissmees, orb, elas oma talus üksinda, iga kord kui talle üks tüdruk hakkas
Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama hakata. Hinged- Tulid hingedepäeval koju, neile pidi olema laud katud ja saun köetud. Raamatus on kirjeldatud, kuidas Räägu-Reinu tütar Liina valmistab suuresti kõik ette. Ta koristab ära toad, sauna ja valmistab süüa klamurahvale. Hingedele köetakse ka sauna. Raamatus pole öeldud kes küttis sauna, kuid ma kaldun arvama, et seda tegi Räägu-Rein, sest see on meeste töö. Hinged pidid nautima hingedepäeva, sest nad said
Kratt · On kodukaitsja ja varavedaja. · Oli vaid osades majapidamistes. · Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. · Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. · Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega. · Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. · Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. · Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest. · Kratil on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. · Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta või muutuda mingiks loomakeseks. · Et tüütust abilisest vabaneda, andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne.
Seal ajas Kaarel Muna Ottiga juttu. Väljas Jaan aga põrkas kokku Imbi ja Ärniga, kes mardisante mängisid. Läksid nad siis aidamehe ukse taha. Tema ei lasknud sisse ning siis vanapaar koputas tema puudele, kuna väljas oli vana kuu. Kui kolm korda koputada puule, siis pidi see ära kuivama. Läks siis Jaangi koju ning koputas puudele, et tema peremees vaesuses väänleks. Mardipäeval sada lund. Imbi ja Ärni tahtsid Rehepapilt puid varastada, aga Rehepapp lasi oma kratil nad eksiteele juhatada ja siis Rehepapi juurde tagasi. Vanapaar pidi tühjade kätega koju minema. Kiltri pere jagas aga surnud mehe vara laste vahel. Äkitselt ilmus aga surnud Lembit sinna. Tahtis liha süüa, aga poisid läksid talle kallale ning lõpuks jooksis surnu minema. Järgmisel päeval oli külasse jõudnud Saksamaalt parunihärra tütar. Luise oli sellepärast masenduses, et ta oli temast kenam. Kubjas Hans aga armus noorde Saksa neiusse ära. Õhtul läks
Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema
Kuradi pakutuga, verepiiskade loovutamine ja Krati meisterdamine. Kahe armunu kohtumine, Tüdruku isa selge eitus sellele armusuhtele. Krati ja Sulase kohtumine, kus viimane aimab, et miski on teoksil. Suurepärane töö libreto kirjutajalt. Ka teine vaatus oli sama arusaadavalt ülesehitatud: töölispidu, Krati kiusamine, Krati kättemaks ettevõtte mahapõletamise läbi, Peremees kasiinos ja raha kaotus. Peremehe veel suuremad nõudmised Kratile. Kratil saab viimaks peremehe täitmatusest kõrini ja ta laseb ahnusel Peremehe hukutada. Juba esimese vaatuse algul oli selgelt aru saada, et Tubin on oma teose loonud ajendatuna rahvaviisidest. Paljud muusikamotiivid olid tuttavad laulu- ja tantsupeo kavadest. Tubina muusika oli kaasahaarav ja samas lihtsa ülesehitusega. Tal on õnnestunud loomulikult ja orgaaniliselt ühendada rahvamuusika, kaasaegne helikeel ja sümfooniline helilaad. Kuna Tubin on kasutanud
Vaimud käsivad neil minema kasida ja lähevad sauna. Järgmisel päeval räägib Joosep rehepapile, et tegelikult tapavad ikka paljud kratid oma peremehed ära kui viimastel neile enam tööd anda ei ole, rehepappi ei taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime
Kalle ja Malle (diskuteerisid) ______________________________________ nähtud filmi üle. 0,5 p 65 Kui mees läks koju, kratt siis juba näitas oma väge, Sest juhul kui ei täida käsku see on sama hästi teada tolm kannul tuiskamas, ta kokku tassis rahamäge. hing alles jääb, kuid kratil tuleb lahkuma end seada. 12. Politseinik pöördus (potentsiaalsete) ______________________________ vabatahtlike poole. 0,5 p 66 Ei jõudnud öelda ah, ei oh nii kiirelt ringi rabas, Nii pääses mees, kuid meie teame: sattuda võib lõksu, võis küla kohal näha teda, tulejuga sabas
ametis on. Nii, et kui mingid konfliktid selles raamatus tekivad, siis tavalise ajalookirjutuse puhul tekivad need eestlaste ja sakslaste vahel, kuid Kivirähk näitab, et need tekivad oma rahva vahel. Sakslased elavad maette maailmas ja ei tea sellest mitte midagi. Aida Oskar ahne ja ihne inimene, kes tunneb ennast väga hästi siis, kui ta ümber on palju asju ja varandust, mida tal küll vaja ei lähe, kuid see ei tähenda. See on see tüüp, kes laseb kratil kogu aeg juurde varastada. Muna Ott üks legendaarseim tegelane sellest tekstis. Igas situatsioonis toime tulev tegelane. Üks kohandumise esindajaid. Ta saab kõigiga, nii peremehe kui valitsejaga, hästi läbi. Rahvuslased Räägu Rein ja mõisas toapoisina töötav Ints sellist tüüpi rahvuslased, kes põhimõtteliselt ei salli mingeid saksu, ka neid eetlasi, kes sakste heaks töötavad. Neil on mingid utoopilised arusaamad sellest, mis on eestlaste ajalooline järjepidevus
annaabi.ee 
