tunniseks, lisaenergiaks. Geele on erinevaid kiire efektiga (sisaldavad lisaks näiteks kofeiini) või aeglasemalt imenduvad. Kiire toimega geele võetakse tavaliselt jooksu lõpu poole kui soovitakse kiiret täiendavat energiasüsti. Aeglaselt imenduvaid geele võetakse enne jooksu ja jooksu ajal. Lisanditena on kogenenumad jooksjad soovitanud jooksu ajal tarbida vajadusel magneesiumi ja naatriumi (soola). Esimene aitab vähendada krampide riski või aitab tekkinud krampidest lahti saada. Teisest on abi vedeliku organismis püsimisel. Jooksjatel soovitatakse tarbida väga palju vett. Mitte jooksu ajal vaid üleülidselt on selline soovitus. Söömaajad peaksid olema planeeritud ja ei tohiks oodata kuni hakatakse tundma nälga. Kindlasti tuleks süüa hommikusööki. Läbi öö kestval paastuperioodil veresuhkru tase langeb ja võib olla hommikul tõustes vägagi madal. Hommikusöögi
ja hingamisteede limaskesta tuimestamiseks. Kokaiini kõrvaltoimed kliinilisel kasutamisel Imendumisel kõrvaltoimed KNSi ja kardio-vask. süsteemi poolt Sõltuvuse teke Manustamisel silma sarvkesta kahjustus ja haavandid Kokaiini kuritarvitamise tagajärjed KNSi stimulatsiooni tagajärjed Kardio-vask. süsteemi haigused Nina limaskesta kahjustus Hüpertermia ja rabdomüolüüs Kahjustav toime rasedusele Äge mürgistus surm krampidest või südameseiskusest Kokaiini toime KNSi Heaolutunne, eufooria, rahutus, erutus, mõnikord võib esineda düsfooria. Doosi tõstmisel treemor ja krambid. Mürgistuse korral KNSi depressioon. KNSi stimulatsiooni tagajärjed Hüperaktiivsus Ärritatavus Unetus Meeleolu labiilsus Erutatus Ärevus, paanika hood Paranoidne psühhoos Deliirium Kardio-vask. toksilisus Mõõdukates doosides südame löögisageduse ja vererõhu tõus.
a) näärmete sekretsiooni pärssimiseks b)vöötlihaste lõõgastamiseks 11. Milline väide on õige? Kokaiin ... a) ei imendu limaskestadelt b) läbib hästi hematoentsefaalbarjääri c) ei läbi platsentaarbarjääri d) ei metaboliseeru organismis 12. Kokaiini kroonilise tarvitamise tagajärjed? • KNSi stimulatsiooni tagajärjed • Kardio-vask. süsteemi haigused • Nina limaskesta kahjustus • Hüpertermia ja rabdomüolüüs • Kahjustav toime rasedusele • Äge mürgistus – surm krampidest või südameseiskusest • Eufooria 13. Kokaiini toime rasedale? • Tingitud sümpaatomimeetilisest toimest • Mürgistus – nt. aju infarkt • Võõrutusnähud – ärritatavus, värisemine, ebanormaalne unetsükkel, isutus, hüpotoonia. Nähud kuni 10 nädalat. • Hiljem on sage arengu peetus 14. Kuidas jagunevad sünteetilised lokaalanesteetikumid ja mille poolest rühmad erinevad? Estrid (novokaiin, tetrakaiin)-metabolism on kiirem. Amiidid (lidokaiin, bupivakaiin) 15
Järgnevad siiski lihaskrambid. Epileptiline erutuskolle tekib tavaliselt sünnitrauma tõttu (mingi aju osa kahjustunud), alkoholismist samuti. Elektroentsefalogramm ei tarvitse midagi näidata, kuna lained ei pruugi olla pidevalt nii tugevad, et oleks näha. Kui aga näha on, siis on epilepsiakoldele viitavad lained suure amplituudiga ja teravad (kutsutakse spike'ideks ehk ogadeks). Kui selliseid laineid leitakse ja eelnevalt on teada kogetud krampidest, siis on diagnoos üsna kindel.Kui Eeg midagi ei nöita, siis tehakse kordusuuringuid provokatsiooniga püütakse epilepsiale iseloomulikke muutusi välja kutsuda heli- ja valgusärritus. 2) ajukasvaja kasvajate korral kasvajakude ehituselt/struktuurilt kui normaalne põhikude. Biovoolud selles kasvaja piirkonnas erinevad normaalsetest biovooludes.Võib näidata ka armistunud insulti. Lained suurema amplituudiga ja harvemad, ebakorrapärased. (Parem meetod
3) Naha metalliseerumine - väga väikeste kaarleegis (näiteks lühisest) tekkinud metallitükikeste sattumine naha alla. Kaasneb põletus kuumast metallist. 4) Elektroftalmia - silmade kahjustus tugevast elektrikaare UV ja IP kiirgusest, mis lainepikkuselt ja energialt erinevad oluliselt looduslikust nähtavast valgusest. Võimalik metalli tükikeste sattumine silma. Kaitseks prillid nii UV kiirguse kui sulanud metalli vastu. 5) Mehaanilised kahjustused – krampidest naha, veresoonte, närvikuidude rebendid, liigeste traumad, isegi luumurrud ja kukkumised (ka teadvuse kaotusest), millede tagajärjeks vigastused, luumurrud, veresoonte rebendid jne. RASKED TRAUMAD. 34. Elektrivoolu toime organismisse, puute- ja sammupinge. Voolu toime organismi sõltub voolutugevusest, -kestusest ja –liigist, voolu kulgemise teest kehas ning organismi tervislikust seisundist. Vool tugevusega 0,03A pole üldjuhul ohtlik. Voolu tugevusega 0,1A 3
Kloraalhüdraat22 · Kasutusel rahusti-uinutina harva, peamiselt lastele enne ärevusttekitavaid diagnostilisi protseduure · Pärast suukaudset manustamist muundatakse ADH23 poolt maksas kiiresti & täielikult aktiivseks metaboliidiks, ioonkanaleid mõjustavaks triklooretanooliks · Ärritab limaskesti - manustada lahustatult suuremas veehulgas või võtta koos toiduga · Toimetelt sarnaneb barbituraatidele (rahustav, uinutav, krampidest vabastav ; tekib eufooriatunne) · Kõrvaltoimed - peapööritus, tasakaaluhäired, õudusunenäod; üliharva segasus & paranoia · Äge mürgistus - südame rütmihäired, maksa või neerude kahjustus · Pohmelus harvem kui barbituraatide või bensodiasepiinidega, võõrutusnähud võimalikud; ravimsõltuvus Barbituraadid · Sedatiivne toime, rahustav & uinutav, suuremate annuste puhul anesteesia, kooma & hingamise seiskumine · Barbituraatide toime kestab minutitest tundideni
krampide, laste palavikukrampide ja afektiseisundist tingitud krampidega. Iseäranis laste puhul on enamasti väljakutsete põhjuseks generaliseerunud krambihood. Lisaks vallandavad tugevamaid või nõrgemaid krampe ka paljud tserebraalsed kahjustused, uimastitest ja alkoholist võõrutamine, erinevate ainete puudused (nt hapnikupuudus), infektsioonid, peaajutraumad, eklampsia jne. Kui krambi põhjus on teada või kindlaks tehtav, räägitakse sümptomaatilistest krampidest. Kui aga täpset põhjust ei ole võimalik välja selgitada, räägitakse idiopaatilistest krampidest. Viimast esineb muu hulgas paljudel epileptikutel (kuni 50%-l). eklampsia: rasedatel esinevad toonilis-kloonilised krambid, millega võib kaasneda teadvusekaotus idiopaatiline: kindlaks tegemata põhjusel tekkinud Näidisjuhtum Häirekeskus võtab vastu telefonikõne: ühel parkimisplatsil seisvas autos on krampides naine. Krambihoog kestab kogu hädaabikõne vältel.
Kaks meest seati tema ja Priidu valvajateks, teised hakkasid tööle . . . Väljavalitud süüaluseid peksti kaua, väga kaua. Kõle ähvardus hirmutas õnnetuid põgenemast; nad karjusid hirmsasti, kargasid vahel kõrgesse, tantsisid jalalt jalale, heitsid kummuli lumesse, tõusid jälle jalule, ja rasked hoobid sadasid ikka edasi ning sünnitasid peenikegt verevihma. Väga kentsakalt mõjus see nähtus Priidule, kes säherdust .asja esimest korda nägi.. Ta nägu oli lumivalge ja krampidest viltu kistftd, silmad pärani lahti ja ehmatust täis. Ajuti katsus ta tuge vaid sidemeid kätki kiskuda ja tõmbas käesooned nii kangesti pingule, et veri näkku tõusis. Ka munk oli kähvatanud, aga pealtnäha täiesti rahulik. Tasakesi nihutas ta ennast Priidule ligemale, kuni nende selja taha seotud käed kokku puutu- 153 sid. Vahid ei pannud seda tähele, sest nende silmad olid põnevusega nuhtluspaiga poole pööratud.
annaabi.ee 
