Idee, mis oli ette määratud nurjumisele. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Klju? nikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga
Seal valmis mahukas sari joonistusi berberitest ja araablastest, mis moodustavad omaette peatüki Wiiralti 1930. aastate loomingus. Viibides neliteist aastat eemal kodumaast tegi Eduard Wiiralt endale ja Eestile nime rahvusvahelises graafikas. Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marsseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936),Krakovis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932,1939), Amsterdamis (1935,1939), Johannesburgis (1939), Roomas, Varssavis ja Antverpenis (1939) jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus ning 1937. aastal Helsingi Taidehallis. 1938. aastal ilmus
kus Uljanov elas ja töötas asutas ta marksistlikke ringe ja asus nende ettetsa.See oli tema puhul enesestmõistetav.Seetõttu tuligi tal tihti vanglas istuda.Susenskojes asumisel olles sai ta aga niipalju kergendust, et sinna lubati ka Ufaa kubermangust asumisele saadetud Nadezda Krupskaja kui Lenini mõrsja. Susenskojes nad ka 1898. aasta juulis abiellusid. 1893. aastal kolis Uljanov Peterburgi.1900.aastal kolisid Lenin ja Krupskaja välismaale.Elati Münchenis,Londonis,Genfis,Pariisis,Krakovis,Bernis ja Zürichis.Seal andis Lenin 1902.aastal välja raamatu : ,,Mis teha?", selle autoriks oli märgitud Lenin(esmakordselt kasutati avalikult pseudonüümi ,,Lenin").Uljanovistt sai 1903. aastal üks bolsevike juhtidest.Peamiselt tema initsatiivil oli sel samal aastal nad lahku löönud Vene Sotsiaaldemokraatlikust Töölisparteist, ehkki Lenin väitis tihti, et ta olevat kogu VSDPT liider. Päriselt jagunes aga partei
Süngemaks teemaks ristilöömine (ahastav Maarja Magdaleena) -laiendatud Krutsifiks- kolgatagrupp Pieta-14.saj. Saksam. Ema hoiab käes oma surnud poega. Tiibaltar(tahvelaltar) uus näntus, tahvelmaalingutega -I saksamaal 14.saj lõpp - väga populaares Hispaanias -altarimaal jagatus mitmeks tahvliks, liiguvad nagu kapiuksed - kolmnurkse kujuga( ka ristküliku kuuga) - tuntum meister sakslane Veit Stoss -tuntumad tööd asuvad Krakovis - tohutu tiibaltar Kraovi Maarja kirikus, kolmnurkse põhiplaaniga. Bernt Notre (rohkem tuntud skulptorina) Stockholmis Püha Jüri skulptuur ( võitlus lohega) Lüübekis ,,Surmatants" hävis IIMSs Nigulistes Notke õpilast poolt tehtud koopia Püha Vaimu kiriku kappaltar Herman Rode- Niguliste kiriku (tiibaltar) peaaltar Tahvelmaal Itaalias(uus nähtus) - 2 keskustSiena ja Firenze - Cimabul Firenzest, Giotto õpetaja, teinus ka tahvelmaale mis on halvasti säilinud
Peterburis sai temast kutseline revolutsionäär ja Vladimir arreteeriti. Peale arreteerimist saadeti ta Siberisse, kus ta kohtas ka oma tulevast elukaaslast - Nadežda Konstatinovnat. Siberis Šušenskojes Vladimir ja Nadežda ka 1898. aasta juulis abiellusid. Pärast Siberisse saatmist kolisid Vladimir ja Krupskaja välismaale. Nad elasid enamiku järgmistest viieteistkümnest aastast Lääne-Euroopas näiteks Münchenis, Londonis, Genfis, Pariisis, Krakovis, Bernis ja Zürichis. Seal andis Lenin 1902. aastal välja raamatu: „Mis teha?” ning selle autoriks oli märgitud Lenin(esmakordselt kasutas ta avalikult pseudonüümi - Lenin). Pika peale kujunes temast silmapaistev tegelane rahvusvahelises revolutsioonilises liikumises ning 1903. aastast sai temast üks bolševnike juhte. Vladimiri tõttu oli toimunud ka 1903. aastal lahkulöömine Vene Sotsiaaldemokraatlikust Tööparteist ning partei jagunes kaheks- bolševnikeks ja menševikeks
mitmesugustele draamalavastustele. Samal ajal juhatas ta Tartus mitmesuguseid sümfooniakontserte ning oratooriumide ettekandeid. Tartus elades tegutses Tubin ka koorijuhina: juhatas Tartu Meestelaulu Seltsi (TMS) meeskoori, Miina Härma nimelist segakoori ja Vanemuise Muusikaosakonna (VMO) segakoori, juhatas Tubin Tallinnas Estonia Muusikaosakonna (EMO) segakoori, kuid elas Tartus. TMS meeskooriga esines Tubin ka välismaal: 1935.a. jaanuaris Riias ja 1937.a. veebruaris Varssavis ja Krakovis. Alates 1933.a. juhatas Tubin korduvalt ka mitmesuguseid laulupäevi, kus oli tihti kavas ka tema enda laule. Neil aastail sooritas Tubin mitmel korral õppe- ja tutvumisreise välismaale. Käis. Viini ja Budapesti. Budapestis tutvus Tubin Zoltan Kodály'ga, ning kohtus ka Béla Bartókiga. Kodály soovitusel hakkas Tubin rohkem tähelepanu pöörama Eesti rahvaviiside kasutamisele ning käis 1938.a. suvel Hiiumaal rahvaviise korjamas. Seoses huviga rahvaloomingu vastu alustas Tubin 1938.a
enam üksinda toime nende õpetamisega ning asutas 1119.aastal juriidilide kooli. Mõni aeg hiljem andis keiser Friedrich Barbarossa Irneriuse koolile ülikooli õigused. Tegevust alustasid ka meditsiinilisekallakuga Salerno ülikool ja usuteadusliku kallakuga Pariisi ülikool. 1167.aastal asutati Inglismaal Oxfordi ülikool. XIII saj. tekkis mittmeid ülikoole ka Pürenee poolsaarel, XIV sajandil Kesk-Euroopas. Mainigem neist Karli ülikooli Prahas (1386), ülikoole Krakovis (1364), Viinis (1365), Heidelbergis (1386). Põhja-Euroopa suurkoolidest on vanimad Upsala (1477) ja Kopenhaageni (1479) ülikoolid. XV sajandi lõpul oli Euroopas juba 65 ülikooli, mille tegevuses peegeldus tolleaegne ideoloogiline võitlus ja opositsiooniline mõte. 1 Ülikoolide korraldus. Enamik tolleaegse ülikoolide õpeejõude ning üliõpilasi oli tulnud teistest linnadest ning
Üldiselt liikus plastika kuni 16 saj. alguseni gootika raamides ja üsna pikkamööda hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilikkuse poole, mis rajas teed renessansile. Tähtsaim plastika keskus 15-16 saj. Saksamaal oli Nürnberg. Siin tegutses kolm kuulsamat saksa skulptorit: Veit Stoss, Adam Kraft ja Peter Vischer. Veit Stoss (1438-1533), oli rahvuselt arvatavasti poolakas ja ta tegutses pikemat aega Krakovis. Siin tegi ta oma esimese kuulsama töö - Maarja altar Maarja kirikus (lõpetatud a. 1489). See on suur tiibaltar, mille keskel on stseen (elusuuruste vabafiguuridega) Maarja surma kujutamisega; tiibade sisekülgedel on kuus väiksemat nikerdatud kujutist Maarja elust ja väliskülgedel on 12 stseeni Kristuse elust. Siin võib juba täies ulatuses tundma õppida meistri laadi. Stossi figuuristiil on väga dramaatiline, jõuline, karge ja peaaegu vägivaldne,
andsid end tunda. Tänu Alfred Rõude3 tõukele korraldas Viiralt ulatusliku personaalnäituse 1936. aastal Tallinnas ja Tartus ning 1937 ka Helsingis. See leidis kodumaal elavat vastukaja ning pani aluse kunstniku üldrahvulikule tunnustusele. 1938. aastal ilmus Viiralti monograafia Rasmus Kangro-Pooli sulest. Selleks ajaks oli Viiralt endale nime teinud ka rahvusvahelises graafikas. Ta esines rahvusvahelistel graafikanäitustel Marseille's (1933), Varssavis (1933, 1936), Krakovis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis(1936). Hästi võeti vastu tema personaalnäitused Strasbourg'is(1932,1939), Amsterdamis (1935,1939) ja Johannesburgis (1939). Arvustused hindasid kõrgelt tema meisterlikkust ja omapärast maailmanägemist. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate 1 Hieronymus Bosch (1450-1516) Madalmaade meeldejääv ja omapärane maalija, kelle piltidel on fantastilised
detsembril 1924. a. püüti revolutsiooni eksportida. Taolisi ebaõnnestunud revolutsiooni eksportimise katseid oli mitmeid. 1923. aasta septembris püüdis Georgi Dimitrov koos Vassil Kolaroviga kommunistliku ülestõusu abil läbi viia riigipöörde Bulgaarias. Kuulsaim selles ahelas on kindlasti Hamburgi ülestõus Saksamaal 23.- 25. 10. 1923. a., mille korraldajaks oli Ernst Thälmann. 1923. aastal 6. 7. novembril toimus kommunistide eestvedamisel ja Kominterni korraldusel Poolas Krakovis mäss. 17.-19. 09. 1924. a. puhkes kommunistide õhutusel ja mahitusel mäss Lõuna-Bessaraabias Tatarbunarõs. Mässuliste eesotsas oli kommunist, parteikomitee sekretär Aleksandr Kljuznikov. NSV Liidu püsivaks salasooviks oli kogu aeg Rumeenia valdusesse läinud Bessaraabia tagasivõitmine. Seda ideed pidi ellu viima kohalik kommunist Klju?nikov, kelle esmaseks ülesandeks oli Moldaavia Nõukogude Vabariigi väljakuulutamine ning seejärel rahva tahte sildi all ühineda Nõukogude Liiduga
Arvukalt lindistusi Eesti Raadio fondi MC-d “Kohtumispaik Jazzkaar”(1995) ja “JAZZ PENDEL” (1998) Süvamuusika poolelt kontserdireisid M. Palmi, T. Maiste, V. Kuslapi, V. Puura, E. Otsmaniga Rootsis, Soomes, USAs, Prantsusmaal, Tšehhis, Poolas, Leedus, Lätis Kontserdid Eestis lauljate ja T. Saviaugu (flööt), P. Bernhardti (viiul), A. Villenthaliga (kontrabass) Süvamuusika solistina esitanud G. Gershwini “Rhapsody in Blue” sooloklaveri varianti nii Eestis (11 korda), Krakovis kui Helsingi “Kunstide öö” programmis 2005. aastal Esinen publiku ees erinevate programmidega nii solistina kui ansamblistina igal kuul keskmiselt 3–5 korda. 204 CURRICULUM VITAE Name: Tiit Lauk Date and place of birth: 09.01.1948, Tartu Citizenship: Estonian Education 2003 Master’s studies in the Jazz Department of the Estonian Music Academy/ Sibelius Academy, Master of Music Pedagogy
annaabi.ee 
