Keskaegne Inglismaa Elisa Litvin 7C GAG 2012 Võõramaiste sissetungijate ohvrid Taani liideti Inglismaaga kokku 1066. aastal olevad troonipärimisküsimused Krahv Haroldi ning Norra kuninga Harald Hardrada Stamford Bridgei lahing. Hastingsi lahing, William Vallutaja Normandia hertsog William Vallutaja 14.oktoober 1066 toimus Hastingsi lahing Kuningas Haroldi surm Williami kuulutati kuningaks InglismaaNormandia ühisriik Inglismaa eliit kõneles prantsuse keelt kuni 14. sajandini Linnused Riigiaparaat Williami surm William Vallutaja (10661087) Bayeux' Vaip (70 m pikk, ajalooline allikas) Henry II ( 11541189) Click to edit Master text styles Anjou krahv Second level Abiellus 19aastaselt Third level Eleanoriga ...
3) Lõuna-Frangi riik (pidi saama Itaaliaks) keisritiitli päris Lothar. See riik aga lagunes. · Lääne-Euroopa killustatust kasutasid ära: araablased viikignid ungarlased · Kojakrahv asekeiser, kohtunik Peakantsler Kamerarius varahaldur Krahvid maakondade valitsejad Kapitulaar asjaajamisekiri, kõikide krahvkondade jaoks *Riigikeel ladina keel. Ühiskond ja vaimuelu · Linnaelu soikumine, kaubanduse allakäik. · Linnad toimisd kui administratiivsed ja usulised kekused. · Lääne-Euroopas naturaalmajandus: vajaliku valmistasid talupojad/käsitöölised. · Feodaalse killustatuse ajajärgul sügavaim madalseis. · Feodaalkorra kujunemine. Senjööri ja vasalli suhted. Kujunes lõplikult 11. saj. · Seisusi kolm: vaimulikud sõjamehed töötegijad
relva jõuga.Iirlased kasutasid boikotitaktikat, ingoreerisid inglasi.Teine grupp olid intelligendid,kes segasid parlamendis 2a tööd.Homerule seadus oleks iirlastele õigusi andnud,terroristid keerasid asja tuksi.Iirlased võtsid parlamendi maha.Hääletasid foorumil valitsusvastaste jõududega.konservatiivid nati võimul.1886.korralised valmised.Liberaalid läksid lõhki, yhelt poolt Glatstone ja teiselt poolt Chamberlain.Valitus läx laiali.Võimul taas konservatiivid 1886-92.Krahvkondade reform.maa jagunes 120 krahvkonnax.1916 suur iiri ylestõus 1919 iseseisvus.Inglise Puuri sõda:Puurid ryndasid. Alguses oli ingl. Raske. Toodi vägesid juurde.Puurid pidasid 1901.a partisanivõitlust.Britid kasutasid terrorit tsivilistide vastu.Maailma esimesed koonduslaagrid.Katsetati uusi relvi.dumdumkuulid,kuulipildujad,varjerõivastus.1902 andsid puurid alla. Nad said enda kasuks rahulepingu,vaid ingl esindaja häi riiki.1910. sai alast iseseisev riik
Kui kuningas lööb meid ühe korra, puuakse meid üles".[13] Kodusõja esimene suurim lahing Edgehilli küla juures 1642. a. lõppes parlamendi vägede kaotusega.Prantsuse päritolu kuninganna käis oma kodumaalt abivägesid hankimas ja nii muutus parlamendi leeri seisukord kriitiliseks. Parlamendi armee ümberkorraldajaks sai saadik Oliver Cromwell. [13] O.Cromwelli nõudel viis parlament läbi armee reorganiseerimise. Krahvkondade poolt ülalpeetavate üksuste asemele loodi ühtne sõjavägi, mille tuumiku moodustasid talupoegade ratsaväeüksused. Enamik ohvitsere pärines uusaadlist, kuid mõned kolonelid olid pärit ka lihtrahva seast. Uues armees kehtis range distsipliin, nii et keelatud oli isegi vandumine. Relva kaotamise või vahipostil uinumise eest ootas surmanuhtlus. Võitlusvaimu pidi sisendama puritaanlik eluhoiak. Päev algas ja lõppes palavusega
tähtsusetuks moodustiseks. Prantsuse päritolu kuninganna käis oma kodumaalt abivägesid hankimas. 1643 aastal saavutasid kuninga väed edu suurel osal Inglismaast, eriti maa lääneosas, kus vallutati Bristol. Parlamendi leeri seisukord muutus kriitiliseks. Parlamendi vägede etteotsa asusid sir Thomas Fairfax ja ratsaväe ülemjuhatajana Oliver Cromwell (1599-1658), kes kuulus äärmuslike puritaanide hulka. Oliver Cromwelli nõudel viis parlament läbi armee reorganiseerimise. Krahvkondade poolt ülalpeetavate üksuste asemele loodi ühtne sõjavägi, mille tuumiku moodustasid talupoegade ratsaväeüksused. Enamik ohvitsere pärines uusaadlist, kuid mõned kolonelid olid pärit ka lihtrahva seast. Uues armees kehtis range distsipliin, nii et keelatud oli isegi vandumine. Relva kaotamise või vahipostil uinumise eest ootas surmanuhtlus. Võitlusvaimu pidi sisendama puritaanlik eluhoiak. Päev algas ja lõppes palvusega
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid)
truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. · John Maata ja Magna Charta: 13.saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216; Plantagenettide dünastia
kuninga vasallideks, kes andsid truudusvande kuningale. Kuningale antud truudusvannet peeti olulisemaks oma senjöörile antud truudusevandest. Sellega sai Inglise kuningast kõigi feodaalide kõrgeim senjöör. Erinevalt muust Euroopast, kus kehtis süsteem ,,minu vasalli vasall pole minu vasall", hoidis see ära feodaalse killustatuse kujunemise ning Inglismaal kujunes välja tugevaim keskvõim. Kuningas määras territoriaalsete piirkondade krahvkondade etteotsa serifid, kes juhtisid krahvkonna väeüksust ning olid ühtlasi piirkonna kohtu eesistujaks. Erinevalt Frangi riigi krahvitiitlist ei muutunud serifiamet ka pärandatavaks. 2.2. John Maata ja Magna Charta: 13. saj algul puhkes Inglismaal vastasseis kuninga ja tema vasallide vahel. Kolmandas ristisõjas (1189-1192) silma paistnud Richard I Lõvisüdame noorem vend John I Maata (valitses 1199-1216;
kuningast sõltumatuks. Euroopas kujunes feodaalne killustatus, kus madalamad võimukandjad võitlesid pidevalt alade suurendamise pärast. Killustatust soodustas 1. valduste paiknemine erinevates kohtades. 2. valitseja surmakorral riigi jagamine osadeks. 3. abielude kaudu riikide liitmine,sest kultuurilised ja õiguslikud erinevused soodustasid sellise riigi lagunemist. Tugeva keskvõimu suutis säilitada vaid inglismaa, kus feodaalid vandusid truudust otse kuningale. Ja krahvkondade eesotsas oli kuninga poolt määratud sheriffif. Enamasti sõltus riigi saatus 1. otseselt valitseja edukusest 2. valitsus aparaadist ehk suurvasallide nõukogust. Kes otsustasid finants asju ja asendasid kuningat tema äraolekul. Ka poliitilistest küsimustest sõltus kuningas vasallide toetus kuna vajas nende raha. Välja hakkasid kujunema rahva esindus kogud. Mis olid seisuslikud. Iga seisus tegi otsused eraldi ja omavahel lepiti kokku läbirääkimise teel
annaabi.ee 
