sõjaretkele tulema. Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning üldlevinud oli arusaam, et Jumal
Skisma 1054.a, usk ja kirik lõheneb, kujunevad kaks poolt: läänekirik: Rooma paavst, ladina keelne, katolik ja idakirik: allus Konstantinoopoli patriarhile, ortodoksia, rahvuskeelne 4. 7 sakramneti ristimine, leerimine, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine 5. Mida tähendab Minu vasalli vasall ei ole minuvasall. kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. 6. Kirjelda feodaalsüsteemi (feodalism, 12 saj,maahärra, lään, vasall, koormis, senjöör, pärandatav) vaata vihikust 7. Kirjelda lühidalt rüütliks saamist, millisedolid ootused rüütlile? 7 a vanemate juures, 7 a paažiks feodaaliks, siis kannupoiss. Rüütel pidi olema õilsad, truud, vaprad, võitlema surmani 8. Õpik lk 137 küsimused 1,2,3,5,6 vaata vihikust 9
vaenlaste kallaletungide eest. Seega, valitsejad jagasid rüütlitele maad selleks, et need saaksid muretseda endale sõjavarustuse ja kaaskonna. Selle eest olid rüütlid kohustatud valitseja kutsel oma relvade ja kaaskonnaga sõjaretkele tulema. Lääne-Euroopa feodaalses hierarhias maksis põhimõte: "Minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kuningas võis esitada nõudmisi oma vasallidele, so hertsogitele ja krahvidele, kuid ei tohtinud esitada nõudmisi nende vasallidele, so parunitele ja rüütlitele. Vasall peab andma senjöörile: Sõjalist abi, Rahalist abi, Nõu Senjöör peab andma vasallile: Eestkostet ,Kaitset kohtus, Ülalpidamist, Vasall annab senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida! Tegelikkuses on feodaalsuhted keerulised ja vasalli truuduses ei saa sugugi kindel olla. Osad
Kuna lahingvarustus oli väga kallis, siis pärandati seda perekonnas meesliini mööda. Maavaldust, mille rüütel teenistuse eest sai, kandis nimetust feood, ehk lään. Feoodi omanikku nimetati feodaaliks ehk läänimeheks. Valitseja, kes maad andis oli senjöör, kelle suhtes läänimees oli vasall. Vasalli ja senjööri sidus truudusvanne. Kõige suuremaks maavaldajaks riigis oli kuningas, kes läänistas oma valdused suurfeodaalidele, krahvidele ja hertsogitele, kes pidid algselt olema teatud piirkondade asevalitsejad ja sõjalised juhid. Kuninga kutsel pidid nad koguma kokku oma sõjaväed ning ühinema kuninga armeega. Selleks, et sõjamehi saada, läänistasid nad omakorda maa edasi parunitele, kes oma maad veel omakorda rüütleile läänistasid. Rüütlid väikefeodaalidena said niipalju maad, et oma varustust ja kaaskonda üleval pidada. Kuningas sai oma riigi Jumalalt ning
10. Lääni- ehk feodaalsuhete väljakujunemise põhjused ja eeldus. Feodaalsuhete välja kujunemise põhjused: 1) professionaalsete rüütlite ratsaväe tekkimine, kellele maksti teenistuse eest maaga. Maa andjat nimetati senjööriks, maa saajat vasalliks. Kõrgeim senjöör oli kuningas, kes läänistas maid endast madalamal astmel olevatele aadlikele (hertsogitele, vürstidele, krahvidele, piiskoppidele jt), kes omakorda länistasid maid edasi endast madalamatele aadlikele (nt.parunitele). 2) vajadus luua stabiilne võimusüsteem, et tagada riigi kestmine. Süsteemi eesotsas oli kuningas, kes pakkus kaitset neile, kellele ta oli maad läänistanud (suurfeodaalidele), need endast madalamatele feodaalidele ning viimsed rüütlitele, kes pakkusid kaitset talupoegadele.
kätte palveraamat, mille vahel oli roosi õielehed. Lehed kukkusid tornist alla. Kui päike tõusis võttis ta uuesti raamatu kätte ja sealt tuli välja mustaks tõmbunud punane roos. Teadmata miks, käis ta südamest läbi valuhoog, silmad olid pisarais. Kui ta tornist alla läks oli seal käskjalg teatega, et Konrad on teel Itaaliasse. VI Täht Kui Konradin Brenneri mäekukrust välja jõudis, tervitas teda vaid Ehatäht, see pidi halb märk olema. Trento linn oli Tiroolo ja Görzi krahvidele valmis truudust vanduma. Verona linnas pidutseti mitu päeva. Lootus Lombardiast läbi murda oli nõrgaks jäänus. Konradin ei tahtnud vägesid veel lahingusse viia. Raha Konradini kassas vähenes kiirelt. Kui Konradin läbi väeleeri ratsutas, ei tervitatud teda enam hõiskamisega. Peakorteris ootas teda Rudolf von Habsburg, kes ütles et lahkub, sest rahvas nõuab peremeest ja ta peab oma kohust täitma. Ta lubas kohe tagasi tulla, kui vägi peaks edasi liikuma. R-ga läks
LEVIK 6 Karl Suure vallutustega levis Euroopasse-Saksamaale; Põhja- ja Kesk-Itaaliasse; Inglismaale ja Lõuna-Itaaliasse 11.sajandil; Hispaania(rekonkista); 13.sajandil Eestisse FEODAALNE HIERHARHIA E. LÄÄNIPÜRAMIID Tipus oli kuningas, kes läänistas maad hertogidele, parunitele, krahvidele ja markiidele Nad läänistasid omakorda maad väikevasallisdele, kogudes neilt makse sõjaväe mundri jaoks, alludes ise oma isadale. Talpojad oli püramiidi põhjas, madalamad MAJANDAMISSÜSTEEMID 1. Põlisrendisüsteem-kogu deodaali maa oli jagatud talupoegadele, kes maksid selle eest renti maksma, kas tegudes või loomadega. Hiljem hakati maksma raha. 2. Pärisorjaduslik mõisamajandus-Talupoeg rentis mõisnikult väikest maalappi, makstes teorenti. See oli
Kuningas valitseb koos seadustega ja kedagi ei vangistata ilma juurdluse ja kohtuotsuseta. Need põhimõtted on ka 1350. a. I üleriigilises maaseaduses (Magnus Erikssoni riigiseadus) ja 1422.a. riigiseaduses ning sedakaudu kuni 1734. a. Rootsi XIV saj 1332. a. sai Magnus täisealiseks ja asus Rootsit valitsema. Rootsi riik oli suurem kui kunagi varem. Taani oli väga keerulises seisus ja kogu riik oli pandidtud Holsteini krahvidele ettepanek Rootsile osta ära Skåne ja Blekinge, mida ka tehti 32 000 marga ehk 6432 kg hõbeda eest. Rootsi XIV saj 1335. a. Magnus abiellub. Sünnib kaks poega: Erik ja Håkon, kellest tehakse Norra marionettkuningas. Erikust saab ``Rootsi kuninas``. Riik on võlgades ja rahvas rahulolematu. Kuningal on mitteaadlikust soosik Bengt Algotsson, kelle ta tõstab hertsogiseisusesse süüdistus homoseksualismis. Rootsi XIV saj
a., v. U. B. 112) seletanud nende maade vastristitute suhtes, et oleks jõle seisukord, kui vabadus läheks usu läbi kaduma ja muutuks orjuseks. Ta võtab seepärast kõik noorkristlased tervikuna ja üksikult ühes kõige nende varandusega oma ja riigi erilise kaitse alla, neile jättes jäädavalt (perpetuo) vabaduse ja õigused (immunitates), mis neil enne ristiusku pöördumist olnud. Ta vabastab nad igasugusest alluvusest kuningatele, hertsogitele, vürstidele, krahvidele ja teistele magnaatidele. Nad alluvad ainult püha ema, kiriku, ja Rooma riigi valitsusele, nagu teisedki riigi vabad elanikud. Peaaegu nendesamade sõnadega tunnustab ka Rooma kuningas Rudolf vastristitute vabadust ja võtab nad erilise kaitse alla ühes nende varandusega (umbes 1274, v. U. B. VI. 2750)). 2. 13. aastasaja keskpaiga ümber hakkas iseäranis paavst Aleksander IV ordut Liivimaal soodustama ja eesõigustama, isegi vahekorras piiskoppidega, paralüseerides piiskoppide voli ja
annaabi.ee 
