ehitusega vähid. Tuntumad nendest on kümnejalalised. Nende tuntum esindaja on magevetes elav jõevähk. [4] Vähkide kehaehitus Suuruse ja kehakuju poolest on vähid küllaltki erinevad, kuid neil on ka ühiseid tunnuseid. Neil kõigil on välistoes, mida nad kasvamise käigus aeg-ajalt vahetavad. Neil on kaks paari tundlaid ning enamikul ka liitsilmad. Tavaliselt hingavad vähid jalgade alusel asuvate lõpustega. Osal liikidel on ujumisjalad. Jõevähil, homaaridel ja krabidel on käigujalad, mille esimene paar lõpeb võimsate sõrgadega. [6] Vähkide vereringe Vähkide vereringesüsteem on avatud nagu teistelgi lülijalgsetel. Veri liigubsüdamest lähtuvates veresoontes ja kehaõõnes. Südamest juhivad veresooned sinakasrohelised vere kõikidesse keha osadesse. Sealt liigub hapnikuvaene veri esmalt lõpustesse, kus rikastub hapnikuga, ja seejärel jõuab uuesti tagasi südamesse. [6] Vähkide närvisüsteem
kaldakoopais. Krabiliste liike on üle 4450. Nende liigirohkes rühmas on nii limustel nugivaid pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide areng algab viljastatud munast. Sellest koorunud vastne areneb pärast mitut kestumist täiskasvanud krabiks. Igasse järgnevasse arenguastmesse minekul heidab krabi endalt kitsaks jäänud kooriku, mille all on uus koorik. Mõningatel krabidel on kena välimus, aga teised võivad oma hirmsa välimusega inimesi ja enda vaenlasi eemale peletada.
suured. Kuldse kuningkrabi värvus on oranzim ja tema jalad on väiksemad ja okkalisemad. Need värvused käivad keedetud kuningkrabi kohta. Elusate krabide värvused on palju kütkestavamad. 2.2. Maitse Kuningkrabi maiste on mahe, magus ja mahlane. Alaska punast kuningkrabi Bristol Bay-st peetakse maitse poolest parimaks maailmas. Sinise kuningkrabi kohta on vastakad arvamused, mõni ütleb, et ta on magusama maitsega kui punane, mõni vastupidi. Mõnedel krabidel on soolakas "meremaitse". Seda saab vähendada kui neid enne keetmist või söömist veega loputada, samuti väheneb see maitse keetmisel. Üldiselt on kuningkrabi maitse keskmisel magus, eriti kui teda süüa värskena. 6 2.3. Kuningkrabi keetmine Enamasti müüakse kuningkrabi juba keedetud kujul ja enne söömist tuleks seda vaid soovitud viisil soojendada
Nende liigirohkes rühmas on pisikesi krabisid kui ka hiigelsuuri loomi; näiteks jaapani hiidkrabi. Krabide tavaline pearindmikukilp on 2-40 sentimeetri laiune. Esimesel käimisjalapaaril on sõrad. Krabid hingavad vees lõpustega, kuid osa krabisid elab maismaal; näiteks kookosevaras. Enamik on ikkagi põhjaloomad ja toituvad merepõhjas olevatest selgrootutest. 11 Kõikidel krabidel on tugevasti liigestunud koorik nagu pantser. Krabide jalad on lülilised ja peas on kaks paari tundlaid. Krabide sõrgu peetakse delikatessiks. Krevett Krevette saab rühmitada mitmeti. Neid on näiteks söödavaid ja mittesöödavaid, magedas või soolases vees elutsevaid, elupaigana sooja või külma vett eelistavaid, punakaid või muu värvusega. Kulinaarses-kaubanduslikus klassifikatsioonis lähtutakse eeskätt
Sugulise valiku intensiivsus on seda suurem, mida rohkem erineb kummagi sugupoole fitnessi sõltuvus nende sigimispartnerite arvust Sugulisel valikul eristas Darwin omakorda kaht põhivormi: · intraseksuaalne ehk soosisene valik. Isaste vaheline konkurents emaste pärast. Selle valikuvormi mõjul arvatakse näiteks paljude liikide isastel olevat välja kujunenud erilised võitlusorganid, nagu näiteks sarved sõralistel, lõuad putukatel, sõrad krabidel, füüsiline tugevus, suured kehamõõtmed jms, samuti agressiivne käitumine, paarilise valvamine, mittmesugused spermakonkurentsi meetodid (vt allpool) jne; · interseksuaalne ehk sugudevaheline valik. Hindab vastassugupoole (enamasti emaste) jaoks atraktiivseid omadusi mingil sugupoolel (enamasti isastel). Selle valikuvormi käigus arvatakse paljude liikide isastel olevat välja kujunenud näiteks mitmesugused nn sekundaarsed sootunnused
36.Vähkide mitmekesisus ja tähtsus Vähke on palju liike. Kõige suurem mageveevähk on jõevähk. Temast suuremad on aga sarnase välimusega homaarid ja langustid, kes elavad soolastes ookeanide madalamates kohtades. Homaari kaal võib ulatuda kuni 9 kilogrammini. Vähkide sugulased on sabata, ovaalse kujuga krabid. Nende keha peamise osa moodustab tugeva ja laia kilbiga kaetud pearindmik. Jalad on pikemad ning tugevamad kui jõevähiomad. Krabidel on sõrad nii enesekaitseks kui ka saagi haaramiseks. Läänemere randadele eksib harva ära mõni villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha pikkus ulatub 4 meetrini. Vähid on osavad maskeerujad. Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa
Kaladel on selleks ujupõis. Ujupõie pinnal paiknevad baroretseptorid. 5. MAGNETRETSEPTSIOON – Võime tajuda magnetvälju. Magnetretseptsioon on tavaline lülijalgsetel ja lindudel, kellel on magnetvälja jõujoonte määramiseks vastavad elundid. Lindudel asub antud elund silma võrkkestas. Sealsed rakud sisaldavad magnetiiti Fe3O4, mis on kergelt magnetiseeruv aine. Magnetretseptsioon esineb ka reptiilidel (kilpkonnadel) ja krabidel, kes elavad tõusu- müüna piiril. Krabid leiavad ülima täpsusega üles mudaväljast oma pesitsuspaiga. 6. ELEKTRORETSEPTSIOON – Võime tajuda elektrivälja. Kõik organismid tekitavad enda ümber elektrivälja, mida on võimelised tajuma haid ja raid. Nad kasutavad elektroretseptsiooni mudasse kaevunud saakloomade leidmiseks. Nad tunnetavad jõudu, mis avaldub kehale elektriväljas – Lorenzi jõud. Neid organeid nimetatakse Lorenzi ampullideks.
annaabi.ee 
