rabarinnakraavid on kuivendatud. Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti või satuvad sinna juhuslikult. Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku ning raba kraavitatud osas rästikut. Kahepaiksetest kohtab rabakonna ning rohukonna. Linnuliikidest on rabas teder, kes on looduskaitse all, ja suur ja väike koovitaja. Peaaegu kõik rabalinnud kuuluvad rändlindude hulka ning asustavad raba aprilli teisest poolest kuni juuli lõpuni. Kohtab ka valget toonekurge, hõbekajakat ning sookurge, kes on raba suurim haudelind. Rabas domineerivad ka ämblikud. Rabamänniku puhmarindes moodustavad ämblikud kuni 30%.
.......................................................................................................11 2 Sissejuhatus Piiumetsa raba kuulub Kesk-Eesti väikesoode hulka. Suhteliselt väikesel rabal on esindatud kõik tähtsamad sootüübid alustades puis-peenar-älve-laukarabast ja lõpetades madalsoometsaga, esindatud on ka puhmaraba. Leidub ka endist turbavõtuala rabamännikus ja puhmarabas ning kraavitatud piirkondi. Kaitseala eesmärk on kaitsta soomaastikku kui tervikut, erinevate sootüüpide elustikku ning veevarusid. Kaitseaala piirid on sätitud nii, et kaitsta kogu rabakompleksi ning tagada metsise mängualade kaitse rabaga külgnevatel aladel. 3 Kaitseala üldine kirjeldus Esimest korda võeti Piiumetsa maastikukaitseala kaitse alla 1981. aastal soo kaitseks (Keskkonnaregister)
Põlengu- ja põuajärgsed putukarüüsted tekivad tulest ja põuast nõrgestatud puudele, mis on heaks toidubaasiks just üraskiliikidele. Sõraliste söömakahjustused on pidevad ja selle suurenemine on sujuv, kui sõraliste arvukus suureneb seda ei saa liigitada häiringute hulka. Häiringulaadsed on aga mitme hiireliigi massilised tüvekeste koore söömiskahjustused noortel puudel, mis korduvad plahvatuslikel ,,hiireaastatel" nii meil kui eriti Soomes. Kraavitatud metsamaadel on kobraste mõjuala kordades suurem kui loodulikel veekogudel. Arvestades seda, on sellistel aladel kõige looduslähedasemaks majandamise viisiks kobraste ja nende poolt põhjustatud üleujutuste likvideerimine. Kui kobraste mõju jääb 5 püsivalt kestma, võib eeldada nende alade kiiret sostumist. Sellise arengu tulemusena kujuneb metsata või hõreda puistuga madalsooala, mis tõenäoliselt on ka kopra elupaigaks ebasobiv.
Lihula üldinfo Pindala 384 km2 Elanike arv 2852 (01.01.2007) Keskus Lihula linn, elanike arv 1579 (01.01.2007) Lihula vald on tasane. Esile kerkivad vaid üksikud künkad nagu Kirbla, Lihula ja Parivere "mäed". Maastikku liigestavad enamjaolt kraavitatud väikesed jõed ja ojad, mis suubuvad Kasari jõkke või Matsalu lahte. Valla ida- ja kaguossa jäävad ulatuslikud Lihula ja Tuhu metsa- ja rabamassiivid, põhjaosas ulatuslik Kasari jõe luht ja Matsalu lahe rannaheina- ja karjamaad. Kohati on säilinud puisniite. Esindatud on loopealsed. Metsades on valitsevaks puuliigiks kask, järgnevad mänd ja kuusk. Haritavat maad on ligikaudu 9000 ha e. 23% valla territooriumist. Lihula vallas asuvad osaliselt Matsalu rahvuspark ning Lihula ja Tuhu
Pinnakattes dom. liivad ja kruusad. Markantsemad näited sanduritest on Männikul ja Elvas. Taimkattest valitsevad nõmme ja palumännikud. 9. Viirsavitasandike maastik: Esinevad kunagiste jääjärvede levikualal, peamiselt LääneEestis. Reljeef madal ning alad on liigniisked. Jõgedevõrk tihe ning tänu madalale reljeefile esineb tihti üleujutusi. Muldadest dom. soostunud kamar ja lammimullad. Põllumaad tugevasti kraavitatud. Metsadest valitsevad laane ja lodumetsad, esineb palju soid. 10. Jääpaisjärvetasandike maastik: Maastik mandrijää sulavete levikualal, peamiselt Kõrvemaal, Alutagusel, Võrtsjärve ja Peipsi nõos. Reljeef tasane, pinnakatte mood. veekogude setted. Esineb samuti palju üleujutusi, suurem osa antud aladest soode all, seetõttu dom. soostunud mullad. Metsadest: laane, salu, madalsoo ja palumetsad. 11
Jõevähi kui ühe olulise ökosüsteemi lüli väljalangemine kiirendab veeökosüsteemi allakäiku veelgi. Veel 1998. aastal registreeriti jõevähi olemasolu 414 veekogus, kuid 2003. aastaks oli see arv kahanenud 303-le (Jaanus Tuusti avaldamata andmed). Praeguseks on vähivarud veelgi kahanenud 2002. ja 2003. aasta põua tõttu, mis avaldas mõju eelkõige väiksematel veekogudel, mille valgala oli suures ulatuses kraavitatud. Tegelikult on võimalik hüdrotehniliste tööde abil koos veekogu eriilmelisuse suurendamise ja varjevõimaluste loomisega muuta vähile elamiskõlblikuks isegi kuivendussüsteemide 7 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) peakraavid ja kanalid. Vee-elustiku vajadusi tuleks edaspidi arvestada
allikasood, deltasood, lammisood. Soo pind on tasane või nõgus. Siirdesoo turbalasundi tüsenedes kujunev madal- ja kõrgsoo vaheaste. Põhjavee osatähtsus on väiksem. Mätastel kasvab rabataimestik, mätaste vahel madalsootaimestik. Kõrgsoo e. raba (ombotroofne) soo arengu vähetoiteline lõppjärk. Saab vett ainult sademetest, mineraalained pärinevad tolmust. Soo pind on kumer. Kraavitatud raba muutub looduse tervendajast (puhta vee säilitusalast) selle reostajaks: kuivendatud ja kuivendusest mõjutatud soodes hävib (mineraliseerub ja haihtub süsihappegaasina õhku või kantakse vooluveega minema) igal aastal ligikaudu 5 miljonit tonni sinna varem aastatuhandetega talletatud orgaanilist ainet. Nii võivad meie kuivendatud sood osutuda tööstuse järel teiseks oluliseks süsihappegaasi atmosfääri paiskajaks ja kasvuhooneefekti soodustajaks. 13
annaabi.ee 
