Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinateliikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadusuhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega. Mingil määral on metsa drenaazi
külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel). Sobivad peenrasse iiriste, pojengide, astilbede ja liiliatega või iseseisvate rühmadena murusse. Olemas on valgeid sorte, väga effektne Harilik raudrohi (Acillea millefalium) Levinud Euroopas, Ida- ja Lääne-Siberis, Uus-Meremaal. Kõrgus ulatub 30-80 cm, püstine, puhmjas. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Kasvukoht päikeseline, taim vähenõudlik, näiteks teeservad, kraaviperved, põllumaal umbrohuna, sitke juurestikuga. Kasvupinnas ja muld- väheviljakas, toitainetevaene, kuiv, liivane, vett läbilaskev. Sobib ka tavaline aiamuld. Õitseb terve hooaja vältel, juunist septembrini. Liitõisikus on mitu sarikat korvõisikut, milles omakorda keelõied. Aedsordid on kollaste kuni karmiinpunaste õitega. Paljundatakse tütartaimedega Sobib kõrvuti kressiga, peenarde ääristaimeks Sordid - Achillea ptarmica - Võsa- raudrohi "Shneeball" või "
põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid.
põllumajanduses. Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 71. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 72. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada putukaid.
Samuti on neil kevadeti vähe süüa, sest pajuvõsasid ja remmelgaid langetakse palju. Kimalased on tähtsad, sest nad tolmeldavad taimi edasi ja tänu neile hakkavad uued taimede seemned idanema. 72. Seleta loodussaarekeste mõistet? Mis tähtsust neil on, kuidas tagada nende olemasolu ja hooldus põllumaastikus? Loodussaarekesed on nn mururibad mis on jäetud erinevate põllumassiivide vahele. Sageli on need raskest haritavad kohad, varemete ümbrus, kraaviperved või puisniidud. Loodussaarekestel saab putukate kooslus rahus kasvada, hävitades samaaegselt põllupidajatele kahjulikke putukaid ja parasiite. Nende olemasolu ja hooldust saab korraldada lihtsalt, need ei vaja eriti hoolt, tuleks ainult vältida võsastumist ja paar korda aastas niita. 73. Kuidas tagada kimalaste, kuklaste ja liblikate elupaigad parkides. Nende pesakohti ei tohi hävitada. Igasugused mürgised kemikaalid ja pestitsiidid on parkides keelatud, et mitte mürgitada
(Viljandi). 4. Enne ei minevatki jõgi lahti, kui västrik pärale jõudnud. 5. Västrik lõhkuvat oma pika sabaga jää puruks. 6. Linavästrikud tallavad jõed lahti, põrutavad ehk sõtkuvad jää katki. 7. Linavästrik on jäälõhkuja, sest kui ta väljas, siis jää laguneb, ilmad on sedavõrd soojad. q Henrik Visnapuu Kuldnokk tuli, üle kõndis, lõo lendas, laulu kandis, hänilane pildus hända. Siis lõi oras haljendama, kraaviperved tegid sama. Nii kõik kevadesse rändas. q Mart Raud Västri, väike väle lind, küllap tunnen sind: teised nii ei lenda, rända ega viska hända. q Linavästrik Peep Ilmet Võbeleb saba ning nõelub nokk teeveeres putukaid tokktokk-tokk. Hoiab just nii pikka vahemaad, nii et sa teda kätte ei saa. Küsi: ,,Kas purustada kevadel jää?" tokk-tokk-tokk ta nõkutab pääd. 14 LINAVÄSTRIK · RÄHN
Tootmisbaasides ja masinate platsidel peavad olema liivakastid, veenõud, metallkastid õliga määr- 3 dunud puhastuslappide jaoks, esmaste tulekustutusvahendite kilbid, suitsetamiskohad liivaga, šlakiga ja veenõuga. Masinad tuleb puhastada suruõhuga või pesta 2...3 korda päevas. Soopinnal ekspluatatsioonilise niiskuse 75...79% juures turvas reeglina ei sütti. Võib süttida alla 69% (madalsoo)....72% (raba) niiskuse korral. Seega läbikuivanud kraaviperved on tuleohtlikud ja on vajalik ka nende freesimine. Põleda võib turvas teoreetiliselt (R= 40%) ka 86...88% niiskuse juures. Turvas võib erinevalt teistest tahketest materjalidest süttida sädemetest. Viimased suttivad vaid madala (alla 60%) niiskuse korral. Turba süttimine suurema niiskuse juures on seletatav turbas sisalduvate ka madalamal temp. kiirelt hapenduvate ühenditega ja suure eripinnaga narmasstruktuuridega. Narmad ning üksikud kuivemad osad soojenevad ja süttivad kiiremini.
Kraavkuivenduse eelistest on kõige mõõduandvam asjaolu, et kraavid juhivad hästi ära pinnavee. Pinnavee liikuvaks muutmine ongi metsakuivenduse üks põhieesmärke. Põllumajandusmaadel segavad kraavid põllumajandusmasinate liikumist, kraavide ja pervede alla läheb kaduma (sõltuvalt kraavide vahekaugusest) 10...20 % tootmispinnast, väljakaevatud künnialune mineraalpinnas vähendab põllupinnale laialiaetuna mullaviljakust kraaviäärsel maaribal, kraaviperved on umbrohtude leviku koldeks jne. Metsamaadel ei ole need asjaolud mingiks puuduseks. Kraavide suuri vahekaugusi arvestades on metsapinna kadu suhteliselt väike. Kraavkuivenduse suhteline odavus ja madal kuivendusintensiivsus on kooskõlas metsamaa ekstensiivsema kasutusega võrreldes põllumajandusmaaga. Drenaazi ehitamine metsamaale pole vastuvõetav mitte ainult majanduslikult, vaid ka tehniliselt. Arvestada tuleb torustiku ummistumise ohtu puujuurtega
annaabi.ee 
