ka erinevad legendid ja müüdid. Teadlaste arvates võis kraatrit põhjustanud meteoriidi kaal olla atmosfääri sisenedes umbes 4000 kuni 10000 tonni. 5-10 km kõrgusel olles, hakkas ta aga lagunema killukesteks. Kaalis meteoriidi kraater on ainus kildudega tõestatud kraater euroopas ja teine maailmas. Ta koosneb ühest suurest ja kaheksast kõrvalkraatrist. Peakraatri võimsaid servi on kasutanud vanad eestlased ära ka linnuste ehitusel. Nimelt kraatrivalli välisnõlva kirdeosas avastati linnus, mis või seal asuda 5-7 saj e.m.a. Ringmüür ümber peakraatri valli on tunduvalt võimsam Saaremaa suurematestki kiviaedadest. Müüris olevad kividki olid kuni poolteisemeetrise läbimõõduga. Kindlalt on Kaali meteoriidikraaterid väärt uurimist, külastamist ja oma silmaga ära nägemist. 5 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.saaremaa.ee/est/tourism/default.htm (7. november 2006) http://www
Kraatrisüvendi kuju Kraatrisüvend on enamasti isomeetriliselt kooniline selgepiiriline sulglohk maapinnal. Väiksematel löögikraatritel võib olla ka väljavenitatud ovaalne kuju. Kraatri sügavus oleneb kraatri diameetrist ja aluspõhjakivimite tugevusest.. Omavahel võib kraatreid võrrelda kraatriindeksi, sügavuse ja läbimõõdu suhtarvu abil. Kraatrivalli kuju Kraatrivall, mis süvendit ümbritseb, võib olla nii katkematu kui ka ühest või mitmest kohast katkev maapinna ülakihtide üleskergitatud osa. Kõige laialivalguvamad on vallikontuurid väikekraatritel, mis asuvad haritaval põllumaal või on otsese inimtegevuse mõjul märkimisväärselt rikutud. Mõnikord ühtib kraatri madalaim valliosa meteoriidi langemise suunaga, kõrgeim valliosa on aga langemissuuna pikendusel. See asjaolu ahvatleb taastama
Veel on olemas vulkaani purske tagajärjel tekkinud negatiivne pinanvorm, seda kutsutakse maariks. Maarid on suhtelised madalad, lamedapõhjalised ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Plahvatuse käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli. Kraatrisse aga koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin, millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan)
Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. "Supervulkaan" ehk "hiidvulkaan" on suhteliselt hiljuti loodud termin millega tähistatakse Maa ajaloo kõige võimsamaid vulkaanipurskeid. Ajaloolisel ajal ühtegi supervulkaani purset esinenud ei ole. Supervulkaanid võivad olla seotud kuuma täpi vulkanismiga (näiteks Yellowstone'i vulkaan), aga ka subduktsioonivöönditega (näiteks Toba vulkaan)
Juba eelmise sajandi algusaegadest olid Osmusaarelt jm geologidele teada iseäralikud gneissbretsad. Tõsi, need erilised kivimpangased olid teada ka kohelikele elanikele. Kärdla kraatripõhja ja bretsade uurimisel saadud kogemused aitasid kaasa mõistatuse lahendamisele. Lahendus leiti morfoloogilistelt kraatristruktuure meenutava merepõhja vormide uurimisega Soome lahe suudme lähedal asuval Neugrundil (Nygrund, Uusmadalik). Kraatrivalli gneissbretsad toodi välja allveetöödega. Jällegi leiti tõestuseks vaijalikke moondelamelle kvartsiterades. () Soome lahe suudmes Osmusaarest kirdes asuval Negurundi madalal võeti ette laialdased geofüüsikalised ja allveegeoloogilised tööd. 1996. a. Suvel Eesti-Rootsi ühiseskpeditsiooni käigus uuriti seda vormi ja selle ümbrust seismoakustilise sondeerimisega. Uue pilguga vaadati üle Osmusaarel ja Loode- Eestis rajatud puuraukude südamikud ja rajati uusi. ()
Kuum täpp alati ühel kohal, tema peal liigub aga laama tekkinud ahelikku võivad moodustuda saarestikud (hawaii) Maar vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Lameda, madala põhjaga laiad vulkaanilised kraatrid. Enamasti täitunud veega. Plahvatuse põjuseks kuuma magma tungimine põhjaveekihti, vesi aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Väljapaiskav materjal moodustab kraatrivalli, kraatrisse koguneb vesi, moodustub järv. Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarimisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Tefra - Tahkel kujul vulkaanist väljutatud materjal (tuhk). Lahaar vulkaanilised mudavoolud. Kui tipp kaetud lume ja jääga, see sulab ja muutub mudavooluks Lõõmpilv kõige ohtlikum vulkaaniline nähtus. Tulikuum gaas! Kaasnevad plahvatusliku vulkanismiga MAAVÄRINAD Maavärin on sisemistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärinaid uurib
kord tegevuse lõpetanud koonused enam aktiivseks ei muutu. Maar Maar on vulkaanilise plahvatuse tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm. Maarid on suhteliselt madalad, lameda põhjaga ja laiad vulkaanilised kraatrid, mis on enamasti täitunud veega, moodustades maarijärve. Plahvatuste põhjuseks on kuuma magma tungimine põhjaveekihti, mille tagajärjel osa põhjaveest aurustub ja põhjustab suure rõhu tõttu plahvatuse. Selle käigus väljapaiskunud materjal moodustab kraatrivalli, aga kraatrisse koguneb vesi, mis moodustab järve. Kuulsaimad maarijärved on Saksamaal Rheinland-Pfalzi liidumaal. Kaldeera Kaldeera on vulkaani või selle tipu kokkuvarisemisel tekkinud negatiivne pinnavorm. Kaldeera tekib enamasti pärast plahvatuslikke ja võimsaid vulkaanipurskeid, mis tühjendavad osaliselt magmakambri, mistõttu selle kohal asuv toetuseta jäänud vulkaan kukub kokku. Kaldeera põhja võib tekkida järv, näiteks Crater Lake USA-s, mis moodustus kunagise
On leitud palju pronksi valuvorme. Tõenäoliselt on pronksivaluks kasutatud vanu katkisi pronksesemeid, mida on ka sisse ostetud. Pronksesemete tegemiseks on toodud toorainet Lõuna-Skandinaaviast. Eliidi võimu kohta informatsioon puudub. Saaremaa ümbruskonnast pole leitud väga tihedat pronksiaegset asustust, kuigi juba siis valitses väga tugev sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus. Üks omapärane kindlustatud asula on Kaali järve ääres kraatrivalli peal. Kivikirstkalmed on täiesti uut tüüpi kalmed. Senit unneme Eesti alal ainult selliseid matusepaiku, kus surnud olid maetud maa sisse. Kivikirstkalmed aga on maapealsed ehitised maapealsed hauakambrid. Nende konstruktsioon: ring ümber, keskel kirst millesse on sängitatud mitu või üks surnud, seejärel on ringi ja surnuvaheline ala täidetud kividega. Kivikirstkalmed pole levinud üle Eesti, pigem Põhja- ja Lääne-Eestis. Laevkalmete puhul on
) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM – ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG – härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes: Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke, õed heliaadid muutusid papliteks, nutavad merevaigupisaraid. Prof
püsivad!) Maailmapuu kajastusi regilauludes: TAMM ja tema raiumine, väike vend tuleb ja tapab ära HÄRG härja tapmine, (ürgkoletise hukkamine) Lind- kes otsib pesakohta ja haub maailma välja (Eesti) Kaali meteoriidist · Langes vististi pronksiajal mõni aastasada e.m.a. · Kaal ~450 t, diameeter ~5m, langemiskiirus 21 km/s · Mingi võrreldavus Tunguusi meteoriidiga (gaasiline meteoriit, mis langes Siberisse) 1908. aastast · Kaali kraatrivalli ühes osas pronksiaegne kindlustatud asula (leitud ajastule ebatüüpilisi hõbeehteid) · Kaali kraatri ümber 470 m ringmüür, laius 2.7 m, 16 000 vankritäit suuri kive · Seespool müüri leitud koduloomade luid, hambaid ohvrina Tõlgendusi pärimustes: · Phaetoni, päiksejumala Heliose poja lugu, kelle Jupiter paiskas ta Eridanose jõkke, õed heliaadid muutusid papliteks, nutavad merevaigupisaraid. · Prof
eestlased ehk ka kasutasid ikka. Tõenäoliselt algavad pronksiaja alguses väga tihedad suhted Skandinaaviaga. Suurem osa pronkskirvestest olid pärit Lõuna-Skandinaaviast. Pronksiaja keskel tulid ka rõhkpalk hooned, täh raiuti jämedamaid palke! Noorem pronksiaeg Tekivad kindlustatud asulad mereäärsetesse piirkondadesse. Teada on viis, kolm Saaremaal, üks Iru (Tallinna juures, Pirita jõe ääres) ja Narva. Sisemaalt kindlustatud asulaid avastatud pole. Kaali kraatrivalli peal paikeb üks Saaremaa kindlustustest, üks osa sellest on täielikult kindlustatud kividest piirdega. Ühiskond võis olla üsna suurte majanduslike erinevustega. Kõige tähelepanuväärsemad leiud on pronksivalude osadega. Võrude tegemiste vorme oli ka, aga võrusid mitte. Skandinaavias olla võrusid mitmeid, vorme aga ei. Muistsete põldude jäänused on ka leitud, kõige vanemad on saharoo põllud. Nad on
annaabi.ee 
