elektrivälja toimel. Näiteks on hästi polariseeritavad aromaatsed struktuurid, kuna nende aromaatse ringi tasapinnas paiknevad pii-elektronid on kergesti ,,nihutatavad". 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Indutseeritud dipool on välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipool. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Ühisjooned: * vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele) *sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused. *sarnaselt kovalentsetele sidemetele on ka vesiniksidemed küllaltki rangelt suunalised. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Eluslooduse kolm olulisemat makromolekulide klassi on sahhariidid, valgud ja
Kinnituvad membraani integraalsetele valkudele nõrkade jõudude abil. Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed. Võimalik ka monotoopne sidumine membraanile (ulatuvad vaid ühte lipiidikihti). Lipiid-ankurdatud valgud. Ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. Membraanivalke jagatakse ka vastavalt funktsioonile: Ioonpumbad (ATPaasid) transpordivad ioone vastu gradiente ja kulutavad selleks ATP energiat.
Peptidoglükaan, selle koostis. PDG on heterosahhariid, mis koosneb ahelatest, milles vahelduvad NAM ja NAG, mis on omavahel seotud -1,4-glükosiidsidemega. Võrgustikuks ühendatud tetrapeptiidide abil. PDG võrk on kas 1-3 kigiline (g-) või 15-40 kihiline (g+). Rakukesta ehitus grampositiivsetel ja gramnegatiivsetel bakteritel. G+: RK 20-80 nm paksune, 30%-70% ulatuses PDGst. PDG kihid võivad omavahel seotud olla peptiidahelatega. Väga tundlik beetalaktaamsetele ABdele. Kovalentsele seotud teihhuhapped, mis annavad RKle neg. laengu. G-:RK mitmekihiline, PDG 1-3 kihiline. RKs välismembraan, milles on lipopolüsahhariidid ja poriinid. Penitsiliinile vähemtundlikud. RM jaRK vahel on periplasma. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Mükoplasmad on väikesed ja neil puudub rakukest ja seega ka kindel kuju. Rakuemembraan sisaldab steroole.Ta parasiteerub eukarüootses rakus. Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm
IX KATALÜÜSI REGULATSIOON 1. Ensüümide spetsiifilisus. Absoluutne spetsiifilisus (toime avaldub ühele substraadile; ntks uureas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni); Stereospetsiifilisus (võime toimida vaid teatavatele stereoisomeeridele; ntks glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile); Sidemespetsiifilisus (võime toimida vaid teatavale kovalentsele sidemele); Geomeetriline spetsiifilisus (võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. 7 Ensüümide spetsiifilisus realiseerub molekulaarse äratundmise tulemusena, mille aluseks on ensüümi
moodustuda toimiv ensüüm. VII. KATALÜÜSI REGULATSIOON. (Õpik lk 88-93,115-127) 1. Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile (ureaas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni). Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile (glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile). Sidemespetsiifilisus võime toimida teatavale kovalentsele sidemele. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. 2. Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. 1. Geneetiline kontroll geeni ekspressiooni indutseerimine või allasurumine; 2. Substraadi kontsentratsiooni kaudu kiirus sõltub substraadi kättesaadavusest; 3
Neid on kerge membraanilt dissotsieerida kas pehme detergendi või kõrge soolakontsentratsiooniga lahustega töötlemisel. Integraalsed valgud. Tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti. Neid on võimalik membraanist eemaldada ainult membraani denatureerides. Sagel transmembraansed. Võimalik ka monotoopne sidumine membraanile (ulatuvad vaid ühte lipiidikihti). Lipiid-ankurdatud valgud. Ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. Valkude pöörduv ankurdamine membraanile ja vabastamine membraanilt kontrollib signaaliülekannet. 4 ankru tüüpi: Amiid-seotud müristüülankrud; Tioester-seotud (rasvhappe-) atsüülankrud; Tioeeter-seotud prenüülankrud; Glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. 3. Membraanitransport. Vähesed apolaarsed ained lahustuvad membraani lipiidses kaksikkihis ning suudavad iseseisvalt läbida membraani
Koensüümide komponendid on vesilahustuvad vitamiinid. VII. KATALÜÜSI REGULATSIOON. (Õpik lk 88-93,115-127) 1. Ensüümide spetsiifilisus milles avaldub ja millele baseerub. Ensüümide spetsiifilisus võime eristada substraate Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile. Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile. Sidemespetsiifilisus võime toimida teatavatele kovalentsele sidemele. Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. 2. Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse regulatsioonis. 1) Geneetiline kontroll geeni ekspressiooni indutseerimine või allasurumine; 2) Substraadi konts
tekkele, millel on väga suur tugevus ja kõrge sulamistemperatuur (3550°C). Teemanti struktuuris on süsiniku aatomite vahel sp3 tetraheedriline kovalentne side, kus 4 sp3 hübriidset orbitaali on suunatud regulaarse tetraheedri tippudesse (joonis 2.39). Teemanti ruumiline struktuur moodustab ise aga massiivse molekuli, kus side aatomite vahel moodustub sp3 kovalentse sidemena. (joonis 2.39). Iga süsiniku aatom omab neli kovalentset sidet 4 lähima süsiniku aatomiga. 3.3.6. Kokkuvõtteks Kovalentsele sidemele on iseloomulikud kordinatsiooniarvud, mis on väiksemad, kui see tulenes ioonilise sideme osas väljatoodud geomeetrilisest kordinatsiooniarvu arvutamise teooriast. Näiteks, teemantile, kus r/R = 1,0 (kõik ühesugused C aatomid), on iseloomulik kordinatsiooniarv 4, mitte aga 12. See on jällegi tingitud sp3 hübritatsioonist. Vaatamata sidemete erinevale füüsikalisele loomusele on sSideme tugevused ja energiad ioonilisele ja kovalentsele sidemele läheldased
· Püridoksiin püridoksaalfosfaat, aminohapete metabolism · Biotiin biotsütiin, COO- ülekandja · Foolhape tetrahüdrofolaat, vajalik süsiniku oksüdatsioonil Ensüümide spetsiifilisus ... on võime eristada reaktante, millele nad toimet avaldavad. · absoluutne spetsiifilisus toime avaldub ainult ühele substraadile · stereospetsiifilisus toimivad ainult teatavale stereosiomeerile · sidemespetsiifilisus toimivad vaid teatud kovalentsele sidemele · geomeetriline spetsiifilisus võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes · geneetiline kontroll geeni ekspressiooni indutseerimine või allasurumine · substraadi kontsentratsiooni kaudu kiirus sõltub substraadi kättesaadavusest · produkti kontsentratsiooni kaudu kiirus väheneb produkti akumuleerumisel · ensüümide kovalentse modifitseerimise teel
välismembraaniga, mis väljutavad oma sisu keskkonda. MEMBRAANIVALKUDE TÜÜBID: 1. perifeersed valgud globulaarsed, kinnituvad membraani integraalsetele valkudele; kerge membraanilt dissotseerid 2. intergraalsed valgud tugevasti kinnitunud lipiidi 2-kihti; võimalik eemaldada ainult membraani denatureerides 3. lipiid-ankurdatud valgud ankurdatud tänu kovalentsele sidemelde lipiididega. Pöördruv ankurdamine ja vabastamine kontrollib signaaliülekannet. FUNKTSIOONID: 1. ioonpumbad (ATPaasid), transpordivad ioone vastu gradienti 2. transportervalgud a. uniport kinnitub korraba ainult ühele lahustunud aine molekulile b. sümport ioonid ja transporditavad aminohapped liiguvad samas suunas c. antiport ioonid ja transporditavad a.h liiguvad vastassuundades 3
Vastus: Molekule, mille puhul on võimalik indutseerida temas dipoolmoment (muuta ta polaarseks), nimetatakse polariseeritavateks. 38. Mida tähendab indutseeritud dipool? Vastus: Välise elektrivälja poolt esile kutsutud dipooli nimetatakse indutseeritud dipooliks. 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele). 2. sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? a) 20 kJ/mol b) 200 kJ/mol c) 0,2 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4valentne (4 sidet) b) vesinikuaatom ühevalntne c) hapnikuaatom 2-sidet veel: N 3valentne, P 5valentne, S 2valentne 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi?
tulemusena, mille aluseks on ensüümi aktiivtsentri ja substraadi struktuurne komplementaarsus. Spetsiifilisuse aspekte: - Absoluutne spetsiifilisus toime avaldub vaid ühele substraadile (ureaas katalüüsib vaid karbamiidi hüdrolüüsi reaktsiooni) - Stereospetsiifilisus võime toimida ainult teatavale stereoisomeerile (glükoosi metaboliseerivad ensüümid toimivad vaid D-glükoosile) - Sidemespetsiifilisus võime toimida vaid teatavale kovalentsele sidemele - Geomeetriline spetsiifilisus võime eristada substraate molekulis esinevate keemiliste rühmade järgi. LIISI KINK 35 BIOKEEMIA test I 2. Reaktsioonikiiruse reguleerimise võimalused rakkudes. Ensüümide kovalentne modifitseerimine. Valkude fosforüleerimise/defosforüleerimise roll ensüümide aktiivsuse
vesiniksidemed) abil. Kerge membraanilt dissotsieerida soolade või detergentide abil. Integraalsed (sisemised) valgud: tugevasti kinnitunud lipiidi kaksikkihti, sageli transmembraansed - 1 või mitu membraani läbivat segmenti (glükoforiin-1, bakteriorodopsiin-7). Membraanist saab eemaldada vaid memraani denatureerides. Lipiid-ankurdatud valgud: ankurdatud membraani tänu kovalentsele sidemele lipiididega. 4 ankru tüüpi: amiid-seotud müristüülankrud, tioester-seotud atsüülankrud, tioeeter- seotud prenüülankrud, glükosüül-fosfatidüülinositoolankrud. 6. Kirjeldage membraanitranspordi liike, mida iseloomustatakse terminitega a) difusioon, b) soodustatud difusioon c) aktiivne transport. Nimetage kõikide liikide puhul mõni transporditav ühend. a) Difusioon (passiivne difusioon) - ei vaja välist energiat, spontaanne protsess,
kahjulikuma efektiga kui valelugemine. Enamus aminoglükosiidseid antibiootikume toimivad ainult prokarüootidele. Selline spetsiifika tuleneb eelkõige prokarüootsete ja eukarüootsete ribosoomide ehituse erinevustest. Aminoglükosiidid on tugeva positiivse laenguga ained ja seonduvad ribosoomides põhiliselt 16S rRNA'ga. Seondumine ribosoomidega on väga spetsiifiline ja sageli ka väga stabiilne (streptomütsiin seondub ribosoomidega pea kovalentsele sidemele omase stabiilsusega). Prokarüootsetes ribosoomides takistavad aminoglükosiidid koodoni seondumist antikoodoniga või põhjustavad selle protsessi selektiivsuse vähenemist. Eukarüootsed ribosoomid aga ei seo enamusi aminoglükosiidseid antibiootikume. Küll aga seovad aminoglükosiide mitokondrite ribosoomid. Aminoglükosiidide seondumine põhiliselt rRNA'ga on olnud oluliseks argumendiks, millel põhineb veendumus, et ribosoomide katalüütilised tsentrid on ehitatud peamiselt
annaabi.ee 
