Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"kosudes" - 7 õppematerjali

Jaanimardikas
2
doc

Jaanimardikas

jaanimardikad röövtoidulise vastsena. Lühike, vaid paarinädalane täiskasvanuiga sunnib paljusid suguküpseid isendeid sootuks paastuma. Kui söögipoolist ikkagi pruugitakse, on eelistatumad road õietolm ja nektar. Emased jaanimardikad munevad pinnasesse ning surevad pärast seda paari päeva jooksul. Üks emane muneb poolsada muna. Vastsed kooruvad umbes nelja nädala pärast. Suve veedavad vastsed põhiliselt süües ja kosudes. Sügisel kaevuvad jaanimardikavastsed pinnasesse, et seal talv üle elada. Pikkus: isased ~ 1cm, emased ~1,5 kuni 2cm, vastne kuni 2,5 cm. Eluiga: kuni 3 aastat. Mune: umbes 50. Võime helenduda on jaanimardikate vastsetel ning isegi munadel. Vastsete lemmiktoit on teod, kes surmatakse mürgihammustusega. Helenduvate putukate suurus ulatub neljast millimeetrist paari sentimeetrini. Kasutatud kirjandus: http://www.nicksspiders.com/insects/glowworm19.jpg http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/

Bioloogia → Bioloogia
19 allalaadimist
Valle-Inclani kirjanduslik stiil
2
docx

Valle-Inclani kirjanduslik stiil

vaesus, pimedus ja hullus. Ka Valle-Inclán oli kuulus oma boheemlasliku eluviisi ning värvika välimuse poolest: pikk lehviv habe ja tumedaraamilised prillid. Samuti on Valle-Incláni ja Maxi vahel märkimisväärne sarnasus, mistõttu on seda peetud ka autobiograafiliseks tegelaseks. Valle-Inclan kaotas vasaku käe, kui ta püstol õnnetul kombel lahti läks ning teda jalga ja kätte tulistas. Haiglas kosudes tegi kirjanik oma sõpradega intsidendi üle nalja: ,,Ühe käega nagu Cervantes, lombakas nagu Lord Byron, ainus vajalik asi veel suursugususeni oleks olla pime nagu Homeros." Kuigi Valle-Inclán ei jäänud kunagi pimedaks, lõi ta pimedaid tegelasi, tähelepanuväärseim neist ongi Max Estrella. 1920. aastate lõpus kirjutatud romaanides on pigem tegemist piltide reaga nagu laval, kuhu tegelased ilmuvad ja kaovad, esindades oma sotsiaalset rühma. Iseloomustused on napid,

Kirjandus → Kirjandus
2 allalaadimist
Eesti ajalugu-Keskaeg- Liivimaa ristisõda
24
ppt

Eesti ajalugu, Keskaeg : Liivimaa ristisõda

vahel olid nõrgad -> see halvas ühist vastupanu. · Venelased ei pidanud alati täpselt kinni kokkuleppeist ja see halvas tõsiselt eestlaste kavandatud ettevõtmisi. Vana-Liivimaa piiride kujunemine. · Ordu ja Riia piiskop -> vallutasid Eesti -> suunati põhiraskus lõunasse, kus elasid kurelased, kursid, semgalid ja seelid. Nende lõplik alistamine võttis kauem aega : nälja ja kurnatuse sunnil nõustusid nad korduvalt alla andma, ent kosudes sõlmisid liidu naabritega ning kihutasid valllutajad oma maalt välja. · Kuramaa alistati alles kolmandal katsel 1267.aastal. · Semgalid andsid alla 1290. -> Sellega oli Ristisõda lõppenud! · Samal ajal kui sakslased ja taanlased pidasid ristisõna Läänemere lõunakakaldal, vallutasid rootslased ristisõja lipu alla pagandlikud soomlased. · Idas liivimaalased kui ka rootslased jõudsid lõpuks karjalaste ja vadjalaste aladele,

Ajalugu → Ajalugu
131 allalaadimist
VERI
10
docx

VERI

Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus Erütrotsüüdid. 1 liitris veres on 4,5...5,5*10 astmes 12. Naistel mõnevõrra vähem kui meestel. Punalibled on kettakujulised tuumata rakud. Keskmine eluiga on 120 päeva. Punaliblede suur üldpindala (kuni 3000 ruutmeetrit ) loob soodsad tingimused gaasivahetuseks- hapniku vastuvõtuks kosudes ja ära andmiseks kudedes. Punaliblede püsimine suspensioonina vereplasmas oleneb paljudest faktoritest, sealhulgas ka vereplasma viskoossusest ning erütrotsüütide massi ja pindala suhtest. Kui hüübimatuks muudetud veri imeda klaastorusse (tavaliselt pikkusega 100mm) ja jätta vertikaalasendisse tunniks ajaks seisma, siis raskujõu toimel saab kindlaks teha erütrotsüütide settimise kiiruse, mis terve organismi puhul on 2..15mm/tunnis. Põletikulise haiguste korral on settimine kiirem

Meditsiin → Normaalne ja patoloogiline...
31 allalaadimist
Referaat Alar Kotli
16
docx

Referaat Alar Kotli

2.1. Eluloost A. Kotli tuli eesti arhitektuuri 1920.-30. aastate vahetusel. Ülemaailmne majanduskriis avaldus muidugi ka Eestis, kuid säilinud ehitusprojektide hulk lubab järeldada, et arhitektidel tööd jätkus. Järgneval kümnendil arenes ehitustegevus majanduslikku tõusu peegeldades jõudsalt, 1930. aastate lõpus võib rääkida lausa ehitusbuumist. Noor riik oli üle saanud 1920. aastate iseseisvumise ja kapitalismi arenguteelt tõkete kadumise ehmatusest ning rühkis kiirelt kosudes 1930. aastatel tõusuteed. Selline poliitiline ja majanduslik situatsioon hindas eriti kõrgelt arhitekte, kelle ees avanes tõeliselt lai tööpõld. 1930. aasta suvest töötas ta Hariduse- ja Sotsiaalministeeriumis, algul küll aasta ajutise tööjõuna Kopli töömaja ehitustööde tehnilise järelvalve teostajana, kuid juunist 1931 ehitusinspektorina. 1935. a. aprillis viidi A. Kotli üle Teedeministeeriumi avalike tööde osakonda ehitusinseneriks, kus ta aasta pärast

Arhitektuur → Arhitektuur
36 allalaadimist
Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused
29
docx

Ruumiline planeerimine - kordamisküsimused

rohestruktuuri fragmentiseerumine ehk killustumine väiksemateks osadeks. Sellised protsessid on toimunud viimase poolsajandi kestel küllaltki kiiresti Põhjamaades, kus rohestruktuuri eri elementide territoorium tiheasulates on vähenenud isegi kuni 20-30 %. Tiheasula rohestruktuur tervikuna on jäänud aga mitmeid kordi hõredamaks ja mitmed varasemad ühendused suuremate rohealade vahel on katkenud. Eesti majanduse kosudes võime seista samasuguse trendiga olukorras. 62. Universaalse disaini kontseptsiooni põhiolemus Universaalne disain on toodete ja keskkonna kujundamine nõnda, et seda saaksid kasutada kõik inimesed nii suurel määral kui võimalik ilma vajaduseta kohaldamiste või erilahenduste järele. Universaalne disain on toodete, teenuste ja keskkonna planeerimise ja kujundamise strateegia, eesmärgiga tagada kaasav ühiskond ning võrdsed võimalused ja osalemine kõigi jaoks. 63

Arhitektuur → Ruumiline planeerimine
118 allalaadimist
Majanduse artikleid
31
doc

Majanduse artikleid

miinuses. 2009.2010. aasta vaheprognoosi järgi võib järgmisel aastal oodata SKP 1,2protsendi juurdekasvu. Euroopa Liidu suurima majandusega riiki Saksamaad võib sel aastal oodata ees 2,3protsendine majanduslangus, kuid järgmisel aastal juba 0,7protsendine tõus. 2008. aastal oli SKP juurdekasv riigis 1,3 protsenti. Kogu Euroopa Liidu majandus kukub sel aastal 1,8 protsenti, kosudes 2010. aastal 0,5 protsenti. Tänavu jäävad oletatavalt plussi mitmed IdaEuroopa riigid, nagu Bulgaaria (1,8 protsenti), Tsehhi (1,7 protsent), Poola (2,0 protsenti), Rumeenia (1,8 protsenti) ja Slovakkia (2,7 protsenti). Vähemalt paariprotsendist majanduskasvu võivad nimetatud riigid ennustuse järgi oodata ka 2010. aastal. Euroopa Komisjoni vaheprognoosi järgi jäävad 2010. aastal lisaks Lätile ja Leedule miinusesse veel Hispaania ja Portugali majandused.

Majandus → Majandus
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun