Ka kreeka tantsud ja laulud on loodud kahes äärmuses. Kas siis hingematvalt kurvad või tuju pilvedeni tõstvad. Nii on muide ka teenindusega. Kui mandri-Kreekas võib end arvet oodates vabalt lõdvaks lasta ning veel ühe klaasi veini võtta, kuni teenindaja pead pöörama satub, siis saartel jooksevad kõik nagu elektrijänesed. Kõrtsimeeste tähelepanu on vahel lausa liialdatud. Ja kui hästi tellite ning sõbrad olete, siis pakutakse lahkudes ka maja poolt väikest kosti, mis tavaliselt on raki. Mida üksikum koht, seda rohkem on rakis kraade kohati lausa 70. Ilmselt mängib rolli ka see, et turismihooajaks sõidab Kreetale palju võõrtööjõudu ning et talv rahulikult üle elada, tuleb suvel rabada lausa eesli moodi. Kreetalane ise on aga natuke teisest puust. Mandrielanikud, kes tavaliselt end natuke paremaks peavad, panevad kreetalased siiani ühte patta lindpriidega. 13
teenistusse astuda, vastasel korral pidid nad nende peale kulutatud raha tagasi maksma. See võlg tahteti kätte saada ilma igasuguse halastuseta. Vaeseid koolipoisse pidi selleks toetama, et neist saaksid hiljem kirikumehed, samuti Harju- ja Virumaale, sest on üksikuid teateid poiste saatmistest maale peale õpinguid. Vaeste koolipoiste institutsioon koondas endasse nii hoolekande- kui haridusala funktsioone. Esimene funktsioon oli toetada kosti, riietuse, jalanõude, koolitarvete jm. Näol vaeseid või vanemateta poisse; teine eesmärk oli anda poistele kooliharidus. Organisatoorselt langes põhiline osa institutsiooni juhtimisel ühele isikule-eestseisjalelaekurile. Tema kohustuseks oli tegelda finantsilise poolega ning samuti arveraamatu pidamine. Arveraamat on põhiallikas vaeste koolipoiste institutsiooni lahtimõtestamisel ja vaeste õpilaste koosseisu uurimisel. Oleviste kihelkonna arveraamatu seadis sisse
Senat kogunes Hostiliuse kuuriasse arutlema küsimust, kuidas austada surnud triumfaatorit. Lõpuks pandi välja, et Sulla põrm toodaks piduliku toredusega Cumaest Rooma ning maetaks Marsi väljakule. Paar tundi hiljem külastas Spartacust Enomaios, kes tõi rudiaariusele kirja. Battiades kirjutas, et ta on kuulnud palju Spartacuse kunstist ja tublidusest ning kutsub teda õpetajaks oma Capuas asuvase gladiaatorite kooli ja tõotab tasuks head kosti ning suurt palka. Spartacus oli äärmiselt õnnelik, sest ta kavatses neid õpilasi treenima hakata ülestõusuks. Kaksteist päeva pärast seda, kui kuulutati välja senati dekreet Lucius Cornelius Sullale, hakkas matuserong diktaatori villast Rooma poole liikuma. Aeglane rongkäik kestis kümme päeva. Rongkäik läks foorumile, kuurias, otse rostra vastas, oli üles seatud Sulla sarkofaag. Seal pidasid oraatorid kõnesid ja seejärel hakkas rongkäik endises korras edasi
vallatust ja lusti täis. Päeval metsast noppis marju, suples ojas, kurni lõi. Mõõtis sammudega varju, õhtul karja koju tõi. Küla kiigel teiste hulgas oli esimene mees, samuti ka vägipulgas naabri karjapoistest ees. Täna õhtul istub norus aidatrepil väike mees. Muri kõrval, saba sorus, teab, mis poisil homme ees. Suverõõmud läbi juba, nukker jumalagajätt. Ootab linnas koolituba, Murile nüüd annab kätt: ,,Hüvasti! Küll suvel jälle algab koplis vastne trall. Linnast kosti toon siis sulle, ole vastas väraval..." VIIMANE LAULULIND Poisu tahab kooli Ema, mina tahan kooli nagu Juku, Enn ja Mai! Mängust enam ma ei hooli, sellest juba villand sai. Ilus raamat mulle osta, see, kus palju pilte sees. Tahan koolis targalt kosta, olen ammu täitsa mees. Õpin kirjutama ruttu, osta tint ja sulepea! Siiski ma ei tõsta nuttu, kui ma mõnda veel ei tea. Ema, mina tahan kooli, sääl on naabrilapsed ka. Kodus olla ma ei hooli, tahan minna õppima.
tumedaisse toogadesse ja käisid linnas ringi nukra ilmega. Sulla surma üle rõõmustades jalutasid tema vaenlased lõbusalt foorumil ja tänavail, külvates nutjad üle etteheidete, pilgete ja mõnitustega. Tuli ettepanek, et Sulla põrm maetakse Marsi väljakule. Enomaios tõi Spartacusele Battiadese kirja, kes oli kuulnud palju Spartacuse kunstist ja tublidusest ning kutsus teda nüüd õpetajaks oma Capuas asuvase gladiaatorite kooli ja tõotab tasuks head kosti ning suurt palka. Spartacus oli äärmiselt õnnelik, sest ta kavatses neid õpilasi treenima hakata ülestõusuks. Kaksteist päeva hiljem hakkas matuserong diktaatori villast Rooma poole liikuma. Aeglane rongkäik kestis kümme päeva. Rongkäik läks foorumile, kuurias oli üles seatud Sulla sarkofaag, oraatorid pidasid seal kõnesid ning seejärel hakkas rongkäik endises korras edasi liikuma Marsi väljaku suunas. Seal pandi kanderaam tuleriida kõrvale maha
kokkupuude ei olnud kena. Sõimati jälle üksteist, Tambet ei suutnud andestada neile, et nad kord külas olid elanud ja Tambet kutsus Leemeti ema lausa karu litsiks. Kuid ehki võib tunduda, et Tambet nii kõva mees on ei ole asjad päris nii ning ka temal on olnud äpardusi. Ema on Leemetile rääkinud kuidas kunagi Tambet talle oli külge löönud ja kui kord tahtes talle meelehead teha hankis puu otsa kärgede viis mett. Kuid enne küla kosti viimist läks ta korra kodust läbi kuid häbenes meet enda käes hoida ning siis pistis selle püksi ja see seal tagajärjena sulas ju kõigega kokku ning kui siis mürgihammastega vanaisa päris mis poisil püksis on ja see püüdis hoida tähelepanu eemal oma püstes vaitsevas äppardusest rebis vanaisa tal püksid lõhki paljastades oma olukorra mis perel palju naeru tõi. Kohale kutsuti karu mesi ära lakkuma kuid see keeldus põhjusega, et on isane.
Hää küll, et teie olete juba suur, aga kõik pole nõnda pikad kui teie. Ja raha saab ka pika vastu, raha saab kõigi vastu... Olete enne linnas olnud? Ei? See on jumal tänatud, sest siis te ei tea, mis võib rahaga linnas teha, pole kiusatust. See on peaasi, et pole kiusatust. Aga muidu... Jah! -- Tulge nüüd siia" -- ta tõmbas Indrekut pahema käega -- ,,ja vaadake oma silmaga, mis ma kirjutan. Näete: korteri ja kosti eest ühes koolirahaga viiskümmend rubla sisse maksnud." Direktor ei jätnud enne, kui Indrek oli need sõnad raamatust valju häälega ette lugenud. Siis kritseldas ta midagi saksa keeles juurde, millest Indrek oma oskusega jagu ei saanud. Lõppu pani direktor kuupäeva. Nüüd võttis ta raha laualt ja läks seda sahtlisse panema. Aga seal jäi ta äkki mõttesse. Viimaks võttis ta rublase ja pistis selle Indrekule pihku.
annaabi.ee 
