Funktsionalism ja konstruktivism 1920. aastatel Lembit Lukka 12b Funktsionalism · Tuntumad arhitektid olid: Gropius; Rohe; Corbusier · Internatsionaalne stiil kujutab endast uut Funkstionalistlikult Euroopa arhitektuuri · Funktsionalistlik hoone näib ilustamata geomeetrilistest vormidest, ennekõike risttahukatest. · Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks Bauhaus-kunstikool · Asukoht: Saksamaa · Asutaja: Walter Gropius ( 1883a-1969a) · Rajati 1919a Weimarisse Bauhaus · Õpetati kõiki visuaalseid kunste. · Loobuti ornamendist ja muudest kaunistustest. · Oli Funkstionalismi ja tööstusdisaini sünnipaigaks · Ebasümmeetrilised risttahukad ja Funkt. · Ludwig Mies van der Rohe · Natside võimuletulek Ludwig Mies van der Rohe · 1886a-1969a · Saksa arhitekt · Kuulsaim Bauhausi
http://ajapaik.ee/foto/17622/ Olev Siinmaa ja Anton Soans Pärnu rannahotell https://et.wikipedia.org/wiki/Tallinna_Kunstihoone#/media/File:Tallinna_kunstihoone,_193 4.a.,_1961.jpg Tallinna Kunstihoone (1934) Edgar Johan Kuusik ja Anton Soans • 1930ndatel funktsionalistide tegevus vaibus • Euroopas tugevnesid traditsioonilised väärtused, rahvuslus ja kuna funktsionalismi peeti kosmopoliitseks, võeti taaskasutusse hoopis klassitsistlikud suunad • Funktsionalism arenes siiski Hollandis, Taanis ja Soomes Konstruktivismi sünd • Algus Venemaal, hiljem levis mujale Läände • Kunst ei pea elu kujutama, vaid ehitama (konstrueerima) paremat elukeskkonda • Oma kunsti hakati nim. konstruktivismiks – kunst, kus kujund konstrueeritakse geomeetrilistest elementidest Konstruktivistlik arhitektuur • Lihtsad risttahukad, geomeetrilised vormid
Vene kirikumuusikal on sügvad bassid, eelistatult oktavistid. Moskvat kutsuti Kolmandaks Roomaks, sest 1472.a. abiellus suurvürst Ivan III Bütsntsi keisri vennatütre Zoe’ga, kes võttis suurvürstiriiki kaasa Bütsantsi riikluse sümbolid. Seetõttu luges Moskva tsaaririik ennast õigeuskliku Bütsantsi järglaseks. 17. Tsaar Peeter I võimuletulekuga algasid Venemaal suured muudatused. Miks võis Venemaa uut pealinna Sankt Peterburgi enam kui kahe sajandi vältel väga kosmopoliitseks linnaks pidada (kultuuri ja usuelu) ? Peeter I tahtis Venemaad muuta euroopalikuks suurriigiks. Peterburgi kolisid paljud sakslased, tuues kaasa kaasaegset tehnikat ning asutasid sinna palju ettevõtteid. Sinna tulid ka Siemensid oma teadmiste ja ideedega. Lisaks hakati Peetri poolt looma Balti laevastikku, mis tagas lihtsa ühenduse muu maailmaga. Samuti asutas ta Peterburi Teaduste Akadeemia. Tähtsaimad kultuurireformid olid kalendri- ja kirjauuendused
Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ning muutus liiga kosmopoliitseks (antisemitism). Itaalia 20. sajandi alguse Itaalia kuulus nende Euroopa riikide hulka, kus heaolutase oli üks madalamaid. Euroopa majandusedu jõudis vaid riigi põhjaossa, lõunaosa aga kannatas stagnatsiooni ja majanduslanguse all: suurmaaomandid; parunite patriarhaalne võim; talupoegade, rentnike ja väikeomanike vaesus. Kõik see põhjustas paljude inimeste ümberasumise lõunast põhja, mis tekitas omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades
samas ka teise, Flandria piirkonna pealinn. Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mis 18671871 kaeti kesklinnas täielikult. Zenne on üks Belgia kõige reostunumaid jõgesid, sest kogu Brüsseli piirkonna kanalisatsioon suunati 2007. aastani sinna ilma puhastamata. 9 Brüssel on tänapäeval koduks erinevatele rahvustele üle maailma, mis on muutnud linna atmosfääri tõeliselt kosmopoliitseks. Seal on maalilised keskaegsed tänavad, elavad väljakud, ilusad puiesteed, muljetavaldavad monumendid, loodusküllased pargid, õdusad kohvikud, huvitavad restoranid ja loomulikult ka aktiivne kultuurielu. 2.1 Ajalugu 10. sajandil nõudis frankide pärimisseadus impeeriumi jagamist keisri lapselaste Ludwigi, Karl II Paljaspea ja Lothari vahel. Aastal 977 rajas Lothar kindluse, mida loetakse Brüsseli alguseks. Juba 11. sajandil sai Brüssel tähtsaks peatuspaigaks teel Bruggest Kölni
Vene konstruktivistid nõudsid seniste kunstiliikide piiride, aga ka elu ja kunsti piiride kustutamist. Nende arvetes ei tohtinud kunstiteos olla üksik näituse- või luksusese, vaid kunst pidi aktiivselt osalema esemete tootmises või miitingute kujundustes, trükiplakatites, konstruktivistlikes monumentides. 1930. aastatel funktsionalistide ühiskondlik optimism vähenes või kustus hoopis. Euroopa riikides tugevnesid traditsioonilised väärtused, eriti rahvuslus. Funktsionalismi peeti kosmopoliitseks. 14) USA KUNST 1900-1940. MEHHIKO KUNST 1913.a. toimus New Yorgis hiiglaslik kunstinäitus, nn. Amory Show, mis tutvustas Euroopa ja USA uuenduslikku kunsti. See näitus pani aluse moodsa kunsti levikule USA's. Pärast Esimest maailmasõda soosisid Euroopa eeskujude hülgamist USA valitsuse ja avaliku arvamuse isolatsionistlikud meeleolud. Selliste mõtetega kunstnikud otsisid USA kunstile ,,oma teed''. Seda loodeti leida realismis, mis kujutaks Ameerika tegelikkust.
ja neid analüüsida. ,,Clarissat" on ta nimetanud dramaatiliseks jutustuseks. Siin tuleb mängu hoopis teistsugune mittefiktsionaalne zanr. Kiriromaan oli hea, kuna kiri võimaldas autoril kirjeldada inimese hingeelu. Nimelt kui räägitakse oma tundmustest kirjas, meenutab see sisemonoloogi. ,,Clarissa" on edasiarendus. Ei ole kasutatud ainult ühe inimese kirju. ,,Clarissa" mõjutas laiemalt Euroopa kirjandust, kuna tõlgiti Prantususe keelde üsna varakult. Valgustussajandit on nimetatud kosmopoliitseks. ,,Clarissa" on oma vormi ja sisu poolest piiripealne. ,,Clarissa" käsitleb sotsiaalset ebaõiglust üsna kitsas plaanis. Tegemist on moraalse kultuse säilitamisega. Richardsoniga seoses räägitakse sentimentalismit. Ühiskonnas levis mõistusele põhinev arusaam ja sajandi keskpaigast alates said diskursuseks tunded. Ratsionalistlik ja mõistusepärane suund algas juba varem ja väljendus ilukirjanduses. Sentimentalism tekkis mõnevõrra varem kui teistes Euroopa riikides.
on 18.sajand. Ajakirjad sisaldasid ka kasvatuslikke artikleid. 18.sajandi vältel hakkas ajakirjades esinema ka kirjanduskriitikat. Kasvas ka tõlgete arv. Seda lausa hüppeliselt. Tõlge on osutunud mõnel hetkel mõjusamakski kui oma keelne kirjandus. Omal maal ei pruugi maal olla nii populaarne kui näiteks tõlkeraamat mõnel teisel maal. Kommunikatsioon nii füüsiline kui ka vaimne Euroopa maade vahel tihenes ja muutus kosmopoliitsemaks. Sellepärast peetaksegi valgustussajandit kosmopoliitseks sajandiks. Autorid uurivad vastastikku üksteise mõju teineteisele. Voltaire sai oma loomingulise impulsi ühelt poolt inglise kirjandusoludest (võrreldes prantsuse olusid inglise oludega). Ajakirjanduse teke ja areng aitas sellele ideede levikule maalt maalt tugevasti kaasa. Daniel Defoe ,,Robinson Crusoe" tõlgiti esimesena eesti keelde. Valgustuse ideoloogid tundsid mõistet maailmakodanik. Maailmakodanikke oli valgustuse tegelaste hulgas väga palju. Üheks suureks eeskujuks oli Voltaire
Siiski ei suutnud Saksa keisririik 20. sajandi alguses muid materiaalseid hüvesid oma elanikkonnale pakkuda. Ajapikku hakkas elatustase, talupojast sai ,,põlluharijast väikekodanlane" ning üha suurem osa töölistest kuulus keskklassi. Pan-Germanism koondada ühtsesse Saksa riiki kõik saksa keelt kõnelevad inimesed. Nende meelest ei ole Saksa keisririik piisavalt rahvuslik, sidus ennast liiga tihedalt maailmakaubanduse ja maailmarahanduse süsteemiga ning muutus liiga kosmopoliitseks (antisemitism). ITAALIA. 20. sajandi alguse Itaalia kuulus nende Euroopa riikide hulka, kus heaolutase oli üks madalamaid. Euroopa majandusedu jõudis vaid riigi põhjaossa, lõunaosa aga kannatas stagnatsiooni ja majanduslanguse all: suurmaaomandid; parunite patriarhaalne võim; talupoegade, rentnike ja väikeomanike vaesus. Kõik see põhjustas paljude inimeste ümberasumise lõunast põhja, mis tekitas omakorda lihttööjõu ülekülluse Milanos, Torinos ja teistes suurlinnades
väidetavalt elas nagu koer (kreeka k tähendab kyon koera) Diogenes, teatud ka kui küünik. Sündinud Sinopes, Türgis. Pagendati linnast, mistõttu kolis Ateenasse. Kasutas oma elu ja iseloomu, et kritiseerida sotsiaalseid väärtusi ja institutsioone. Kuulutas end kõikehõlmavaks, kosmopoliitseks. Elas umbes 412 – 323 aastat eKr. http://en.wikipedia.org/wiki/Diogenes_of_Sinope (18.09.2012) Pilt Diogenes’t: http://darkside.hubpages.com/hub/diogenes DIONYSIOS – Sürakuusa türann, kes valitses aastatel 406-367 eKr, alistas kõik Kreeka linnad Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias ning rajas suure ja võimsa riigi; korraldas linnas suurejoonelisi ehitustöid, soosis kultuuri ja kutsus Sürakuusasse tuntud õpetlasi ning kirjamehi
annaabi.ee 
