· GEORGE GAMOW püstitas 1948.aastal paisuva Universumi "Kuuma" mudeli, selgitamaks elementaarosakeste vastastikmõju ja aatomite tekkimist varases Universumis. · EDWIN HUBBLE avastas vaatuslikul teel 1929.aastal kosmoloogilise punanihke (Hubble´i seaduse). · ARNO A. PENZIAS ja ROBERT W. WILSON avastasid 1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria. Kosmoloogiliste mudelite vaatuslikud alused Kosmoloogiline printsiip: Universum on ruumiliselt homogeenne ja isotroopne - Universumis on kõik ruumipiirkonnad samaväärsed, st kõikidel ruumipiirkondadel on samad füüsikalised omadused. Kosmoloogiline printsiip kehtib ainult
Ideedeajalugu laseb kirjeldatud juhtumit vaadelda pigem kui võitlust kirikus normatiivseks saanud aristotel- liku ja Galilei esindatud eksperimentaalse, matemaatilise ja atomistliku lähenemise vahel, mis oli mehhanistliku maailmapildi kujunemise eeldus. Galilei järeldused katoliikliku armulaua kohta oleksid võinud tema elu tõeliselt ohtu seada. Seepärast otsustati valida suurt teadlast säästev tee, kohtumõistmine korraldati Galilei astronoomilise maailmapildi üle. Galilei kosmoloogiliste vaadete hukkamõistmine, mis eriti kedagi ei huvitanud, säilitas suure teadlase elu ja võimaldas tal oma tööd jätkata. Galilei jäi elu lõpuni inkvisitsiooni järelvalve alle, kuid oma villas Arcetris jätkas ta astronoomilisi vaatlusi ning uuris edasi mehaanika seadusi. Nii formuleeris Galileo Galilei teadusliku mõtlemise ideaali: mõõta kõike, mida saab mõõta, ja muuta mõõdetavaks kõik see, mida veel mõõta ei saa. Omistades oma
juba ette teada, et nad on mittetõesed? Kas luuletuse teine osa esitab parimat kõigist võimalikest eksitustest või näilikkuse maailma, milles kahjuks tuleb elada olevast endast kaugele jäävatel inimestel? Neile küsimustele ei ole võimalik midagi kindlat vastata, kuivõrd teose teine osa on säilinud vaid väga nappide fragmentidena. Küll ei taotle Parmenides siin mitte tema ajal faktiliselt levinud kosmoloogiliste ettekujutuste kokkukoondamist; tema esitus pretendeerib parimale võimalikule “tõenäolisusele”. Siin ilmneb kreeka mõtlemisele iseloomulik tõesuse ja tõenäolisuse vastandamine. Meeltega kogetava maailma suhtes pole võimalik jõuda tõese käsituseni, kuid Parmenides püüab sellegipoolest anda oma parima, et siiski ka selle maailma kohta “tõenäoliseimat”, st. tõele kõige sarnasemat arusaama leida.
tähtede, loodusnähtuste, aja, ruumi ja liikumise seletaminee, vaid ka teoloogia, mida mõisteti loodusvaatlusel põhineva õpetusena jumalatest. Antiikaja filosoofialoolased sidusid need kolm valdkonda ajalooliste perioodidega: eelsokraatikuid peeti füüsika loojateks, Sokratest ja Platonit eetika rajajateks ning Aristotelest loogika leiutajaks. Sofistidega algas kreeka filosoofias uus ajastu. Loodusfilosoofiliste, kosmoloogiliste ja ontoloogiliste probleemide asemel nihkusid huvikeskmesse eetilised ja sotsiaalsed küsimused. Just sofistid tõid filosoofia Ateenasse, kus osalt ka nende tohutu mõju kutsus esile vastuliikumisi Sokratese, Platoni ja Aristotelese filosoofia näol. Neid mõtlejaid ajendas ennekõike sofistide epistemoloogiline ja eetiline skeptitsism. Pragmaatiline kogemus tajude ja otsuste suhtelisusest ja subjektiivsusest viis sofistide üldisele seisukohale, et igasugune üldkehtiv ja kindel
mõisteks kosmoloogia vallas töötajatele. Veel hiljuti peeti kosmoloogiat pseudoteaduseks, millega sobis tegeleda vaid aktiivsest teadustööst tagasitõmbunud emeriitprofessoritel. Kuid viimase kolme aastakümne jooksul, mis langeb ajaliselt enam-vähem kokku Hawkingi teadusliku karjääriga, on kosmoloogias toimunud murrang kahes suunas: * Esiteks põhjalik läbimurre vaatlusastronoomias, sest nüüd ulatub pilk kõige kaugemate galaktikateni ja see võimaldab kontrollida kosmoloogiliste mudelite paikapidavust Universumis. * Teiseks, Einsteini üldrelatiivsusteooria on leidnud üha uusi kinnitusi, osutudes täpseks ja usaldusväärseks gravitatsiooniteooriaks kogu Universumi ulatuses. Siinkohal tasub meenutada, et füüsika on kumulatiivne teadus, kus uued teooriad toetuvad eelnevatele. Need seisukohad, mis peavad vastu eksperimentaalsele kontrollile, jäävad alles, need, mis ei pea, heidetakse kõrvale. Seame endale siinkohal põhieesmärgiks mõista Einsteini
Need inimesed, kellel domineerib ihalev hingeosa, peaksid tegelema ihadest sündivate soovide ja vajaduste rahuldamiseks tootmistööga. Need, kelles on valdav emotsionaalne julgus ja vaprus, on sobilikud riiki valvama, s.o sõjalis-administratiivseks tegevuseks; kaitsma riiki välisvaenlaste eest ja hoidma korda siseriigis. Igatpidi parim on riigile, kui selles valitseksid need inimesed, kelles domineerib mõistuslik hingeosa; kes on elukogenud ja väga haritud kosmoloogiliste, epistemoloogiliste, eetiliste ja poliitiliste jm probleemide lahendamiseks. Tänu neile on valitsejad suutelised tegema parimaid, õigeid otsuseid nii riigi kui ka iga riigialama jaoks. Kõigi inimeste õnnele pürgivat elukäiku saab parimal viisil edendada tööjaotussüsteemiga, kus iga inimene täidab täpselt seda funktsiooni, mille jaoks ta sobib ning kus ta saab ennast hästi teostada. Seega tema riigimudel sisaldab üheaegselt nii horisontaalset, s.o
kirjeldamiseks on vaja üldrelatiivsusteooria kvantfüüsikaga ühendada, mida pole veel seni suudetud teha ja seetõttu tuleb praeguseid tulemusi võtta kui esialgseid lähendeid. Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel meelel, et kõige paremini kirjeldab meie universumit Suure paugu mudel (täpsemalt ΛCDM-mudel), mille järgi on universumil selgelt määratletav algus, millele järgnes väga kiire paisumine ehk inflatsioon. Selle mudeli ja praegu teadaolevate kosmoloogiliste parameetrite järgi on universumi vanuseks 13,799 ± 0,021 miljardit (109) aastat. Vaatluste põhjal saab öelda, et kaks ruumipunkti, mis asuvad eri kohtades, kaugenevad üksteisest ehk tegemist on paisuva universumiga. Nendes vaatlustes mängib tähtsat rolli punanihe ja Doppleri efekt. See on kooskõlas üldrelatiivsusteooriaga, mille kohaselt ei saa Universum olla staatiline ehk see peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Kuigi
- Ohverduse eesmärgiks on sotsiaalsete normide alalhoidmine - kasutab Durkheimi õpilaste põhilisi meetodeid: kasutavad võrdlevalt andmeid, otsivad elementaarkategooriaid ning eeldavad, et primitiivsetes ühiskondades on need fundamentaalsed sotsiaalsed mustrid, mis on industriaalühiskondades kaduma läinud. PRIMITIVE CLASSIFICATION - Mauss uurib koos Durkheimiga sotsiaalsete süsteemide ja kosmoloogiliste kategooriate vahelisi suhteid, et vaadelda kõige elementaarsemaid kategooriaid - Inimvaim on võimetu kompleksseid klassifikatsioonisüsteeme iseendast looma ja ometi on need igas ühiskonnas olemas. - Mis mudeli järgi sellised klassifikatsioonisüsteemid siiski loodud on? Vastuseks on ühiskond ise. - Esimesed loogilised kategooriad on sotsiaalsed kategooriad. Kinkimise ja kingi vastuvõtmise kohustus (Mauss) - Kinkide vahetused, mis tunduvad vabatahtlikud, on tegelikult kohustuslikud
Vahel loetakse ka Herakleitos Mileetose koolkonnaga seotuks, ent sel juhul laiendatakse Mileetose koolkonna mõistet joonia filosoofiale laiemalt. Käibel on ka termin "joonia natuurfilosoofia", mis on aga eksitav, kui kr. physis tõlgitakse ld. natura'ks ning asetatakse see uusaegse loodusteaduse mõistevõrgustikku. Pythagorlased Pythagoras emigreerus Jooniast LõunaItaaliasse, ent ei viinud kaasa joonia uudishimu kosmoloogiliste spekulatsioonide vastu ning kriitilist hoiakut traditsiooniliste müütiliste tõekspidamiste suhtes. Kreeka maailma lääne ja idapoolse osa filosoofia erinevat suunitlust on püütud põhjendada nt erinevate geograafiliste (Hegel) või sotsiaalsete ja poliitiliste (KirkRavenSchof. 1983:213) tingimustega. Traditsiooni järgi avaldus Pythagorase poolt asutatud liikumine nii religioosses kui poliitilises aspektis, ent mõnede
annaabi.ee 
