Pärast seda abistas isa ajalehetöös. 19.veebruar 1873 abiellus ta Eduard Michelsoniga. Tal oli ka kolm last, kaks tüdrukut ja üks poiss. Ta suri 1886. aastal rinnavähki. Vanemuise selts asutati 1865. aasta rahvusliku liikumise- ja kultuuritegelase Johann Voldemar Jannseni eestvõttel. Liikmeskonda kuulus eesti vaimueliit: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Heinrich Rosenthal, Lydia Koidula. Vanemuise seltsis oma näidendeid (,,Saaremaa onupoeg", ,,Säärane mulk", ,,Kosjakesed") lavastades pani ta aluse Eesti tearile. Koidula jutulooming lähtus põhiliselt võõreeskujudest. Ta kirjutas 4 näidentit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. 1870. aastate lõpul muutus teatritegevus seltsides massiharrastuseks ja Koidula näidendid said ülemaaliselt populaarseks. Kasutatud kirjandus : Wikipeedia.org Google.ee
„Kodu“ „Emasüda“ „Eesti muld ja eesti süda“ „Hällilaul“ „Isamaa!“ „Enne surma Eestimaale“ Proosa „Johanna d’Ark“ „Juudit“ „Kivirist“ „Peruumaa viimane inka“ 4 Näidendid „Saaremaa onupoeg“ „Säärane mulk“ „Kosjaviinad“ „Kosjakesed“ Tsitaadid teosest „Ma leian, et kevadises looduses möödasaadetud üksainus tund maksab rohkem kui kümme nädalat, mis on ära viidetud kas tolmuses toas või igavate inimeste keskel“. (Lydia Koidula) „Vaimu poolest oli ta elav nagu tuleleek, ta ei olnudki nagu inimene, vaid nagu hingeõhk kõrgemast maailmast“. (Luuletaja A. Reinvald kirjeldab L. Koidulat)
"Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Peale selle muretses ta veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". Kiiresti levis näitemänguharrastus teistesse linnadesse. 1880. aastail oli näitemängude esitamine ka maal juba sagedane; mängiti rehealustes ja koolitubades. 1882. aastal ehitati Abram Simoni poolt Toilasse Eesti esimene maateatrimaja. Lavakunsti pidevaks viljelejaks jäi "Vanemuise" selts. Peale Koidulat jätkas seal Sachker, kelle ajal esietendusid C. R
selle kultuuri osa esmalt meile tõid -"Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus. Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks kirjutas ta etendusele laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril, peale selle muretses veel parukate, kostüümide ja jumestuse eest. Etenduses mängisid kaasa Koidula vend ja tema sõbrad. Siis ei peetud sündsaks, et laval esineksid naised. Lydia Koidulalt pärit olid ka näidendid "Kosjakesed ehk Maret ja Miina", mis esietendus 1870. aastal ning 1871. aastal etendunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1870 aastat loetaksegi Eesti teatri sünniks, mis kulges laulu- ja mänguseltsides. Seltsid ja näiteliikumised kerkisid meeletult üle Eesti. Aja möödudes loodi juba järgmine innukas tegutsev "Estonia" selts ning 1881.Võru Kandle Selts, kel tänu neile arenes teater Lõuna-Eestis. Esimesteks kutselisteks liikumisteks said 1906 Vanemuine ja Estonia ning 1911 Pärnu Endla
kaasabil mängu- ja lauluselts ,,Vanemuine", kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja Carl Robert Jakobson pidas aga põllumeeste seltside
kaasabil mängu- ja lauluselts „Vanemuine”, kus lavastati ka esimesed eestikeelsed näidendid. Jannsen kirjutas ka ise hiljem 3 näidendit: „Pärmi Jaagu unenägu“, „Kihlvedu 5000 rubla pääle“ ja Tuhalabidavalitsuse“ . 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi „Saaremaa onupoeg” esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi „Maret ja Miina ehk Kosjakesed” ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen tegeles ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja Carl Robert Jakobson pidas aga põllumeeste seltside
Juba noorelt asus isa kõrval tööle ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees juures 1863 avaldas oma esimese raamatu tõlkelise jutukese "Ojamölder ja tema minia" 1863 kolis pere Tartusse Lydia töötas kümme aastat ajalehe Eesti Postimees praktilise toimetajana Avaldas seal arvukalt jutte ja luuletusi Tema eluajal anti neist välaj "Vainulilled" ja "Emajõe Üübik"(1866 ja 1867) Kirjutas ja lavasta "Vanemuise" Seltsis näidendeid "saarema onupoeg" (1870) "Kosjakesed" (1871) "Säärane mulk" (1872) suurem osa tema loomingust jäi kogumata ja avaldas postuumselt pseudonüümi soovitas Jakobson talle (1867) abiellus 1873 arstiteaduskonna lõpetanud Eduard Michelson asus elama Kroonlinna tegi koos mehega pika reis Saksamaale kirjutas endiselt jutte ja luuletusi avaldas neid peamiselt Eesti Postimehes suri 43 aastaselt 1886 1.augustil vähki tema põrm maeti Kroonulinna 1946 maeti ümber Tallinna Metsakalmistule
Koidula teater K algatusel sündis ärkamisajal eesti rahvusteater. Eesti näitlejate teatrietendused eesti vaatajatele said alguse 1870. aastail, kui ,,Vanemuise" seltsi sünnipäeva puhul kanti seltsimaja suveaias ette naljamäng ,,Saaremaa onupoeg".Trupp koosnes peamiselt Jannseni pere meesliikmeist ja sõradest. K pidas teatri ülesandeks rahvuslike ja valgustuslike ideede levitamist ja rahvale õpetliku lõbu pakkumist. Samal sügisel laval ka K järgmine näidend ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed". Koidula esimene päris algupärane näidend, 1871. a esietendunud ,,Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola", jagab eesti rahvusliku draamakirjanduse alusepanija Jakobsoni ,,Arthuri ja Annaga". Trupi tegevus katkes pärast ,,Säärase mulgi" ettekannet. Eestlastest sai teatrirahvas. Rahvusliku ärkamisaja sündmused 1. 1869- I üldlaulupidu. Toimus Tartus. Jannsen ja Vanemuise Selts korraldasid. 2. 1872- loodi Eesti Kirjameeste Selts(EkmS) 3
Hiljem kirjutas ka ise 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" Jannsen jäi ka seda seltsi juhtima. 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Menu eestlastest linnaelanike ja talupoegade seas oli nii suur, et etendust korrati juba järgmisel päeval. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen osales ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja C.R.
Hiljem kirjutas ka ise 3 näidendit: ,,Pärmi Jaagu unenägu", ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" ja Tuhalabidavalitsuse" Jannsen jäi ka seda seltsi juhtima. 24. juunil 1870 toimus seltsi toel L. Koidula esimese näidendi ,,Saaremaa onupoeg" esilavastus. See kuupäev saigi eesti rahvusliku teatri sünnipäevaks. Menu eestlastest linnaelanike ja talupoegade seas oli nii suur, et etendust korrati juba järgmisel päeval. Kohe asuti ka Koidula teise näidendi ,,Maret ja Miina ehk Kosjakesed" ettevalmistamisele, mis esitati veel sama aasta 29. ja 30 septembril, jällegi kaks korda täissaalile. Jannsen osales ka aktiivselt põllumeeste seltside töös. Algselt oli ta Tartu, hiljem Võru põllumeeste seltsi eesotsas. Jannsen pidas põllumeeste koondumist ühte seltsi tähtsaks seepärast, et seemnevilju ja uusi tööriistu hankida ja ka muid majanduslikke tegevusi ühiselt teha. Tema vastassuuna peamine esindaja C.R. Jakobson pidas aga põllumeeste
annaabi.ee 
