Luuletused on väga isamaalised. Väga paljud luuletused on poliitilise tähendusega. Poliitilist tähendust ei ole mitte üheski luuletuses otse välja öeldud, vaid see on varjatud luulesse. Tema luuletustes öeldakse välja tõde. Räägitakse eestlaste kannatustest. Sõnakasutus Kõnekujundid Hando runnel ei kasuta oma luuletustes väga palju kõnekujundeid. Epiteedid: Runnel kasutab epiteete väga vähe. Näited: “Verd kosena kopsudest suhu” (“Kord elas üks pasunapuhuja”) “Pilkane pimedus” (“Talguteel”) Võrdlusi esineb sammuti vähe. Näited: “Külmkapp on köögis kui kelder” (“Iha”) “Kord olin nagu kole krants” (“Vox populi”) “Elu on kui porimülgas” (“Mülgas”) Personifikatsioonid Näited: “Külm teeb kaane veele” (“Selge hommik”) “Maailm pooldub” (“Maailm pooldub”)
..." Runnel jagab Eesti kultuuritegelased perekonna nime järgi gruppidesse sarnaselt nagu Linné tegi seda elusloodusega. Samas sisulisest aspektist vaadatuna ei ole luulekogul ühtset läbivat mõtet. Sõnakasutus ,,Kiikajon ja kaalepuus" Analüüsimise tegi väga raskeks see, et Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Kõnekujundid: Epiteedid: Runnel ei kasuta epiteete peaaegu ültse. Näited: ,,verd kosena kopsudest suhu."(Kord elas üks Pasunapuhuja) ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku" , ,,...kuldsed eeslid."(Kuldne Eesel) ,,...istutakse ihuväel."(Saun Emajõel.Inglisvalss) Need näited moodustavad enamuse terves luulekogus olevatest epiteetidest. Võrdlused: Võrdlusi kasutab Runnel isegi vähem kui epiteete. Näited: ,,Sa oled käbe kui gepard," (Enesest ja teistest) ,,Saarpiiga oli sama tolake nagu Kalevite kallim pojake."(Uurimus)
seal kus on läheduses vett. Busmanilapsed õpivad juba väga varakult kuidas ise vett hankida, vibu käsitseda ja ulukit jälitada. Busmanid on sõbralik ja töökas rahvas, neil on omad kombed, seadused, laulud ja tantsud. Nad usuvad Kuusse kui Kõigevägevamasse ja paluvad talt vihma ja õnnistust jahiretkede kordaminekuks. Sageli lähebki manamine täide ning tuleb vihmaperiood. Paduvihm puhkeb ootamatult ning vett langeb alla lausa kosena, kuid sadu lakkab sama järsku kui oli alanud. Oma töö oli vihm teinud ning pannud piiri põuale. Kaevud täituvad veega, kuivanud jõesängides voolab taas vesi, puud lähevad lehte ja löövad õide, liivad kattuvad rohuga, saakalid, lõvid, leopardid, antiloobid ja kaelkirjakud naasevad kodustesse paikadesse. Kalahari on nüüd elustunud ja lakanud olemast kõrb. 4 Pilte Kalahari kõrbest 5 Kasutatud kirjandus: 1)http://www.miksike
Kool ÕHK Kodune kontrolltöö Autor: Eesnimi Perekonnanimi Klass: ... Linn, aasta VÄLKUDE VALGUSEL Raksatab raksatab südaöös tuline nool Terava otsaga pilvedest alla, Õhus veel murdosa sekundist õõtsub ta händ. Kärgatus Kärgatus tuhandeks lõhestab soo. Pahinal vihmavett kosena kallab. Otsekui pilliroog elutult variseb mänd. Välgatus välgatus hetketi valgustab toa, akna all istuja pinguli kehast vajutab läbi ta teravaks ihutud noa. Põletab Põletab kortsunud kirjake kätt, jutustab möödunud päevade ehast. Selles on kustunud lembuse hüvastijätt. · Ristsõna küsimused 1. Mis katsevahendit kasutatakse vedeliku lisamisel tilkhaaval? 2. Tahke, vedel ja gaasiline teisesõnaga? 3
Teises luuletuses kirjeldab täiskasvanu mehe abitust ,, Isa on visa, ta lutsib veel nisa, kuigi on küllaltki vana." Hando Runnel ei kasuta väga palju kõnekujundeid oma luules. Tema luule ei ole ülerikastatud lause- ja kõnekujunditega. Tema stiil on väga lihtne. Runnel ei kasuta väga palju keerulisi sõnu ning kasutab laialdaselt uuemat rahvalaulu vormi. Epiteedid: ,,...verd kosena kopsudest suhu." (,,Kord elas üks Pasunapuhuja"), ,,Siutsuv suu,...", ,,...kuldset põhku", ,,...kuldsed eeslid." (,,Kuldne Eesel"), ,,...istutakse ihuväel." (,,Saun Emajõel"). Võrdlused: ,,Sa oled käbe kui gepard", (,,Enesest ja teistest"),
Joastikust allpool kanjon laieneb ning süveneb veelgi. Kolmesaja meetri pärast suubub oja Sõtke jõkke. Oja on allikatoiteline ning jääb seetõttu suviti kuivaks. Ukuoru juga Ukuoru juga asub Sillamäe linna loodeosas Päite pangal. Juga voolab enne pangalt laskumist uues sängis, sest tõelises Ukuorus voolanud joa sängis asub mahajäetud Sillamäe prügila. Juga jõuab pangani mööda kahe meetri sügavust kraavi ning langeb siis kuus meetrit. Ülejäänud tee mereni läbib oja kosena. Juga on sageli kuiv, sest peaplatoo pealne Ukuoja on tavaliselt veevaene. Joa juurest avanevad aga suurepärased vaated Päite pangale, Sillamäe linnale ja merelahele. Joa kõrgus on 7,5 meetrit, joal on üks astang. Sõtke jõe veehoidlate kaskaad Sõtke jõe pikkus on 24 km ja valgala pindala on 93,7 km². Sõtke jõgi saab alguse Kurtna järvestiku põhjaosast Isanda järve lähedalt ja suubub 22 km kaugusel Sillamäe paisjärve. Linnas on jõgi kolme
Soomaa üleujutuste puhul öeldakse, et see on viies aastaaeg. Aprill on niivõrd isemoodi kuu selles mõttes, et see on nii rikas, et ta olekski nagu ühe terve aastaaja eest. Ei ole olemas halba ilma. On ilm, mis ei sobi pesu kuivatamiseks või päevitamiseks või suusatamiseks või purjetamiseks. Arubalt tulime ära, kui ma olin kolm aastat vana. Sellest ajast on mälupildid, mitte tervik. Mäletan subtroopilist vihma, see, kuidas ta räästast kosena voolas. Mäletan kirjuid sigu tänavatel. Mäletan päikeseloojanguid, mäletan skorpione õuel. Mu esimesed mälestused on pärit sellest ajast, kui ma ei osanud veel rääkida. Kui ema elas, siis ma ükskord küsisin ta käest: kas mäletad, kui ma ronisin mingi puki või aia otsa ega saanud sealt maha ja kogu aeg hüüdsin: «Tule, tõsta mind nüüd maha!» Ta ütles: ma mäletan seda väga hästi, aga sa ei hüüdnud, et «tule tõsta mind maha», sa lihtsalt karjusid,
annaabi.ee 
