60. Ülenevate ja alanevate juhtteede mõiste, nende paiknemine- a) Ülenevad juhtteed e. sensoorsed(sinine)seljaaju valgeaine taga ja külgväätides) antakse edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm,peaajju ( ajukoorde) b) Alanevad juhtteed e. Motoorsed( ainult liigutusteks) antakse edasi peaajust lähtuvad impulsid mööda seljaajunärve lihastele. Paikenvad seljaaju valgeaine ees- ja külgväädis. Jagunevad: Kortikospinaalkulglad( teadlik , tahtlik tegevus) Subkortikaalkulgla( õpitud, automaatne tegevus) 61. Nimeta peaaju osad: a) Piklikaju b) Tagaaju, koosneb sillast ja väikeajust c) Keskaju , millesse kuuluvad ajuvarred ja keskajukatus d) Vaheaju, mille moodustab talamus , metatalamus ja hüpotalamus e) Suuraju , mis koosneb kahest suuraju poolkerast ja neid ühendavast mõhnkehast . !!62. Otsaju osad, mõhnkeha+joonis lk 200- Suuraju e.o otsaju koosneb 2-st suuraju poolkerast ja
osades. Nad annavad edasi impulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest jm peaajju(suurajukoor, väikeaju). Alanevad juhteteeed on motoorsed, nende kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Signaalid liiguvad ülalt alla. Jagunevad: a) kortikospinaalkulglad tahtlikud tegevused, ma tahan ja teen(tahan minna lava juurde ja lähen); b) subkortikaalkulglad automaatsed, hästi omandatud motoorsed liikumised. Kulgevad eesvalgeaines. Automaatne tasand, nt see, et klaveripala on käe sees, et ei pea selle üle enam mõtlema. Selle tõttu on oluline, et õpetus(nt pilliõpetus) oleks algusest peale õige, olgu siis lihtne, aga õige, muidu salvestuvad valed liigutused, vale tehnika subkortikulaakulglatena.
(viiakse talamusse valu-, temperatuuri- ja puute- ehk taktiilsed erutused). 2) Alanevad juhteteed Motoorsed. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Algavad peaaju eri osades ja lõppevad seljaaju hallaine eessarvede motoorsete neuronite juures. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust
Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist:
Iseloom- sensoorne 161. Pea- ja seljaaju alanevate juhteteede mõiste, nende paiknemine, talitluse iseloom Alanevad juhteteed- ühesuguse funktsiooniga närvikiudude kimbud, mille kaudu antakse närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse(lihastesse jt elunditesse) Paiknemine- seljaaju valgeaines eesmistes väätides ja külgmistes väätides Iseloom- motoorsed JAGUNEVAD: - kortikospinaalkulglad - subkortikaalkulglad(juhtimine automaatne) 162. Seljaajunärvi moodustamine, arv, jagunemine Moodustamine- moodustusb seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel Arv- 31 paari: 8 kaelanärvi paari 12 rinnanärvi paari 5 nimmenärvi paari 5 ristluunärvi paari 1 õndranärvi paari Jagunemine väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist:
Nende kaudu antakse edasi närviimpulsid, mis saabuvad seljaajju mööda tundenärve nahast, lihastest ja teistest elunditest peaajju. 164) Alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom Motoorsed. Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD –Ajukoor, reguleerivad tahtelisi liigutusi. 2) SUBKORTIKAALKULGLAD – ajukoore alused keskused, automaatsed tegevused 165) Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine (Jooniste vihik, joonis 19) Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülivahemulgu kaudu lülisambakanalist jaguneb kaheks – selgmiseks ja kõhtmiseks haruks (mõlemad seganärvid). Seljaajunärve on 31 paari: 8 kaela, 12 rinna, 5
spinotserebellaarsest juhteteest mediaalsemalt selle juhtetee kaudu viiakse talamusse valu, temperatuuri ja puute erutusi 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas
valu, temperatuuri ja puute erutusi 76 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD – lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. – reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA – algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA – paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas
valu, temperatuuri ja puute erutusi 75 142) Nimetage alanevad juhteteed, nende paiknemine, talitluse iseloom? Alanevate juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi lihastesse ja teistesse elunditesse. Paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. 1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas
annaabi.ee 
