pärnad ning ka hoopis haruldased puuliigid, mida paikkonnas leidub ohtrasti, sest siin asus kunagi Tallinna linnaaedniku Hans Lepa (1873-1951) aed ja puukool. 1993-st aastast on ala võetud looduskaitse alla kui väärtusliku puittaimestikuga piirkond. Kogu elamurajoon piiratakse aiaga, mille sisse jääb park koos jalutusradadega, tiik ja lastemänguväljakud. 1.2. Hoone Hoone on 6-korruseline, keldriga. Esimese korruse korteritel on piiretega varustatud terrassid, kõrgemate korruste korteritel on rõdud. Viimase korruse kolme- ja neljatoaliste korterite juurde kuulub katuseterrass. Hoones on üks trepikoda, mis avaneb edelasse ja valgustab ühtlasi trepikoda. Sissepääs hoonesse on elamu läänepoolsest 2 küljest. Kokku on elamus 48 korterit; millest: kahetoalisi 24 tk; kolmetoalisi 12 tk; neljatoalisi 12 tk. Hoone all on suletud soojustamata turvaparkla 32-le autole. Hoovis on parkimiskohti 38
1. Mis on energiamärgis? Energiamärgis on dokument, mis näitab, kui palju hoone või selle osa tarbib aastas energiat köetava pinna ruutmeetri kohta. Arvesse võetakse energia, mis kulub hoone kütmisele, jahutamisele, vee soojendamisele, ventilatsioonile, valgustusele, elektriseadmete kasutamisele jms. 2. Millistel hoonetel peab olema energiamärgis? Olemasolevad hooned ja hoone osad: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel või hoone osadel (sh korteritel), mida soovitakse müüa või üürile anda peale 1. jaanuarit 2009. Müüja või üürileandja peab tehingu toimumisel võimaldama ostjal või üürijal energiamärgisega tutvuda. Uued hooned: Energiamärgis peab olema kõikidel hoonetel, mille projekteerimist alustati 2009. aastal. Sellisel juhul tuleb energiamärgis esitada kohalikule omavalitsusele ehitusloa taotlemisel. 3. Kuidas taotleda (saada) energiamärgist?
valmistatud postkastid, teises vanad puust postkastid, mis on olnud seal maja valmimisest saati. Postkastid on nummerdatud vastavalt korterite numbritele. (Joonis 5.) 10 Joonis 5. Nummerdatud postkastid Kelder. Keldrid on lukustamata, sissepääsuga trepikojast. Seal asuvad korteriomanike vahel jaotatud keldriboksid. Boksid on jaotatud korteriomanike vahel vastavalt korteritele ja nende suurustele, suurematel korteritel on vastavalt ka suuremad keldrid. Valdavalt on boksid lukustatud tabalukkudega. (Joonis 6.) Joonis 6. Keldri sissepääsu vaade Valgustid. Trepikojad on valgustatud eraldi korruste kaupa. Ühes trepikojas on valgustitel uued aegreleega lülitid, samuti on selle trepikoja tuulekoja valgusti liikumisanduriga. 11 Kütmine. Korterelamul on keskküte. Küte tuleb kohalikust katlamajast ning on majas reguleeritav
Kinnisvara on võimalik omandada kahel moel: ostes korraga välja või osta laenuga. Mõlemaid ostmis meetodeid tuleks vaadelda hetke turu ja majandus seisust. Kõige olulisem on kinnisvara soetamisel selle hilisem tootlus. Kinnisvara välja üürimisel on oluline ostuhinna ja eeldatava üüritulu võrdlemine, et leida investeeringu tasuvus. Võimalik on muidugi omandatud korter renoveerida ja seejärel küsida kõrgemat üüri. Kõige väiksem aastane tootlus on korteritel, mis on kallid ja asuvad linnade keskpunktile lähedal. Siit järeldades peaks vaatama kesklinnast väljapoole ja ülikoolide lähedusse. Leian, et aastane üürikinnisvara tootlus võiks jääda 8-10%, et antud investeering tasuks ära lähima 10.aasta jooksul. Üle 10% tootlust on juba päris raske saavutada, kuid ei ole võimatu. 2.1 Riskid investeerimisel kinnisvarasse Loetelus on märgitud suurimad riskid (Roosaare, Rikkaks saamise õpik, 2014).
suunab sooja õhu tagasi siseruumidesse, mis peaks kaasa aitama väiksemate küttearvete tekkimisele. Vundamendi soojustamine on esmatähtis esimese korruse elanikele, kelle põrandad jahtuvad väga kiiresti just soojustamata vundamendi pärast. Lisaks, vaja on uuendada trepikodade viimistlust, sest seinte viimistlus kulunud. Rõdudele uute klaaside paigaldamiseks on vaja kõigi 108 korteriomanike nõusolekut ning valmidust kompromissile, mis võib muutuda väga keeruliseks, sest osadel korteritel on juba uus klaaspiire ning osad seda ei soovi. See töö jääb tulevikku, sest on aeganõudvam just läbirääkimiste osas. 1.1 Remondi maksumus Suuremate planeeritavate renoveerimistööde hinnangulised maksumused kujunevad järgmiselt: Küttesüsteemi vahetamine Kogu hoone ulatuses kõik radiaatorid ning kogu küttetorustik. Radiaatorid maksavad kogu hoone ulatuses 8000 , lisaks küttetorustik 135 000 . Kokku siis ligikaudu 143 000 .[2]
Kõik on läbimõeldud iga pisidetailini. Olulisel kohal on laste turvalisus ja inimeste heaolu. Kogu majade ümbrus on piiratud aiaga, lastemänguväljakud on autodest ja teedest eemal siseõues. Parkimine on lahendatud siseõuest eemale ja parkimismajadesse. Hubased istumiskohad ja grillimispaigad koduhoovis võimaldavad mõnusalt aega veeta kogu pere või naabritega. Hoone: Ehitatav hoone on 8 korruseline. Igas trepikojas on lift. Korteritel on mõistlikud planeeringud, avarad rõdud ja kvaliteetne siseviimistlus. Iga korteri juurde kuulub esimesel korrusel asuv panipaik. Parkimine maja ees on tasuta, kuid 50 000 krooniga on võimalik endale soetada parkimismajja kindel parkimiskoht. Samuti on optsioon garaažikohale Vana-Kuuli 1 majas maksumusega 185 000 EEK. Hoone kirjeldus ja siseviimistluspaketi spetsifikatsioon Seinad -Hoonel on värvitud raudbetoonist paneelseinad.
2,000,000 Linear (Narva) 1,500,000 1,000,000 500,000 0 Joonis 2. Tehingute üldine summa perioodil 01.01.2012 – 30.68.2015 (Korterite ost-müük). Allikas: Lisa 2. Huvitav on siinkohal veel välja tuua, et nii Jõhvis kui ka Narvas on keskmine ruutmeetrihind enamus kvartalites kõige odavam korteritel, mille m2 jääb 30 ja 40 vahele 7 (Jõhvis vastav näitaja madalam 9 juhul 15st ning Narvas vastav näitaja madalam 8 juhul 15st). 1 Ruutmeetri hind € / m2 600 500 Jõhvi keskmine Linear (Jõhvi keskmine) Narva keskmine 400 300 200 Linear (Narva keskmine) Jõhvi mediaan Narva mediaan 100
Erinevalt veearvestuse põhimõttest ei teki küttekulu jagamisel nn puudujääki, sest elanike vahel jaotatakse ära kogu majja sisenenud soojusenergia hulk. Loomulikult tahaksid kõik elanikud maksta ainult selle soojusenergia eest, mis nad oma korteris tarbivad. Paraku esinevad energiakaod ka koridorides, küttepüstikutes ja liinides ning needki kulud tuleb elanikel ühiselt katta. Samuti on teada, et hoone äärmiste korterite soojustarve 1 m3 kohta on palju kõrgem kui keskmistel korteritel. Nendel põhjustel jaotatakse elamu küttekulu kahte ossa: tarbimisest sõltuvaks ja tarbimisest sõltumatuks. Tarbimisest sõltumatu kulu tekib ka siis, kui korteris normaalset tarbimist ei toimu. Selle osaga kaetakse üldised kütteenergia kaod püstikutes ja koridorides, samuti korterite paiknemisest tingitud suurema energiatarbega seotud kulu ning soojusenergia liikumised erineva temperatuuriga korterite vahel. See kulu võib olenevalt hoonest moodustada 30...50% üldkulust. Tarbimisest
mis on korteriteks jaotamata. 2 Kaksikelamu(paariselamu), kaks ühele krundile või kahe kõrvutiasetseva krundi piirile küljeti kokkuehitatud üksikelamut. Ridaelamu kolm või enam üksikelamud, mis on kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud ja kus igal sektsioonil on oma katus ning kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs maapinnalt. Ridaelamul ei tohi asetseda teine korter peal. Vaipelamu on ridaelamu erivorm, kus kokku ehitatud elamute omavaheline külgnemine on geomeetriliselt teostatud. Eluruumidele esitatavad nõuded Eluruum peab võimaldama inimesele ohutu ja tervisliku ööpäevaringse viibimise (näiteks seetõttu ei tohiks ventilatsioon olla teatud ajaks päevas tsentraalselt väljalülitatav).
12, vasakul) on üldtüübilt Tallinna Lenderi maju meenutavad, ent mitte täpselt identsed. Sageli on nad madalamal soklil, viimistletud laiema laudisega ja ka detailikäsitluse osas Tallinna tööliselamutest erinevad. Kuigi kõigis linnades esineb koridoripõhist planeeringut, on näiteks Tartu analoogilistes kahekorruselistes agulimajades põhiplaan tihti komplitseeritum, nii võib elamu olla lahendatud mitme iseseisva trepikäiguga, ilma läbiva koridorita või on esimese korruse korteritel eraldi sissekäigud hoovist. Tallinnas on kõige rohkem kööktube, mujal linnades koosnesid ka tööliskorterid sagedamini siiski mitmest ruumist: iseseisvast toast ja köögist või näiteks suuremast eluköögist ja sellega külgnevast kahest tillukesest toast. Erinevusi on ka hoonete väliskujunduses, mahulistes proportsioonides ja detailides, igas linnas kujunes välja oma ehitustraditsioon. Konstruktsioonilt on selles grupis enamasti tegemist
annaabi.ee 
