b klass 1973-1974 1970ndad aastad kujunesid suhteliselt rusuvaks perioodiks. Seejuures ei kadunud kuskile inimmeste terroriseerimine meelsuse pärast, vangilaagrid ja KGB; kõik oli vaid veidi pehmem stalinistlikust vägivallast. Maad võttis stagnatsioon. Majanduselu hoidsid üleval eeskätte naftadollarid. Aastas suurenes Eesti elanikkond keskeltläbi 10 000 sissesõitnu võrra. Korterikitsikus kestis, vaatama aina uutele paneelgetodele, mida kerkis juba lausa kõikjal. 1973.aasta jooksul hakatakse Tallinnas rajama Väike-Õismäe linnaosa, lõpule jõutakse 1978.aastal.Paneelmaju hakati pidama venestamise, ängistuse ja lõpuks kogu nõukogude võimu sümboliks. Rahvusliku koosseisu muutumisega käis kasas olmevägivalla suuremenime, mille all kõige teravamalt kannatasid need eestlased, nii lapsed kui täiskasvanud, kes sattusid vahemusrahvuse seisundisse, näiteks Kohtla-Järvel.
Indiaanlased asusid reservaatidesse. Osad indiaalnased ei lahkunud rahumeelselt ja see viis uute sõdadeni indiaanlastega. See tõi kaasa põliselanike massilise hävitamise. Preeriaindiaanlased kaotasid enda peamise ealtusallika - piisoni, keda uusasukad massiliselt ja piiramatult jahtisid. · Sotsiaalsed olud. Kiire linnastumine. 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud New York, Chicago ja Philadephia. Tõsine probleem oli korterikitsikus ja elu ning olmetingimuste halvenemine. Olenemata tööstuse kiirest arengust olid palgad kevad, tööpäevad pikad ja töötingimused viletsad. Eriti halb olukord oli naistel ja lastel, keda vabrikutes odava tööjõuna kasutati. Ületootmine põllumajanduses viis sageli farmerite laostumiseni. Hakkasid tekkima ametiühingud mis korraldasid esimesed ulatuslikud tööliste väljaastumised. Lõuna ühiskonda iseloomustas endiselt mustade ja valgete vaheline vastasseis ja rassiline
3. Kuna majanduslik konkurents oli tugev, tekkisid suured majandusühendused, monopolid, mida USA's nimetati trustideks. Ühendriikide peamine majandusharu oli põllumajandus, kus käsitöö asendus masinatega. Lääne hõlvamise käigus asustati indiaanlased ümber reservaaatidesse. See viis sõdadeni indiaanlaste ja uusasukate vahel. Kiire linnastumise tagajärjel olid 19. sajandi lõpuks saanud miljonilinnadeks New York, Chigago ja Philidelphia. Linnastumine tõi kaasa hulga probleeme: korterikitsikus, töötingimuste halvenemine, vaesus jne. Lõuna ühiskonda iseloomustas valgete ja mustade vaheline vastasseis ja rassiline vägivald. Ulatuslikke reforme viis ellu 1901. aastal presidendiks saanud Theodore Roosewelti, kes tõhustas järelvalvet trustide ning raudteede üle ja tegutses tulemuslikult loodusvarade kaitsmisel. Ühendriikide välispoliitika eesmärgiks 19. sajandi teisel poolel oli ülemvõimu kehtestamine. USA jaoks oli tähtis kanali ehitamine Atlandi ja Vaikse ookeani
ühes või mitmes tootmisharus. 38.Mida tähendab monopoolne seisund? Kindlas majandusvaldkonnas püüti dikteerida hindasid ja põrmustada oma majanduslikud konkurendid. 39.Millised probleemid neegritega ilmnesid pärast orjuse kaotamist? Vargused, hulkumine, röövimised. 40.Nimetage USA miljonilinnad 19.sajandi lõpuks? New York, Chicago, Philadelphia 41.Millised probleemid kaasnesid inimeste igapäevaelus seoses linnastumisega? Korterikitsikus, elu-ja olme- ja töötingimuste halvenemine, madalad palgad, vargused, röövid. 42.Milliseid reforme ja mis eesmärgil viis läbi Theodore Roosevelt? Tugevdati järelvalvet trustide ja raudteede üle, laiendati riiklikku järelvalvet teisteski valdkondades. Reformide eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu. 43.Millised olid USA välispoliitilised eelistused? Kehtestada ülemvõim läänepoolkeral, kaubandussidemete
Lääne lõplik alistamine. Põllumajanduse areng oli suur,sest võeti kasutusele uusi sorte,mis suurendas saagikust ja uute maade kasutuselevõtt Läänes.Rajati kauboide eluasemeid ehk rantsosid.Tühjad maad olid enamik kasutusele võetud ja Metsik Lääs oli alistatud.Indiaanlased asustati ümber reservaatidesse,see oli raske ja põhjustas palju rahutusi. Sotsiaalsed olud. Väikestest küladest said kiiresti linnad ja nendest suurlinnad.Probleemiks said korterikitsikus ja olmetingimuste ja vabrikutööliste elutingimuste halvenemine.Tööliste palk oli aga väike ja töötingimused halvad,kasutati ka naisi ja lapsi tööjõuna.ületootmine viis aga sageli laostumiseni. Töö olukord aga paranes kui tekkisid ametiühingud.Lõuna jäi ka pärast kodusõda lõhestatud piirkonnaks. Reformide ajastu. Presidendiks sai Theodore Roosevelti ja ta tugevdas järelvalvet trustide ja raudteede üle.Kaitses ka loodusvarasi,arendas maaparandust.
Lai siseturg, sest linlased ja farmerid ostsid enamiku tööstuskaupu poest Puudusid suured sõjalised kulutused, sest polnud vaenlasi, kes võinuks riiki ohustada 1890.aastatel muutusid Ühendriigid maailma juhtivaks tööstusriigiks Kaasnes monopolide suurettevõtete ehk trustide teke, milles olid ühendatud nii tootmine, varustamine kui ka turustamine Kiire linnastumine: väikestest küladest said linnad, linnad omakorda kasvasid suurlinnadeks Suureks probleemiks kujunes korterikitsikus ja linnadesse koondunud vabrikutööliste elu- ja olmetingimuste halvenemine Enamasti puudusid linnades kanalisatsioon ja veevärk, mis põhjustas haiguste ning epideemiate levikut
o Suhted paranesid Jugoslaaviaga, aga halvenesid Hiinaga, Kuuba kriis -> peaaegu III MS o Probleemid põllumajanduses, ikalduse tõttu tuli vilja sisse osta, kasvatama maisi o H oli esimene NLi juht, kes külastas USA-t -> tema maailmapilt avardus, kuid tahtis endiselt sotsialismi o Uudismaade ülesharimine Kazakhstanis (saak oli, aga seda ei saanud transportida ega ära koristada -> raiskamine) o Probleemiks oli korterikitsikus -> hruštšovkad o 1964 võeti H paleepöördega maha 1964 tõusis NLKP etteotse Leonid Brežnev (stagnatsioon ehk seisakuperiood oli 1964-84) o 1968 – Tšehhoslovakkia ja Brežnevi doktriin o Jätkus käsumajandus, mis muutus järjest hullemaks (kõik muutused tootmises tuli kooskõlastada Moskvaga) o Vahetuskaubandus – varastati oma tehastest, varastati teiste vabrikutöölistega
67. aastal ilmus romaan ühes ajakirjas jao kaupa. Raamatuna ilmus esimesena eesti keeles, 68. aastal. Päris kärbeteta ei õnnestunud avaldada. Romaan on pälvinud väga suurt tähelepanu, eelkõige nõukogude ajal. MEISTER JA MARGARITA: Meister, Margarita, Woland. PROBLEEMID: looming. Meistri looming mõjutab väga paljude elu, näiteks Margaritat, Bezdomnõid. Kunstnikul pole võimalik elada ilma loomingu ja loomiseta, Meistri elu hääbus. Toonase Moskva ja nõukogude inimeste mured: korterikitsikus, pidev salakuulamine ja arreteerimine, liigne bürokraatia ja mõttetud organisatsioonid, mis elu keeruliseks tegid (akustikakomisjon, kuigi akustikaga midagi ei muutunud). Woland tõestab koos oma deemonliku kaaskonnaga, et inimesed on rumalad ja neid on lihtne lollitada. 52 Meister ja Margarita on kohati nagu Romeo ja Julia. Naisterahvas on julge ja tubli ning korraldab kõik vajaliku ära.
annaabi.ee 
