töötavatest elektrijaamadest. Maailma varustatus energiaga FAKT 4 Kolm aastat peale Tsernobõli katastroofi arvati kahju suuruseks olevat umbes 8 miljardit eurot. Saastatud ala FAKT 5 Tuumaenergia on ainuke energiaallikas, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu ja hävinud metsi. FAKT 6 Elektrijaamade korstendest väljuv suits ei koosne tegelikult kahjulikest ühenditest, see on kõigest aur. FAKT 7 Iga 18 või 24 kuu tagant tuleb aatomelektrijaam mõneks ajaks sulgeda eemaldatakse kulunud uraanijäägid mis on muutunud radioaktiivseks. FAKT 8 Maailma suurimad tuumaenergia tootjad on USA, J aapan ja Prantsusmaa. FAKT 9 Aegade jooksul on katsetatud väga paljusid tuumarelvi, kuid sõjaliselt on neid kasutatud vaid
Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka
Elu nendes riikides on rmiselt mugav. Samas, enamik maailma riike vaevleb probleemides, mille mustemad stsenaariumid seavad ksimuse alla inimkonna psima jmise eksistentsi. ks suurimaid probleeme on Globaalne soojenemine. Probleemi phjus peitub suures tootmises, mida tehakse looduslikke ressursse raiskavalt ning atmosfrile ebasbralikul viisil. Keskkonna sbralikke viise ei kasutata, kuna need maksavad rohkem ning need on vhem tootlikumad kui kesskonnavaenulikud tootmisviisid. Tehaste korstendest vljuvad kasvuhoonegaasid ei lase maalt tagasi peegelduvat piksekiirgust vlja ja see jb pendeldama maa ja atmosfri vahele. Lisaks hvitavad gaasid osoonikihti, mille kige tsisem koht on aina laienev auk Antarktika kohal, kus juba 30 aasta jooksul on sissetulnud suures koguses pikesekiirgust, mis aitab kaasa temperatuuri tusule ja on lisaks keskkonnale ning inimestele kahjulik. Selline tootmine tekitab jtmeid, mida pole vimalik panna kuhugi, Rikub ja reostab vett
Kuulikesed aetakse üksteise järel vardasse ning paigutatakse tugevalt isoleeritud ja hermetiseeritud kambrisse. Paljudes elektrijaamades sukeldadatakse "kimbud" vette, et neid jahedana hoida. Veel kasutatakse reaktorite jahutamiseks süsihappegaasi või ka vedelalmetalle. Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Tuumareaktoreid kasutatakse ka allveelaevade ja mereväe aluste käitamiseks. Tuumajaamade juurde kuuluvateat korstendest tuleb ainult puhast veeauru. Ümbertöötlemine Selle protsessi käigus eraldatakse tuumajäätmete hulgast kasutamata jäänud kütus. Kasutatud varrastelt eemaldatakse metallkest ning selle sisu lahustatakse kuumas lämmastikhappes. Saadusteks on 96% uraani, mis läheb reaktorites taas kasutusele; 3% väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Jäätmed Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge radiatsioonitasemelise
mulle kui mingid hirmuäratavad asjaolud. Ta kujutab seda jubedat maailmapilti kui midagi lapsikut ja nagu keegi ei peaks muretsema. Võibolla ta ei tahtnudki, et inimesed maailmaprobleemide peale mõtleksid. Võibolla ta tahtis ühiskondlikke probleeme naeruvääristada. Autoportree annab aimu ka uutest tehastet ja masinatest. Autor jätab need kõik Ühendriikide poole. Justkui seal oleks kõik halb ja õhk rikutud, sest korstendest tuleb suitsu. Mehhiko poole jätab ta õitsvaid lilli, sõjas mahalangenuid inimesi ning kuu, päikese ja selgema taeva. Tekitab Mehhiko poolel kuidagi rohkem kurbv ja rahulliku tunde, isegi kaastunde. Mina näen Frida loomingus halastamatut avameelsust ja fantaasiarikkust. Ta näitab, kes ta tõeliselt on. On valmis näitama, millise seisundi ta antud ajal võtnud on. Näen, et ta on segaduses, ei oska ise sellises maailmas olla. Frida on iseennast paigutanud Mehhiko ja Ühendriikide keskele
jäätmemajandus, energia tootmine, metsaraie. Lahendus: kasutada taastuvaid energiaallikad, aerosoolide kasutamise vähendamine, vähendada autokütuste põletamist, vanad külmikud viia jäätmejaama. 2. Eesti ökoloogolised kitsaskohad ongi enamjaolt seotud põlevkivi kaevandamise või põletamisega. Maa-aluse kaevandamisega on kasutuskõlbmatuks muudetud mitmekümned tuhanded hektarid. Kaasnevad põlevkivi põletamisega tuhamäed. Suurt saastet tekitab elektrijaamate korstendest väljuv lendtuhk.95% Eestis toodetakse elektrit põlevkivist. Saaste vähendamiseks tuleb piirata kaevandamist, sellel põhinevat elektritootmist. Peaks kasutusele võtma taastuvaid energiaallikaid. 3. Bioloogoline mitmekesisus ehk bioversiteed on kõigi antud alal leiduvate geenide, liikide, ökosüsteemide kogusumma. Iseloomustab maakera taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust.Geneetiline mitmekesisus on
meie väikeses Eesti mõõtmetes. Millised on meie riigi eeldused olla jätkusuutlik väikeriik ning kuidas peab käituma, et seda saavutada. 1. AJALUGU Vanasti suhtusid inimesed maailma meie ümber väga pillavalt ei hoolinud eriti ühiskonnas toimuvast ega ka mitte loodusest. Umbes 1960ndatel aastatel hakkas asi muutuma inimesed leidsid, et tuleb hakata võitlema nende probleemide vastu. Näiteks tutvustati tehnoloogiat, mille abil puhastada korstendest ja heitveetorudest väljuvaid heitkoguseid . Võeti kasutusele mõiste ,,jätkusuutlikkus". Esimese rahvusvahelise keskkonnakonverentsi korraldas ÜRO Stockholmis 1972. aastal. Konverentsil arutasid lääneriigid keskkonnaprobleeme. Arutelu tulemusena jõuti järeldusele, et neid probleeme peavad lahendama teadlased ja eksperdid ning rakendada tuleb vastavaid tehnoloogiaid. Leiti, et tavainimesed ei pea sellega tegelema. Inimesed aga ei aktsepteerinud
tolli pikkune. Kuulikesed aetakse üksteise järel vardasse ning paigutatakse tugevalt isoleeritud ja hermetiseeritud kambrisse. Paljudes elektrijaamades sukeldadatakse "kimbud" vette, et neid jahedana hoida. Veel kasutatakse reaktorite jahutamiseks süsihappegaasi või ka vedelalmetalle. Maailmas on üle 400 tuumaelektrijaama, mis toodavad umbes 17% maailma elektrist. Tuumareaktoreid kasutatakse ka allveelaevade ja mereväe aluste käitamiseks. Tuumajaamade juurde kuuluvateat korstendest tuleb ainult puhast veeauru. Selle protsessi käigus eraldatakse tuumajäätmete hulgast kasutamata jäänud kütus. Kasutatud varrastelt eemaldatakse metallkest ning selle sisu lahustatakse kuumas lämmastikhappes. Saadusteks on 96% uraani, mis läheb reaktorites taas kasutusele; 3% väga radioaktiivseid jääke ja 1% plutooniumi. Kasutatud kütus on tuumaelekrtijaamade suurimaks tagasilöögiks. Kõrge
Kasvuhooneefekt tekib, kui CO2 kontsentratsioon õhus pidevalt tõuseb (tööstus) ning taimed ei jõua seda ära tarbida. CO2 koguneb atmosfääri, kus takistab soojuse tagasikiirgumist maalt. Toimub kliima soojenemine ja liustike sulamine. Osoon (O3) on hapnik, mille molekul koosneb kolmest aatomist. Ta moodustab atmosfääris kaitsekihi UV-kiirte eest. Aerosoolide pidev kasutamine paiskab atmosfääri freoone, mis hävitavad ning lõhuvad osoonikihti. Tehase korstendest atmosfääri paiskuvad oksiidid SO2, SO3, NO2 moodustavad veeauruga ühinedes happe (SO2+H2O->H2SO3), mis sajavad vihmaveena alla (vihmavesi on happeline, PH väike). Happevihmad muudavad põllud happeliseks ja hävitavad loodust. Keskkonna saastumist on võimalik vähendada, kui juurutada kinnise tsükliga tootmist (selline tootmine võib olla peaaegu jäätmevaba), muuta tootmisjäägid ohutuks (põletada kütuseid, mis ei sisalda süsinikku) ning kasutada tuule- päikese-, hüdro- ning ka
Suurtel kateldel on eraldi seade. Katlaautomaatika Lihtsatel väikekateldel (halupuidu katel eramajas) võib automaatika puududa peaaegu täielikult (va. ülerõhu kaitseklapp). Suurematel kateldel on palju erinevaid automaatika süsteeme, mis peavad tagama katla ohutu ja ökonoomse käitamise. Korstnad Vanasti ehitati korstnaid kõrgeid, et tekkivat saastet hajutada. Kaasajal on keskonnanormid ranged ja korstendest tuleb välja ainult CO2, H2O, N2 ja liigõhk. Seega ei ole vaja enam kõrgeid korstnaid ehitada, sest suurte põletusseadmete korral ei oma korstna omatõmme suurt tähtsust ning olemas on suitsuimejad. Katlamaja korsten ehitatakse tavaliselt vähemalt kolm meetrit kõrgemaks kõrval olevate majade katustest, et vältida suitsu sattumist ruumidesse. Korstna läbimõõt võiks olla selline, et tagada suitsugaaside kiirus vahemikus 10-
osoonikihi hõrenemine, happevihmad, kliima soojenemise probleem. GLOBAALSED KESKKONNAPROBLEEMID · Õhu saastumine, kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine Õhk on eriti saastunud suurlinnades. Inimese majandustegevus ja tihenev liiklus põhjustavad sageli looduse reostumist. Suurte tehaste lähedal reostuvad õhk ja veekogud. Õhusaaste tekitab kasvuhooneefekti, mille tagajärel tõuseb keskmine tmpetatuur ja muutub maailma kliima. KASVUHOONEEFEKT Tööstustest, elumajade korstendest, vulkaanisuitsust, autode heitgaasidest tekib nn kasvuhoonegaaside kiht. See koosneb süsihappegaasist CO 2, vingugaasist CO, veeaurust H2O, SO2, NO4. Päikesekiired pääsevad läbi kasvuhoonegaaside kihi sisse, aga välja enam ei saa. Tõimub ülemaailmne kliima soojenemine. OSOONIKIHI HÕRENEMINE 30-50 kilomeetri kõrgusel taevas on osoonikiht (O 3 osoon). Osiinikiht kaitseb päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest. Külmutusseadmetest tulevad freoonid lõhuvad osoonikihti
annaabi.ee 
