Keemia Elektrokeemiline korrosioon Fe + HCl->FeCl2 + H2 2H+2e->H2Happelises lahuses seob elektrone H+(vesiinikioon) 30 *Zn+Hcl->ZnCl+H2 Zn0-2e->Zn+2 2H-2e->H2 *Al+HCl-> AlCl3+H2 Ako+6e->Al+3 2H+2e=H2 Millised elektronvõrrandid kirjeldavad metallide korrosiooniga kaasnevaid protsesse? 2H+2e->H2 korros. Pb+2+2e->Pb0 - Cl2+2e->2Cl korros. Korrosioon õhus . 4Fe+3O2+2H2O->2Fe2O3 nH2O Fe-3e->Fe+3 O2+H2O->4OH- Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid 1)Välistingimused on niiskus H2O, to kõrgemalt to paremini 2)Metall, mis sisaldab lisandeid vähemaktiivsemaid lisandeid- korrodeerub kiiremini Nt. Fe-Cu korrodeerub kiiremini 3)Korrosiooni soodutavad lahuses olevad lisandid
metalli pinnalt lähevad lahusesse selle metalli ioonid ja metall hävib. Näited: Cu-Fe: Fe - 2e - -> Fe2+; Cu:2H+ + 2e- ->H2; Al-Fe: Al - 3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2 Korrosiooni klassifikats: a)keemiline materj reag mingi keskkonnas oleva ainega; met korral: toimub kõrgetel temp-l reag-l gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; erand: met korros kosmoses-temp abs 0 ° lähedal (korrodeerivaks aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb taval met-del elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korros mikroorganismide osavõtul; d)erosioon korros materj pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. 24) Tsingi korrosiooni seaduspärasused: vesilahustest 20% -ses N-happes korrodeerub kõige kiiremini. Arvestatav korrosioon ka äädikhappelahuses ja alkoholides. Mida karedam vesi, seda vähem mõjutab temp korrosiooni.
mis liidab elektrone: Cl2, O2, O3, Br2, H2O2, CrO3, MnO4-, NO3- . Redutseerija- osakene (aatom, ioon, molekul), mis loovutab elektrone: C, CO, H2, H2S, Na, K, Mg, Al, SO2, SO3 2-. Metallide korrosioon metalli hävimine ümbritseva kk (õhu, vee, lahuste) mõjul. Korrosiooni klassifikats: a)keemiline materj reag mingi keskkonnas oleva ainega; met korral: toimub kõrgetel temp-l reag-l gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; erand: met korros kosmoses-temp abs 0 lähedal (korrodeerivaks aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb taval met-del elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korros mikroorganismide osavõtul; d)erosioon korros materj pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. Näited: Cu-Fe: Fe - 2e- -> Fe2+; Cu:2H+ + 2e- ->H2; Al-Fe: Al - 3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2 25
39. Iseloomustage kaub. väävel ja lämmast.:. 40. Millised ained on alused. 41. Iseloomustage kaub. sool ja lämm.: 42. Kuidas valm. galv. ketteid. 43. Oksiidid.: 44. Molaarmassi mõiste sisu.: 45. Keemilise reaktsiooni toim. põhitunnus.: 46. Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel 47. Alumiiniumi elektrokeemiline oksüdeerimine 48. Vase ja vase sulamite korr.: 49. Tina ja tina sulamite korr. seadusp.: 50. Terase tsinkimise meetodid. 51. Tsingi korros. seadusp.: 52. Milliste omaduste järgi hinnatakse tsinkkatte omadusi terasel. 1. Sõnastage ja seletage järgmised keemia põhiseadused jne. Elementide perioodi-lisusseadus: Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga
tekivad galvaanielemendid neist metallidest, aktiivsema metalli pinnalt lähevad lahusesse selle metalli ioonid ja metall hävib. Näited: Cu-Fe: Fe - 2e- -> Fe2+; Cu:2H+ + 2e- ->H2; Al- Fe: Al - 3e- ->Al3+ ; Fe: 2H+ + 2e- ->H2. Korrosiooni klassifikatsioon: a)keemiline materjal reag. mingi keskkonnas oleva ainega. Metalli korral: toimub kõrgetel temp-l reageerimisell gaaside ja aurudega ilma elektrolüüdi osavõtuta; erand: metalli korros kosmoses- temp abs 0° lähedal (korrodeerivaks aineks atomaarne vesinik); b)elektrokeemiline korros kulgeb tavaliselt metallidel elektrolüüdi sulatise või selle lahuse osalusel; c)biokeemiline korrosioon mikroorganismide osavõtul; d)erosioonkorrosioon materjali pinnaosakeste eraldamine liikuva gaasi (õhu) või vedelike korral. 28. Tsingi korrosiooni seaduspärasused vees ja vesilahustes ning atmosfääris. Milline on
➢ plakeeritakse sageli puhta alumiiniumilehega. ➢ lakkimine ja värvimine on kõige lihtsam, odavam ja ehitusel kõige enam kasutatav. ➢ konserveerimise puhul kaetakse metalli pind mingi õli või rasvataolise kihiga. 101. Gaas ehk keemilise korrosiooni tõrje. ➢ Gaaskorrosioonil kattub metalli pind korrosiooniproduktide kihiga (oksiidid), mis takistab oksüdeerija lähenemist metalli pinnale, seega korrosiooniprotsess aeglustub. ➢ Kaitseb ainult selline korros. produktide kiht, mis katab metalli pinna ühtlase tiheda kihina. 102. Kuumuskindlad kaitsekatted, metallkatted, mittemetalsed katted. Metallide pinnale kantakse kuumuskindlate sulamite kiht (Al, Si, Cr sisaldavad sulamid, ka mittemetalsed katted nagu kuumuskindlad emailid - Cr2O3, TiO2, ZnO, SiO2 sisaldavad sulatised). Aatomite termodifusioon, termokroomimine, pealesulatusmeetod. 103. Elektrokeemilise korrosiooni tõrje: metallkatted.
vees on tsingi kõige kiirem korrosioon 75 kraadi juures. Korrosioonikindluse tõstmiseks kasutada Ni- lisandit. Tsinki kasutatakse kõige suuremates kogustes süsinikterase katmiseks e tsinkimiseks. NB! Uue tsingi pind on väga tundlik veele: Zn+H2OZnO+Zn(OH)2 tekib valge rooste. Zn atmosfääris: kattub paatina kihiga ehk 2ZnCO33Zn(OH)2 ga. Kiht on hästi tihe, hästi nakkunud ning seepärast kaitseb Zn-i. Taoline kate on vees raskesti lahustuv. Atmosfääris on korros kiirus 0,13µm-0,015mm aastas. Kõige enam kasutatava Zn-pleki kihi (paksusega 25-30µm)( Zn-kattega terasplekil 50 µm) vastupidavus Maa atmosfääris u 40 aastat. Fe ja Cu sisaldus võimalikult väike. Galvaaniliselt kaetud tsingitud terasplekki võib kasutada ainult siseruumides. Välistingimustes tuleb kasut kuumtsingitud terasplekki. (viimane joonis) Zn vesilahustes sarnaselt Al-ga omane pisteline korrosioon; amfoteerne (reageerib nii hapete kui alustega).
1.1.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid Tsink, plii ja tina on heade tehnoloogiliste omadustega (madal sulamistemperatuur, head valuomadused), mis soodustavad nende kasutamist valusulameina, laagrimaterjalina, joodisena ja mujal, kus on tähtis madal sulamistemperatuur. Tsink Tsinki kasutatakse laialdaselt teraste antikorros-ioonpinnetena (katuseplekk, veetorud). Kontaktis te-ra- sega moodustab ta galvaanilise paari ja, olles anoodiks, lahustub, kaitstes sellega terast korros-iooni eest. Plii Plii neelab hästi röntgenkiirgust, summutab vibratsiooni ja heli, on kõrgplastne, märgab hästi teisi metalle (katab hästi teiste metallide pinda), on korrosioonikindel väävelhappes, kus lahustuvad paljud roostevabad terased ja titaan. Pliid kasutatakse suurtes kogustes akumulaatorite, haavlite, kuulide jms. valmistamisel. Varem nimetati pliid ka seatinaks. Tina Tina (vananenud nimetus inglistina) on asendamatu nn. valgepleki tootmisel, millest valmistatakse
Erinevate meetoditega saadud katete omaduste võrdlus: Kuumtsinkimine - Kõige paremad omadused on sellel meetodil (vastupidavus korrosioonile ja terast kaitsvad omadused on väga head Kuumpihustus - Vastupidavus korrosioonile ja terast kaitsvad omadused on väga head. Elektrokeemiline - vastpidavus korrosioonile on halb, terast kaitsvad omadused väga head. Difusioonimeetod - vastup korros on hea ja terast kaitsvad omadused on väga head. Tsinkpulbervärv - terast kaitsvad omadused on kehvad, vastupidavus korrosioonile on hea. 59. Terase korrosiooni seaduspärasused pinnases ja merevees ning pinnase ja atmosfääri ning vee ja atmosfääri piirpinnal. Milliseid korrosioonitõrje meetmeid tuleks sellistel juhtudel kasutada ? Pinnases maakoore pealmise kihi aineline koostis ja struktuur moodustavad keerulise heterogeense süsteemi tahkest, vedelast ja
mis ei tohi reageerida värvi ja õhu komponentidega ega üksteisega, võimalikult vähe toksilised -Ilma pigmendita värv nimetatakse lakiks ja email sisaldab lahustamatu pigmendi. Värvide vedeldamiseks kasutatakse vedeldit, mis on sarnane lahustiga. Tavaliselt vedeldi lisatakse otse enne kasutamist (ligroiin, tärpentin). Värve segatakse täiteainetega - Peamiselt anorgaanilised lisandid, mis annavad uue omaduse kuumuskindlus, korros ''ioonikindlus, tugevus, UV-kaitse jne.) või plastifikaatoritega, lisatakse sitkuse ja painduvuse suurendamiseks, nt. naha värvide või kruntvärvide puhul. Värvid jaguved pöörduvatesks värvideks ja pöördumatuteks. Pöörduvates värvides on termoplastse kelmemoodustaja lahus. Kõvenemine seisneb lahusti äraauramises. Tundlikud solventide suhtes. (nitrovärvid, alküüdvärvid). Pöördumatutes värvides kelmemoodustaja komponendid keemiliselt reageerivad moodustades põiksidemed
annaabi.ee 
