saada kontodele käivet, on vaja majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kahekordse kirjendamise põhimõttel kantakse üks majandustehing vähemalt ühe konto deebetisse ja ühe konto kreeditisse. Kui majandustehing põhjustab muudatusi rohkem kui kahel kirjel, tuleb jälgida, et debiteeritavad summad oleks võrdsed krediteeritavate summadega. Seost, mis tekib kontode vahel majandustehingute kahekordse kirjendamise tagajärjel, nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks. Enne majandustehingu kontodele kandmist tuleb seega kindlaks määrata korrespondeeruvad kontod ehk koostada raamatupidamise lausend. Lausendiks nimetatakse korrespondeeruvate kontode ja summade märkimist majandustehingu kirjendamiseks. Selleks, et vastavat tehingut korrektselt vormistada, on koostataval raamatupidamislausendil vaja täita viis nõuet. Kirjeldatud peavad olema majandustehingu kuupäev; raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
2/9/2015 Mai Takkis 68 Kahekordne kirjendamine Kahekordne kirjendamine on majandustehingute kontodesse kirjendamise meetod, kus iga tehing kantakse samas summas ühe ( või osasummadena mitme) konto deebetisse ning ühe (või osasummadena mitme) konto kreeditisse. Iga majandustehing kajastub vähemalt kahel kontol Kahekordse kirjendamise tulemusena tekkinud seost kontode vahel nimetatakse kontode korrespondeeruvuseks Raamatupidamise seaduse § 6 sätestab raamatupidamiskohustuslase kohustuse pidada raamatuid kahekordse kirjendamise põhimõttel 2/9/2015 Mai Takkis 69 23 Raamatupidamislausend Raamatupidamislausend (konteering) on majandustehingute kontodele kandmise eeskiri Majandustehingute kirjendamiseks koostatakse
Kahekordne kirjendaminemajandussündmuste arvestuspõhimõte, mille kohaselt tuleb kõik majandussündmused kirjendada vähemalt kahel kontol: ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis. Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) kindlaksmääramist. Lausumine ari keeles. Kirjend(lausend), (Raamatupidamis)Kanne(pannakse kirja), Konteering(kontole kandma) Kontode omavahelist seost, mille tingib majandussündmus, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Lausendit, kus korrespondeeruvad kaks kontot, nimetatakse lihtlausendit. Lausendit, kus korrespondeeruvad enam kui kaks kontot, nimetatakse liitlausendit. Kontoplaan ... on ettevõttes kasutatavate kontode loetelu, mis sisaldab kontode nimetusi ja koodtähiseid (numbriline kombinatsioon). Kontode nimetused tulevad eelkõige bilansi ja kasumiaruande kirjetest. Eestis võib iga ettevõte ise kehtestada talle vajaliku kontoplaani. MAJANDUSSÜNDMUSTE DOKUMENTEERIMINE
Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180
Lausendil on sünonüümid Kirje; Kirjend; Kanne; Konteerimine. Kassast viidi raha panka: D: Pank 1000 K: Kassa 1000 LAUSEND Lausendite vormistamisel majandustehingu kirjendamisel on oma kindel järjekord: 1. koostatakse lausend; milliseid kontosid kasutame 2. Kirjend algdokumendile; 3. Kanne päevaraamatusse; 4. Kanne pearaamatusse Deebetid kreeditit kirjendades peab säilima võrdsus, ehk deebet peab olema alati kreeditiga. Sellis võrdsust nim korrespondeeruvuseks ehk vastavuseks. Kontode omavaheline seos mida tingib majandustehing ja omavahel seotud kontosid nim korrespondeeruvateks kontodeks. Raamatupidamise lausendite liigid: 1. lihtlausend- lausendamiseks kasutatakse ühte deebetit ja ühte kreeditit. 2. Liitlausend- lausendi moodustamine toimub ühe deebeti ja mitme kreedit kontoga v ühe kreedit konto ja mitme deebet kontoga. 3. N1: Müügiarve ja kaubamüük: NB D: nõuded ostjate vastu 1180 K: Tulu 1000 K: Käibemaks 180
kirjendamise põhimõttel, st iga majandustehing kirjendatakse ühe konto deebetis ja teise konto kreeditis samas summas. Kui määratakse kindlaks, millistest kontodest tuleb tehing läbi kanda ja millistes summades, siis on tegemist lausendiga (nimetatakse ka konteering, kirjend, kanne). Lausendiks nimetatakse debiteeritava(te) konto(de) ja krediteeritava(te) konto(de) nimetus(t)e ja summa(de) kindlaksmääramist. Kontode omavahelist seost, mida tingib majandustehing, nimetatakse korrespondeeruvuseks. Eristatakse liht- ja liitlausendit. Kui tehing tuleb kanda ainult ühe konto deebetisse ja ainult ühe konto kreeditisse, siis on tegemist lihtlausendiga. Kui tehing kantakse ühe või mitme konto deebetisse ja ühe või mitme konto kreeditisse, siis on tegemist liitlausendiga. Näiteülesanne 6: 1. Koostada lihtlausendid. 1.1 Toodi pangast sularaha kassasse 15 000.-. Debiteeritav konto Krediteeritav konto Summa 1
----------------------------------------------------------- 1.Vara: suurenemine 1. Vara: vähenemine 2.Kohustused: vähenemine 2.Kohustused: suurenemine 3.Omakapital: vähenemine 3.Omakapital: suurenemine 4.Kulud: suurenemine 4. Tulud: suurenemine Kõik kulud kantakse nende tekkimise momendil deebetisse ja kõik tulud kantakse nende tekkimise momendil kreeditisse. Kontodevahelisi seoseid nimetatakse korrespondeeruvuseks ja majandustehingus omavahel seotud kontosid korrespondentkontodeks. Lõppsaldo = algsaldo + sama poole käive vastaspoole käive. Kontode avamise, neile majandustehingute kirjendamise ja nende sulgemise kohta kehtib kolm seaduspärasust: 1. Algsaldo(jäägid) kirjendatakse konto sellel poolel, kus ta asub bilansis: *aktivakontode algsaldo deebetisse; *passivakontode algsaldo kreeditisse; 2.Varade sissetulek või kapitali suurenemine kantakse konto sellele poolele, kus on algsaldo. Varade
annaabi.ee 
