........................................................................................8 3.2 Võõrkeele sageduspolügoon.....................................................................................8 3.3 Võõrkeele tulemuste mood, mediaan ja keskväärtus................................................8 4. Kolmas punkt........................................................................................................................10 3.1 Korrelatiivsete seoste tabel......................................................................................10 3.2 Variatsioonikordaja.................................................................................................11 3.3. Korrelatsoonivälja graafik......................................................................................11 5. Neljas punkt.....................................................................................................................
vastuseid ja vähem selgitusi. Laialt on levinud arvamus, et mäng suurendab IQ taset. Selle arvamuse tõestamiseks on korraldatud arvukalt treening- ja korrelatiivseid uurimusi, mis on aga andnud erinevaid tulemusi. E. Saltz ja tema kaastöötajad viisid läbi mitmesuguseid mängutreeninguid, rakendades sealjuures ka intelligentsus teste. Tulemused näitasid, et temaatiline fantaasiamäng aitab oluliselt kaasa IQ suurenemisele. Oluline osa korrelatiivsete uurimuste läbiviimisel on J. Johnsonil. Johnson liigitas vabamängud kolme rühma, mida ta nimetas vastavalt mäng ilma fantaasiata, üksikmänguks või kõrvmänguks ja sotsiaalseks fantaasiamänguks. Johnson teeb uurimusest järelduse, et kujutlusmängu mängimiseks on hädavajalik teatav intelligentsustase. Ainuüksi intelligentsus ei ole veel piisav tingimus mängu jaoks, selleks on vaja ka divergentset mõtlemist. Divergentsete ideede teke võib
Märk seose suund Nt Pearsoni korrelatsioonikordaja (Pearson r) Suur korrelatsioon > +/- 0,7 Väike korrelatsioon < +/- 0.3 Väike korrelatsioon ei pruugi tähendada, et seos puudub o Lõigatud ehk korbitud haare Valim - korrelatsiooni arvutamiseks peab muutujates esinema variatiivsus o Eeldused Pearson r: kahe muutuja vaheline seos on lineaarne 34. Korrelatiivsete uuringute tugevused ja puudused. Eetilised ja praktilised põhjused Uute seoste leidmiseks Kõrge väline valiidsus Tulemus hea käitumise ennustamiseks Rist-viiviskorrelatsiooniprotseduur Võib aidata selgitada võimaliku põhjuslikkuse suunda Uuringu kordamine mingi aja järel; korrelatsiooni suuruse ja suuna võrdlemine samal ajal ning ajaviivisega Saame otsustada, mis võis põhjustada mille Regressioon
1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib Sõltuv muutuja m õ õd etud väärtus, mis (tõenäoliselt) sõltub sõltumatust muutujast · " Tuhkatriinu efekt" Juhuvalik kui võrdsustav tegur MINA käsitus
väärtuse muutusest. Tegemist võib olla: kasvava ehk võrdelise seosega, s.t. ühe muutuva suuruse kasvades kasvab ka teise suuruse väärtus; konstantse seosega - kui sõltuva tunnuse väärtus ei muutu sõltumatu tunnuse väärtuse muutumisel; kahaneva ehk pöördvõrdelise seosega, s.t. kui sõltuv tunnus reageerib kahanemisega sõltumatu tunnuse väärtuse kasvule. 42. Korrelatsiooniseosed, nende iseloom ja vormid Korrelatiivsete seoste uurimiseks on matemaatilises statistikas välja töötatud korrelatsiooniteooria. Korrelatsiooniteooria käsitleb korrelatsioonanalüüsi ja sellega vahetult seotud regressioonanalüüsi meetodeid. Eristatakse korrelatiivseid seoseid kahe nähtuse vahel ehk paariskorrelatsiooni ning korrelatiivseid seoseid mitme nähtuse vahel ehk mitmest korrelatsiooni. Mitmese korrelatsiooni puhul on võimalik hinnata resultaatnähtuse seost iga faktornähtusega eraldi ja ka koos
suhtes. Nt võrreldakse inimeste intelligentsi või isiksuseomadusi. 2. korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); Korrelatsioon näitab, kuivõrd tugevasti kaks asja vastastikku seotud on. Eristatakse positiivset ja negatiivset korrelatsiooni. Viimase puhul on seos pöördvõrdeline. Nt: inimese madala enesehinnanguga kaasnevad kõrged depressiivsuse näitajad. Üldiselt on raske korrelatiivsete uuringute alusel öelda midagi põhjuslike seoste kohta. 3. eksperiment (aitab seletada mingit käitumist). Eksperiment e katse selgitab põhjuslikke seoseid. Saab kontrollida teatud tegureid ja teisi tegureid muuta. Kuna tavaliselt on tegu laborikatsetega, siis saab igasuguseid kõrvalmõjusid mõõta. Tavaliselt konstrueeritakse eksperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja kontrollitakse seda. Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult
Eksperimentaalne meetod piiratud võimalustega, sest (a)raske manipuleerida üht käitumise aspekti, jättes teised samaks (b)eksperimente tuleks läbi viia looduslikus keskkonnas, sest kohastumus vastab üksnes sellele. Looduskeskkond aga ei allu kergesti manipuleerimisele. Kasutatakse palju vaatlusi, võrdlusi, korrelatsioone, aga (c)korrelatiivsel lähenemisel spetsiifilised puudused – pole kerge tõestada põhjuslikke seoseid . Näide korrelatiivsete uurimistulemuste mitmetitõlgendatavusest (ahvikarja suurus ja kodupiirkond). Ahvikarja suurus on positiivses seoses kodupiirkonna suurusega. Sellel mitu võimalikku seletust: 1)suurem kari tingib suuremat ala, et leida piisavalt toitu 2)suurem ala tingib suuremat karja, mis jõuaks seda kaitsta 3)nii karja kui ala suurus võivad sõltuda üheaegselt mingist kolmandast tegurist ega ole omavahel seotud. N: kui toitutakse
näideteks on sellised, kus mingi eriliselt käituva liigi muid tunnuseid ja eluviise võrreldi teiste, antud moel mitte käituvate liikide omadega. 1. probleem: võrdlev meetod ei võimalda eristada põhjuslikkust juhusest. Näiteks ei pruugi kaljukajaka erilisel käitumisel olla mingit põhjuslikku seost tema elamisega kaljudel, vaid see võib olla üksnes juhuslik kokkusattumus. Tihti on niisuguste korrelatiivsete seoste leidmine andnud alust nn adaptiivsete müütide tekkele, mis on kontrollimisel aga osutunud põhjendamatuteks. Selliste müütide heaks näiteks on arvamus, et flamingode roosa värvus on tekkinud kohastumusena kiskjate vastu, kuna need ei märka loojangutaevaga ühte sulavaid flamingosid seetõttu nii kergesti. Kahtlust, kas tegemist on juhuse või ikkagi põhjusliku seosega, aitavad hajutada mitmeliigilised võrdlused, kus
annaabi.ee 
